Vanaaja ustavaid juhtis Jumala vaim

„Issand Jehoova [on] läkitanud mind ja oma Vaimu!” (JES. 48:16)

1., 2. Mida on vaja, et näidata üles usku, ja kuidas julgustab meid see, kui mõtleme vanaaja ustavate jumalateenijate peale?

KUIGI paljud on Aabeli päevist alates usku üles näidanud, ütleb Piibel, et „kõigil ei ole usku” (2. Tess. 3:2). Miks siis mõnel on see omadus ja mis aitab olla ustav? Enamasti järgneb usk Jumala Sõnast kuuldule (Rooml. 10:17). See on Jumala püha vaimu vilja üks tahk (Gal. 5:22, 23). Seega on usu ülesnäitamiseks vaja püha vaimu.

² Oleks ekslik arvata, et usk on kaasasündinud omadus. Vanaaja usueeskujud, kellest Piibel räägib, olid „samasuguste tunnetega inimesed nagu meie” (Jaak. 5:17). Nemadki kahtlesid, kõhklesid ja olid nõrgad, kuid nad „tehti ... vägevaks” Jumala vaimu abiga, nii et nad suutsid raskete olukordadega toime tulla (Heebr. 11:34). Kui mõtiskleme selle üle, kuidas Jehoova vaim neid mõjutas, julgustab see meid Jumalat ustavalt edasi teenima. On ju praegusel ajal nii palju tegureid, mis võiksid meie usku nõrgestada.

Jumala vaim andis Moosesele jõudu

3.–5. a) Kust me teame, et Moosest aitas püha vaim? b) Mida me õpime Moosese näite varal selle kohta, kuidas Jehoova annab oma vaimu?

³ Mooses oli „väga alandlik, alandlikum kõigist inimestest”, kes aastal 1513 e.m.a maa peal elasid (4. Moos. 12:3). Sellele tasase meelega jumalateenijale usaldati Iisraeli rahva seas tohutult suur vastutus. Jumala vaim andis Moosesele väe olla prohvet, kohtumõistja, kirjutaja, rahva juht ja imetegija. (Loe Jesaja 63:11–14.) Ent ühel hetkel kurtis Mooses, et tema koorem on lihtsalt liiga raske (4. Moos. 11:14, 15). Niisiis Jehoova ’võttis natuke vaimust’, mis oli Moosese peal, ja pani selle 70 vanema peale, et need aitaksid tal töökoormat kanda (4. Moos. 11:16, 17, P 1938–40). Olgugi et Moosesele näis ta koorem liiga raske, ei olnud ta tegelikult kandnud seda üksinda. Samuti ei pidanud seda iseseisvalt kandma need 70 meest, kes talle appi määrati.

⁴ Mooses oli saanud oma ülesande täitmiseks piisavalt püha vaimu. Ka pärast olukorra muutust oli tal püha vaimu vajalikul määral. Moosesel ei olnud seda liiga vähe ja neil 70 vanemal polnud liiga palju. Jehoova annab meile oma vaimu just nii palju, kui me oma olukorras vajame. „Tema ei anna vaimu mõõdu järgi”, vaid külluslikult (Joh. 3:34).

⁵ Kas sa seisad silmitsi katsumustega? Kas sul on üha enam põhjendatud kohustusi, mille täitmine nõuab sinult järjest rohkem aega? Kas sa näed kõvasti vaeva, et hoolitseda oma pere vaimsete ja füüsiliste vajaduste eest, püüdes samal ajal toime tulla kasvavate kulutuste või tervisemuredega? Kas sul on koguduses vastutusrikkaid ülesandeid? Võid kindel olla, et oma vaimu kaudu saab Jumal anda sulle vajaliku jõu, et mis tahes olukorras hakkama saada (Rooml. 15:13).

Püha vaim tegi Betsaleeli oskuslikuks

6.–8. a) Mida suutsid Betsaleel ja Oholiab Jumala vaimu abil teha? b) Mis näitab, et Betsaleeli ja Oholiabi juhtis Jumala vaim? c) Miks on Betsaleeli kogemus väga julgustav?

