Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Naatan — puhta jumalakummardamise ustav toetaja

Naatan — puhta jumalakummardamise ustav toetaja

Naatan — puhta jumalakummardamise ustav toetaja

Pole lihtne veenda mõjukat meest, et ta on kõveral teel ja et ta peab end muutma. Kas sina läheksid ja räägiksid sellise inimesega, kui teaksid, et ta on oma maine päästmiseks kellegi tapnud?

Muistse Iisraeli kuningas Taavet oli Batsebaga abielu rikkunud ning naine oli jäänud lapseootele. Taavet lasi oma patu varjamiseks Batseba abikaasa surmata ning võttis seejärel Batseba endale naiseks. Taavet elas kuid kaksikelu ja jätkas kahtlemata oma ametikohustuste täitmist. Ent Jehoova ei jätnud kuninga patte tähelepanuta. Ta saatis Taaveti juurde prohvet Naatani.

See oli Naatanile raske ülesanne. Pane end tema olukorda. Pole kahtlustki, et ustavus Jehoovale ja kindel otsus tema normidest kinni pidada ajendasid Naatanit Taavetile tema patte meelde tuletama. Kuidas võiks prohvet seda teha ja veenda kuningas Taavetit, et tal on vaja kahetseda?

TAKTITUNDELINE ÕPETAJA

Miks mitte võtta mõned minutid ja lugeda 2. Saamueli 12:1—25. Kujutle ennast Naatani asemele ja jutustamas Taavetile järgmist lugu: ”Ühes linnas oli kaks meest, üks rikas ja teine vaene. Rikkal oli väga palju lambaid ja veiseid, aga vaesel ei olnud midagi muud kui üksainus pisuke utetall, kelle ta oli ostnud. Ta toitis seda ja see kasvas üles tema juures üheskoos ta lastega; see sõi ta palukest, jõi ta karikast, magas ta süles ja oli temale nagu tütar. Siis tuli rikka mehe juurde teekäija. Aga tema ei raatsinud võtta oma lammastest ja veistest, et valmistada rooga teekäijale, kes ta juurde oli tulnud, vaid ta võttis vaese mehe utetalle ja valmistas mehele, kes ta juurde oli tulnud” (2. Saam. 12:1—4).

Taavet — kes ise oli olnud lambakarjus — uskus ilmselt, et tegemist on tõestisündinud looga. Üks piiblikommentaator ütleb: ”Võib-olla käis Naatan sageli tema juures, et kosta midagi nende kahjukannatajate heaks, kes ei leidnud õigust mujalt, ning nüüd pidas Taavet selle olukorra lahendamist oma kohuseks.” Isegi kui see on tõsi, nõudis see Naatanilt ustavust Jumalale ja julgust, et rääkida kuningaga nii, nagu ta seda tegi. Naatani lugu tekitas Taavetis raevu. ”Nii tõesti kui Jehoova elab, mees, kes seda tegi, on surmalaps!” ütles Taavet otsekohe. Seejärel kõlas Naatani rabav teadaanne: ”See mees oled sina!” (2. Saam. 12:5—7).

Mõtle, miks lähenes Naatan probleemile just sel viisil. Kui inimene on kellegagi emotsionaalselt tugevalt seotud, pole tal kerge oma olukorda objektiivselt hinnata. Me kõik kipume enda õigustuseks ettekäändeid tooma, kui meie käitumine tekitab küsimusi. Ent Naatani näide pani Taaveti teadmatult omaenda tegusid hukka mõistma. Kuningas mõistis selgelt, et Naatani kirjeldatud toimimisviis oli laiduväärne. Alles siis, kui Taavet oli selle ise hukka mõistnud, avaldas Naatan, et see lugu käib kuninga kohta. Nüüd sai Taavet aru oma patu suurusest. See valmistas tema meele noomituse vastuvõtmiseks ette. Ta tunnistas, et oli Batsebaga seotud tegudega tõepoolest Jehoovat ”põlanud”, ja võttis ärateenitud noomimist kuulda (2. Saam. 12:9—14; Laul 51:1, 2).

Mida me võime sellest õppida? Piibliõpetaja eesmärk on aidata oma kuulajatel jõuda õige järelduseni. Naatan pidas Taavetist lugu ja pöördus tema poole seepärast taktitundeliselt. Naatan teadis, et oma südames Taavet armastab õigust ja õiglust. Neile jumalikele omadustele prohvet oma näitega rõhuski. Ka meie võime aidata siirastel inimestel mõista mingis küsimuses Jehoova seisukohta. Kuidas? Kui paneme rõhku nende õige-vale tunnetusele, tehes seda ilma igasuguse moraalse või vaimse üleolekutundeta. Selle otsustamisel, mis on õige ja mis vale, pole kaalukeeleks mitte meie isiklik arvamus, vaid Piibel.

Rohkem kui miski muu ajendas Naatanit mõjukat kuningat noomima ustavus Jumalale (2. Saam. 12:1). Samamoodi annab ustavus ka meile vajaliku julguse, et seista kindlalt Jehoova õigete põhimõtete eest.

