Aidakem inimestel ”unest ärgata”

”Te teate, milline aeg see on, et teil on juba käes tund unest ärgata.” (ROOML. 13:11)

KAS SA OSKAD SELGITADA?

Miks on ülioluline, et kristlased püsiksid vaimselt ärkvel?

Miks peaksid ärksad kuulutajad teenistuses kuulama ja olema tähelepanelikud?

Milline roll on sõbralikkusel ja leebusel meie teenistuses?

1., 2. Mis mõttes tuleb paljudel inimestel üles ärgata?

IGAL aastal hukkuvad tuhanded seetõttu, et nad on autot juhtides uniseks muutunud või isegi magama jäänud. Teised kaotavad töökoha, kuna nad ei ärka õigel ajal üles ja hilinevad tööle või jäävad töö juures magama. Kuid vaimsel unisusel võivad olla märksa tõsisemad tagajärjed. Seoses selle tähtsa teemaga ütleb Piibel: ”Õnnelik on see, kes püsib ärkvel” (Ilm. 16:14—16).

² Jehoova suure päeva lähenedes inimkond üldiselt magab vaimses mõttes. Isegi mõned ristiusukiriku juhid on viidanud oma karjale kui ”magavale hiiglasele”. Mis on vaimne uni? Miks on tähtis, et tõelised kristlased püsiksid ärkvel? Kuidas me saame aidata teistel unest ärgata?

MIS ON VAIMNE UNI?

3. Kuidas sa kirjeldaksid inimest, kes pole vaimselt ärkvel?

³ Magav inimene on üldjuhul tegevusetu. Vastandina sellele võib nendel, kes magavad vaimses mõttes, olla palju tegemist — kuid mitte seoses vaimsete asjadega. Nad võivad olla koormatud igapäevaste elumuredega või ajada taga naudinguid, prestiiži või rikkust. Kõige selle juures ei tunne nad eriti muret oma vaimsete vajaduste pärast. Kuid need, kes on vaimselt ärkvel, mõistavad, et käes on ”viimsed päevad”, ja püüavad seepärast Jumala tahet täites endast parima anda (2. Peetr. 3:3, 4; Luuka 21:34—36).

4. Mida mõtles Paulus nõuandega ”Ärgem siis enam magagem nagu teised”?

⁴ Loe 1. Tessalooniklastele 5:4—8. Siin õhutab apostel Paulus usukaaslasi: ”Ärgem siis enam magagem nagu teised.” Mida ta sellega mõtles? Üks viis, kuidas me võime magada nagu teised, on see, kui me ei arvesta Jumala moraalinormidega. Samuti  magaksime siis, kui eiraksime tõsiasja, et lähedal on aeg, mil Jehoova hävitab jumalakartmatud. Me peame olema valvsad, et me ei võtaks omaks selliste jumalakartmatute inimeste käitumist ja suhtumist.

5. Mida need, kes on vaimses unes, tihtipeale arvavad?

⁵ Mõned inimesed mõtlevad, et pole olemas Jumalat, kes võiks neilt aru nõuda (Laul 53:2). Teiste meelest pole Jumal meist inimestest huvitatud ja seega pole mingit mõtet temastki huvituda. Ent on ka neid, kes arvavad, et kirikusse kuulumine teeb neist Jumala sõbrad. Kõik sellised inimesed on vaimses unes ja peavad üles ärkama. Kuidas me saame neid aidata?

ME PEAME ISE ÄRKVEL PÜSIMA

6. Miks peavad kristlased püüdma vaimselt ärkvel püsida?

⁶ Selleks et võiksime teisi üles äratada, peame ise ärkvel olema. Mida see hõlmab? Jumala Sõna seostab piltliku une ”pimeduse tegudega”, mille hulka kuuluvad metsikud peod, joomingud, suguline kõlvatus, häbitu käitumine, riid ja kiivus. (Loe Roomlastele 13:11—14.) Säärastest tegudest võib olla raske hoiduda. On ülitähtis olla ärgas. Autojuht, kes alahindab ohtu rooli taga magama jääda, riskib oma eluga. Kui tähtis on kristlasel küll meeles pidada, et ka vaimne uni võib lõppeda surmaga!

7. Kuidas võib ekslik suhtumine inimestesse meid mõjutada?

⁷ Näiteks võib kristlane ette kujutada, et keegi tema territooriumil ei hakka iial hea sõnumi vastu huvi tundma (Õpet. 6:10, 11). Ta võib arutleda: ”Kui keegi mind ei kuula, siis miks näha inimeste kättesaamiseks ja aitamiseks nii palju vaeva?” On tõsi, et paljud magavad praegu vaimselt, kuid nende olukord ja suhtumine võivad muutuda. Mõned ärkavad üles ja võtavad head sõnumit kuulda. Ja meie saame inimesi aidata, kui püsime ise ärksad, näiteks katsetame uusi viise, kuidas kuningriigisõnumiga nende huvi äratada. Ärkvel püsimiseks on oluline ka see, et tuletame endale meelde, miks on meie teenistus nii tähtis.

MIKS ON MEIE TEENISTUS NII TÄHTIS?