⁶ See, mis juhtus Moosese kaasaegse Betsaleeliga,  näitab nii mõndagi selle kohta, milline mõju võib olla Jumala vaimul. (Loe 2. Moosese 35:30–35.) Betsaleel määrati eestvedajaks, et valmistada asjad, mida kogudusetelgi juures vaja. Kas tal olid oskused nende tööde tegemiseks olemas juba enne, kui see suur projekt algas? Võimalik, kuid vägagi tõenäoliselt oli tema viimaseks tööks olnud egiptlastele telliskivide valmistamine (2. Moos. 1:13, 14). Kuidas siis Betsaleel oma keeruka ülesandega toime tuli? Jehoova täitis ta oma „vaimuga, tarkuse, mõistuse ja teadmistega ning igasugu tööoskusega, et kujundada” ja teha „igasugu kunstipärast tööd”. Betsaleelil võis küll olla loomupäraseid andeid, kuid püha vaim aitas neid võimendada. Sama lugu oli Oholiabiga. Küllap võtsid Betsaleel ja Oholiab hästi õppust, sest nad mitte ainult ei teinud oma tööd, vaid juhendasid ka teisi. Jah, see oli Jumal, kes andis neile oskuse teisi õpetada.

⁷ Veel üheks tõendiks selle kohta, et Betsaleeli ja Oholiabi juhtis Jumala vaim, on nende valmistatud esemete hämmastav vastupidavus. Need asjad olid kasutusel ka ligi 500 aastat hiljem (2. Ajar. 1:2–6). Erinevalt tänapäeva tootjatest ei soovinud Betsaleel ja Oholiab jäädvustada enda valmistatud esemetele oma nime või kaubamärki. Kogu au nende saavutuste eest läks Jehoovale (2. Moos. 36:1, 2).

⁸ Tänapäeval võime silmitsi seista heidutavate ülesannetega, mis nõuavad erioskusi, näiteks ehitamine, trükkimine, konventide korraldamine, hädaabi organiseerimine ning suhtlemine arstide ja haiglapersonaliga, et selgitada meie Piiblil-põhinevat seisukohta vere kasutamise suhtes. Mõnikord saavad kaasa lüüa oma ala asjatundjad, kuid sagedamini teevad need tööd ära vabatahtlikud, kes pole selle valdkonnaga varem palju kokku puutunud. Jumala vaim aitab neil oma tööga hästi hakkama saada. Kas sina oled kõhelnud vastu võtta mingit ülesannet Jehoova teenistuses, tundes, et teised tuleksid sellega paremini toime kui sina? Pea meeles, et Jehoova saab oma vaimuga su teadmisi ja oskusi parandada ning aidata sul täita mis tahes ülesannet, mille ta sulle annab.

Jumala vaim aitas Joosual edu saavutada

9. Millisesse olukorda sattusid iisraellased pärast Egiptusest lahkumist ning milline küsimus tekkis?

⁹ Jumala vaim juhtis veel üht meest, kes elas Moosese ja Betsaleeliga samal ajal. Peagi pärast iisraellaste lahkumist Egiptusest tungisid amalekid ilma põhjuseta Jumala rahvale kallale. Kätte oli jõudnud aeg, mil iisraellastel tuli ohule vastu astuda. Ehkki neil polnud sõjapidamises mitte mingeid kogemusi, pidid nad vabastatud rahvana minema nüüd oma esimesse lahingusse (2. Moos. 13:17; 17:8). Oli vaja kedagi, kes asuks vägede etteotsa. Kes see oleks?

10. Miks saavutasid iisraellased Joosua juhtimisel lahingus võidu?

¹⁰ Valituks osutus Joosua. Ent kui tal oleks tulnud oma varasemast töökogemusest midagi esile tuua, tõendamaks oma sobivust sellele kohale, siis milliseid ametikohti oleks ta võinud loetleda? Orjatöö tegija? Telliste valmistaja? Manna koguja? On tõsi, et Joosua vanaisa Elisama oli Efraimi suguharu pealik, kes arvatavasti juhtis 108 100 meest, kellest moodustus üks Iisraeli lipkond ehk kolmest suguharust koosnev rühm (4. Moos. 2:18, 24; 1. Ajar. 7:26, 27). Siiski andis Jehoova Moosese kaudu teada, et vägede etteotsa, kes saavutavad võidu vaenlase üle, ei asu mitte Elisama ega tema poeg Nuun, vaid Joosua. Lahing vältas pea kogu päeva. Kuna Joosua kuuletus kõhklematult Jumalale ning hindas kõrgelt tema püha vaimu juhatust, oli Iisrael võidukas (2. Moos. 17:9–13).