PUHTA JUMALAKUMMARDAMISE EDENDAJA

Paistab, et Naatan ja Taavet olid head sõbrad, kuna Taavet pani ühele oma pojale nimeks Naatan (1. Ajar. 3:1, 5). Esimest korda mainib Piibel Naatanit koos Taavetiga. Need mõlemad mehed armastasid Jehoovat. Ilmselt usaldas kuningas Naatani arvamust, kuna ta paljastas prohvetile oma soovi ehitada Jehoovale tempel. ”Vaata ometi,” ütles Taavet, ”mina elan seedripuust kojas, aga Jumala laegas asub telgiriide all!” Ja Naatan ütles kuningale: ”Mine tee kõik, mis sul südame peal on, sest Jehoova on sinuga!” (2. Saam. 7:2, 3).

Jehoova ustava kummardajana kiitis Naatan innukalt heaks Taaveti plaani ehitada maa peale esimene püsiv puhta jumalakummardamise keskus. Sel korral väljendas aga Naatan tõenäoliselt oma tundeid, mitte ei rääkinud Jehoova nimel. Järgnenud ööl palus Jumal prohvetil viia kuningale teistsuguse sõnumi: Jehoova templit ei pidanud ehitama mitte Taavet, vaid üks tema poegadest. Ent Naatan teatas, et Jumal teeb Taavetiga lepingu, nii et Taaveti ”aujärg on kinnitatud igaveseks” (2. Saam. 7:4—16).

Jumala tahe seoses templi ehitamisega ei ühtinud Naatani arvamusega. Kuid see alandlik prohvet nõustus nurisemata Jehoova eesmärgiga ja toimis sellega kooskõlas. Milline hea eeskuju meile, kui Jumal peaks meid mingil viisil parandama! Naatani järgnevad teod prohvetina näitavad, et ta ei minetanud Jumala soosingut. Õigupoolest näib, et Jehoova inspireeris Naatanit, ja ka nägijat Gaadi, et need annaksid Taavetile korralduse seada templiteenistusse 4000 muusikut (1. Ajar. 23:1—5; 2. Ajar. 29:25).

KUNINGALIINI KAITSJA

Naatan teadis, et pärast eakat Taavetit pidi kuningaks saama Saalomon. Niisiis tegutses Naatan otsustavalt, kui Adonija üritas Taaveti elu lõpuaastatel trooni haarata. Jällegi iseloomustas Naatani tegutsemist taktitunne ja ustavus. Esiteks õhutas ta Batsebat tuletama Taavetile meelde, et see oli tõotanud järgmiseks kuningaks teha nende poja Saalomoni. Seejärel läks Naatan ise kuninga ette, et küsida, kas Taavet on Adonija trooniletulemise taga. Mõistes olukorra tõsidust, käskis elatanud kuningas Naatanil ja teistel ustavatel sulastel Saalomoni võida ja kuningaks kuulutada. Adonija riigipöördekatse nurjus (1. Kun. 1:5—53).

TAGASIHOIDLIK AJALOOLANE

Üldiselt usutakse, et Naatan ja Gaad kirjutasid 1. Saamueli raamatu peatükid 25 kuni 31 ja ka terve 2. Saamueli raamatu. Neis raamatutes kirjapandud ajaloosündmuste kohta öeldakse: ”Ja kuningas Taaveti lood, varasemad ja hilisemad, vaata, need on kirja pandud nägija Saamueli lugudes, prohvet Naatani lugudes ja ilmutaja Gaadi lugudes” (1. Ajar. 29:29). Samuti arvatakse, et Naatan kirjutas jutustuse ”Saalomoni lugudest” (2. Ajar. 9:29). Vägagi tõenäoliselt tähendab see seda, et Naatan teenis kuninglikus õukonnas isegi pärast Taaveti surma.

Suure osa sellest, mida me Naatanist teame, võis prohvet ise kirja panna. Ent me võime tema kohta nii mõndagi teada saada ka selle põhjal, millest ta ei kirjutanud. Naatan oli ilmselgelt tagasihoidlik ajaloolane. Tema ambitsiooniks polnud endale kuulsat nime teha. Ühe piiblisõnaraamatu sõnul ilmub ta inspireeritud jutustusse ”ilma igasuguse sissejuhatuseta ja ilma mingi viiteta sugupuule”. Me ei tea vähimatki Naatani põlvnemise ega tema isikliku elu kohta.

AJENDIKS USTAVUS JEHOOVALE

Neist paarist põgusast korrast, mil me Naataniga Pühakirjas kohtume, ilmneb selgelt, et ta oli alandlik, kuid tarmukas Jumala korralduste kaitsja. Jehoova Jumal usaldas talle vastutusrikkaid ülesandeid. Mõtiskle Naatani omaduste üle, näiteks tema ustavuse üle Jumalale ja selle üle, kui sügavalt ta hindas Jumala nõudeid. Püüa niisuguseid omadusi ka ise ilmutada.

On vähe tõenäoline, et sul palutakse noomida abielu rikkunud kuningat või ajada nurja riigipöördekatset. Kuid Jumala abiga võid sinagi jääda Jumalale ustavaks ja tema õigetest normidest kinni pidada. Sa võid olla ka julge, ent samas taktitundeline tõe õpetaja ja puhta jumalakummardamise edendaja.

[Pilt lk 25]

Kuningaliini kaitsjana rääkis Naatan taktitundeliselt Batsebaga