8. Miks on meie kristlik teenistus nii tähtis?

⁸ Ükskõik, kuidas inimesed meie sõnumisse ka ei suhtuks, pea meeles, et meie töö toob au Jehoovale ja sel on tähtis osa Jehoova eesmärgi täitumises. Peagi saavad need, kes ei kuuletu heale sõnumile, ”kohtuliku karistuse” osaliseks. Inimeste reageering meie kuulutustööle saab olema kohtumõistmise aluseks (2. Tess. 1:8, 9). Lisaks, kristlasel oleks viga arvata, et pole vaja tarmukalt kuulutada, kuna ”tuleb nii õigete kui ka ülekohtuste ülestõusmine” (Ap. t. 24:15). Me mõistame Jumala Sõna põhjal, et need, kes osutuvad kohtumõistmise ajal ”kitsedeks”, ”lähevad igavesse surma”. Meie kuulutustöö on Jumala halastuse väljendus, mis annab inimestele võimaluse end muuta ja saada ”igavene elu” (Matt. 25:32, 41, 46; Rooml. 10:13—15). Kui me ei kuulutaks, siis kuidas oleks inimestel võimalik kuulda sõnumit, mis võib päästa nende elu?

9. Millist kasu on hea sõnumi kuulutamine toonud nii sulle kui ka teistele?

⁹ Hea sõnumi kuulutamine on ka meile endile kasulik. (Loe 1. Timoteosele 4:16.) Kas sa pole kogenud, et Jehoovast ja kuningriigilootusest rääkimine tugevdab sinu usku ja armastust Jumala vastu? Kas ei ole see aidanud sul arendada endas kristlikke omadusi? Kas see, kui sa teenistusega Jumalale oma  andumust väljendad, ei tee sind mitte õnnelikumaks? Paljud, kel on olnud võimalus õpetada teistele tõde, on tundnud suurt rõõmu, kui on näinud, kuidas Jumala vaim on aidanud sellistel inimestel oma elu paremaks muuta.

OLE TÄHELEPANELIK

10., 11. a) Mis näitab, et Jeesus ja Paulus olid ärksad ning tähelepanelikud? b) Too näiteid, kuidas ärksus ja tähelepanelikkus võivad meie teenistust viljakamaks muuta.

¹⁰ Inimese huvi võib hea sõnumi vastu äratada mitmel moel. Seepärast tuleb kristlastel tähelepanelikud olla. Selles on meile eeskujuks Jeesus. Täiusliku inimesena suutis ta märgata ühe variseri sõnatut meelepaha, patuse naise siirast kahetsust ja ühe lesknaise ennastohverdavat suhtumist (Luuka 7:37—50; 21:1—4). Jeesus suutis tegutseda igaühe vaimseid vajadusi silmas pidades. Ent Jumala teenija ei pea olema täiuslik, et olla tähelepanelik. Apostel Paulus on selle kohta hea näide. Ta kohandas oma esitlust, et äratada erisuguste inimgruppide ja erineva mõtteviisiga inimeste huvi (Ap. t. 17:22, 23, 34; 1. Kor. 9:19—23).

¹¹ Kui püüame olla ärksad ja tähelepanelikud nagu Jeesus ja Paulus, võime meiegi mõista, kuidas oleks kõige parem äratada nende huvi, keda me kohtame. Näiteks enne inimesega rääkima hakkamist vaata, kas on midagi, mis vihjaks tema kultuurile, huvidele või perekonnaseisule. Vahest sa märkad, mida ta parajasti teeb, ja saad selle kohta vestluse alguses midagi sõbralikult öelda.

12. Millele me peaksime teenistuses seoses omavahelise vestlemisega tähelepanu pöörama?

¹² Valvas kuulutaja ei lase oma tähelepanu hajutada. Ehkki vestlus kuulutustöökaaslasega võib olla ülesehitav, oleks siiski hea meeles hoida, et me oleme teenistuses selleks, et kuulutada (Kog. 3:1, 7). Niisiis tuleks meil olla hoolikad, et külastustevaheline vestlus ei hakkaks segama meie teenistust. Hea viis, kuidas oma mõtteid õigel lainel hoida, on arutada, mida huvilistele öelda. Ja kuigi mobiiltelefonist võib mõnikord teenistuses kasu olla, peaksime kandma hoolt selle eest, et telefonihelin ei katkestaks meie vestlust korterivaldajaga.

TUNNE TEISTE VASTU HUVI

13., 14. a) Kuidas otsustada, mis inimesele huvi pakub? b) Mis võib äratada inimeste huvi vaimsete asjade vastu?

¹³ Ärksad jumalateenijad kuulavad hoolikalt neid, keda kohtavad. Milliseid küsimusi sa võiksid enda territooriumil esitada, et ergutada inimest oma mõtteid avaldama? Kas talle valmistab muret usundite rohkus, kodukandis levinud vägivald või valitsuse ebaedu? Kas saaksid äratada tema huvi vaimsete asjade vastu, rääkides elusorganismide imelisest kavandatusest või tõstes esile Piibli nõuannete praktilisust? Paljudest kultuuridest pärit inimesi, isegi mõningaid ateiste huvitab palve teema. Mõned mõtlevad, kas keegi üldse kuuleb palveid. Teistel võivad mõlkuda meeles küsimused: ”Kas Jumal kuuleb kõiki palveid? Ja kui mitte, siis mida ma peaksin tegema, et Jumal mu palveid tähele paneks?”