11. Kuidas me võime pühas teenistuses edukad olla nagu Joosua?

 ¹¹ Hiljem sai Joosuast, kes oli „täis tarkuse vaimu”, Moosese ametijärglane (5. Moos. 34:9). Püha vaim ei andnud Joosuale võimet prohvetlikult rääkida ega imesid teha nagu Moosesele, küll aga aitas see tal juhtida Iisraeli rahvast sõjakäikudel, mille tulemuseks oli Kaananimaa vallutamine. Ka meie võime tunda end kogenematu või ebapädevana, et täita mingit ülesannet meie pühas teenistuses. Kuid nii nagu Joosua, võime meiegi edus kindlad olla, kui peame hoolsalt kinni Jumala juhtnööridest (Joosua 1:7–9).

„Jehoova vaim täitis Giideoni”

12.–14. a) Mida näitab see, et 300 meest suutsid jagu saada võimsast midjanlaste armeest? b) Kuidas kinnitas Jehoova Giideoni? c) Mil moel kinnitab Jumal meid tänapäeval?

¹² Ka pärast Joosua surma kasutas Jehoova oma väge, et ustavaid tugevdada. Kohtumõistjate raamat on tulvil lugusid inimestest, kes „tehti nõrkusest vägevaks” (Heebr. 11:34). Püha vaimu abil ajendas Jumal Giideoni võitlema oma rahva eest (Kohtum. 6:34). Ent Giideoni kogutud sõjavägi oli midjanlaste omaga võrreldes neli korda väiksem. Jehoova silmis oli aga isegi see väike Iisraeli väesalk liiga suur. Kahel korral laskis ta Giideonil meeste hulka vähendada, kuni suhe Iisraeli võitlejate ja vaenlaste vahel oli 1 : 450 (Kohtum. 7:2–8; 8:10). Selline jõudude vahekord oli Jehoovale meelepärast. Kui iisraellased nõnda lahingu võidaksid, siis kes saaks hoobelda, et võit saavutati inimeste jõu ja tarkuse abil?

¹³ Giideon oma meestega oli peaaegu valmis. Kui sina oleksid kuulunud sellesse väiksesse salka, siis kas oleksid tundnud end nüüd kindlalt, teades, et need, kes kartsid ega olnud ohu suhtes valvsad, olid koju saadetud? Või kas mõtlemine sellele, mis kõik võib juhtuda, oleks sulle hirmu naha vahele ajanud? Me ei pea oletama, mida Giideon tundis. Ta tegi, mida tal kästi teha! (Loe Kohtumõistjate 7:9–14.) Jehoova ei pannud Giideonile pahaks, et too oli soovinud näha selget tõendit selle kohta, et Jumal on temaga (Kohtum. 6:36–40). Vastupidi, ta kinnitas Giideoni usku.

¹⁴ Jehoova päästejõul pole piire. Ta suudab päästa oma rahva mis tahes hädaohust, kusjuures ta võib selleks kasutada isegi neid, kes näivad olevat nõrgad või abitud. Mõnikord võime meiegi tunda, et vastased on ülekaalus või et oleme lootusetus olukorras. Me ei oota sellist imepärast tõendit, mida nägi Giideon, kuid me võime saada juhatust ja kinnitust Jumala Sõnast ning koguduse kaudu, mida ta juhib oma vaimuga (Rooml. 8:31, 32). Jehoova armastavad tõotused tugevdavad meie usku ja veenavad meid selles, et tal on tõesti väge meid aidata.

’Jefta peale tuli Jehoova vaim’

15., 16. Miks oli Jefta tütrel hea hoiak ja kuidas see julgustab lapsevanemaid?

¹⁵ Mõtle veel ühele näitele. Kui iisraellased pidid minema lahingusse ammonlaste vastu, „tuli Jefta peale Jehoova vaim”. Kuna Jefta soovis võita selle lahingu Jehoova auks, andis ta tõotuse, mis läks talle kalliks maksma. Ta tõotas, et kui Jumal annab ammonlased tema kätte, siis kuulub see, kes talle koju naastes esimesena uksel vastu tuleb, Jehoovale. Kui Jefta pärast ammonlaste alistamist tagasi pöördus, tuli talle jooksujalu vastu tema tütar, ta ainus laps (Kohtum. 11:29–31, 34). Kas see üllatas Jeftat? Tõenäoliselt mitte, sest kui ta tõotuse andis, teadis ta, et talle võib vastu tulla ta tütar. Ta täitis oma tõotuse, loovutades oma tütre täielikult Jehoova pühamu teenistusse Siilos. Jehoova ustava teenijana oli Jefta tütar veendunud,  et tema isa tõotus tuleb täita. (Loe Kohtumõistjate 11:36.) Jehoova vaim andis neile mõlemale jõu, mida nad vajasid.

¹⁶ Kuidas oli Jefta tütar sellist ennastohverdavat vaimu arendanud? Kahtlemata oli tema usku kasvatanud see, kui ta oli näinud oma isa innukust ja Jumalale andumust. Vanemad, teie eeskuju ei jää teie lastele märkamata. Teie otsused näitavad, et te usute seda, mida räägite. Lapsed panevad tähele teie siiraid palveid ja tõhusat õpetamisviisi, samuti teie eeskuju selles, mida tähendab teenida Jehoovat jagamatu südamega. Tõenäoliselt tekitab see neis tugeva soovi anda end Jehoova teenistusse. Selle üle on põhjust rõõmu tunda.

„Jehoova vaim tuli võimsasti” Simsoni peale

17. Mida Simson Jumala vaimu mõjul korda saatis?

¹⁷ Mõtle veel ühele näitele. Kui iisraellased vilistide kätte vangi langesid, hakkas „Jehoova vaim ... mõjustama” Simsonit, et Iisrael vabastada (Kohtum. 13:24, 25). Simson sai jõu teha tegusid, mis nõudsid hämmastavat, erakordset tugevust. Kui vilistid veensid iisraellasi Simsonit kinni võtma, tuli „Jehoova vaim ... võimsasti ta peale ja siis olid köied ta käsivartel otsekui tules kõrbevad linased lõngad ja tal sulasid köidikud kätelt” (Kohtum. 15:14). Kuigi Simson tegi halbu otsuseid ja jäi seetõttu füüsiliselt nõrgaks, tehti ta siiski „usu abil” vägevaks (Heebr. 11:32–34; Kohtum. 16:18–21, 28–30). Kuna tegu oli ebatavalise olukorraga, mõjutas Jehoova vaim Simsonit ainulaadsel viisil. Sellegipoolest on need ajaloolised sündmused meile julgustuseks. Miks võib nii öelda?

18., 19. a) Milles me võime olla veendunud, kui mõtleme Simsoni näitele? b) Kuidas on sulle kasuks tulnud mõtlemine nende ustavate jumalateenijate peale, kellest oli juttu selles artiklis?

¹⁸ Meie toetume samale pühale vaimule, millele Simsongi. Me vajame seda vaimu, et teha tööd, mille Jeesus andis oma järelkäijatele, nimelt „kuulutada ja põhjalikult tunnistust anda” (Ap. t. 10:42). Kuulutustöö nõuab oskusi, mille omandamine ei pruugi olla kerge. Kui tänulikud me küll Jehoovale oleme tema vaimu eest, mis  teeb meid suuteliseks täitma mitmesuguseid meile usaldatud ülesandeid! Seega võime Jumalat teenides öelda nii nagu prohvet Jesaja: „Issand Jehoova [on] läkitanud mind ja oma Vaimu!” (Jes. 48:16). Me teeme oma tööd veendumusega, et Jehoova kasvatab meie võimekust, nagu seda kogesid Mooses, Betsaleel ja Joosua. Me võtame kätte „vaimumõõga, see tähendab Jumala sõna”, olles kindlad, et ta annab meile jõudu, nagu ta andis Giideonile, Jeftale ja Simsonile (Efesl. 6:17, 18). Kui toetume raskustes Jehoova abile, võime olla vaimselt niisama tugevad, kui Simson oli füüsiliselt.

¹⁹ On selge, et Jehoova õnnistab neid, kes võtavad julgelt seisukoha õige jumalakummardamise poolel. Kui laseme Jumala pühal vaimul end mõjutada, muutub meie usk tugevamaks. Sestap on meil hea üle vaadata mõningad põnevad lood ka Piibli kreekakeelsest osast. Neist ilmneb, kuidas Jehoova vaim mõjutas tema ustavaid teenijaid esimesel sajandil, nii enne kui ka pärast nädalatepüha aastal 33. Neid jutustusi käsitletakse järgmises artiklis.

Miks on julgustav teada, kuidas Jumala vaim mõjutas ...

• Moosest?

• Betsaleeli?

• Joosuat?

• Giideoni?

• Jeftat?

• Simsonit?

[Küsimused]

[Väljavõte lk 22]

Jumala vaimu abiga võime olla vaimselt niisama tugevad, kui Simson oli füüsiliselt

[Pilt lk 21]

Vanemad, teie innukus peegeldub teie lastes