¹⁴ Tõenäoliselt saame vestluste alustamise kunsti kohta palju õppida kogenud kuulutajaid jälgides. Pane tähele, mida nad teevad, et inimesele ei jääks ülekuulamise või nuhkimise muljet. Kuidas väljendub nende hääletoonis ja näoilmes huvi selle vastu, mida korterivaldaja ütleb? (Õpet. 15:13.)

 JÄÄ SÕBRALIKUKS, KUULUTA OSKUSLIKULT

15. Miks me peaksime kuulutustööl sõbralikud olema?

¹⁵ Kas sulle meeldib, kui sind sügava une pealt üles aetakse? Paljudele pole meeltmööda, kui seda tehakse äkitselt. Enamik eelistab, et neid äratataks tasakesi. Sama peab paika vaimsest unest äratamise kohta. Näiteks, mida oleks tavaliselt kõige parem teha, kui keegi saab sinu külastuse peale pahaseks? Arvesta sõbralikult tema tunnetega, täna teda avameelsuse eest ja lahku rahulikult (Õpet. 15:1; 17:14; 2. Tim. 2:24). Kui jääd sõbralikuks, võib see inimene järgmine kord, kui tunnistajad teda külastavad, meelsamini kuulama jääda.

16., 17. Kuidas teenistuses vahetegemisvõimet ilmutada?

¹⁶ Teisel juhul saad ehk vestlust jätkata isegi siis, kui inimene ütleb: ”Ei, tänan, mul on oma usk” või ”Ma pole huvitatud.” Ta võib kosta nii lihtsalt sellepärast, et see tundub kergeim viis vestlus lõpetada. Ent kui vastad oskuslikult ja jääd sõbralikuks, õnnestub sul ehk mõne hea küsimusega korterivaldajas vaimsete asjade vastu huvi äratada. (Loe Koloslastele 4:6.)

¹⁷ Kui kohtame inimest, kes ütleb, et tal pole aega meid kuulata, on vahel kõige parem sellega arvestada ja lahkuda. Teinekord võid sa aga tajuda, et sul sobiks öelda mingi lühike sisukas mõte. Mõned kuulutajad on võimelised vähem kui minutiga Piibli avama, lugema ette mõtlemapaneva kirjakoha ja tõstatama järgmiseks aruteluks mingi küsimuse. Nende lühike esitlus on vahel olnud nii huviäratav, et korterivaldaja on vestluseks siiski veidi aega võtnud. Võib-olla saaksid sinagi eeltoodud viisil toimida, kui olukord seda lubab.

18. Mida me võiksime teha, et anda eraviisil tõhusalt tunnistust?

¹⁸ Kui oleme valmistunud kuulutama eraviisil, saame sageli äratada nende inimeste huvi, keda me igapäevaste tegemiste käigus kohtame. Paljudel vendadel ja õdedel on selle tarvis taskus või käekotis kaasas kirjandust. Samuti võib neil olla mõtteis varuks mingi konkreetne piiblitekst, millest nad saaksid võimaluse avanedes rääkida. Sa võid oma koguduse teenistusülevaataja või pioneeridega nõu pidada, kuidas end eraviisiliseks tunnistustööks ette valmistada.

ÄRATA SUGULASI LEEBELT

19. Miks ei peaks me loobuma pingutamast, et oma sugulasi vaimselt aidata?

¹⁹ Otse loomulikult soovime aidata oma sugulastel head sõnumit vastu võtta (Joosua 2:13; Ap. t. 10:24, 48; 16:31, 32). Kui aga meie esialgsed püüded olid tulutud, võib see kahandada meie indu uuesti proovida. Meile võib tunduda, et meil pole suurt midagi teha või öelda, et nende suhtumist muuta. Kuid võib-olla on su sugulase elus toimunud  midagi, mis on muutnud tema mõtteviisi. Või vahest oskad sa praegu tõde paremini selgitada, nii et tulemus oleks nüüd sootuks teistsugune.

20. Miks on sugulastega rääkides tähtis olla taktitundeline?

²⁰ Me ei tohiks oma sugulaste tunnete suhtes hoolimatud olla (Rooml. 2:4). Kas ei peaks me rääkima nendega sama lahkelt kui nende inimestega, keda kohtame kuulutustööl? Kõnele tasaselt ja lugupidavalt. Selle asemel et moraali lugeda, tõenda oma tegudega, et tõde on mõjutanud sinu elu paremuse poole (Efesl. 4:23, 24). Näita, kuidas Jehoova on rikastanud su elu seeläbi, et ”õpetab, mis on kasulik” (Jes. 48:17). Olgu sinu eluviisist näha, mida tähendab olla kristlane.

21., 22. Jutusta kogemus, mis näitab, kui oluline on sihikindlalt pingutada, et oma sugulasi vaimselt aidata.

²¹ Hiljuti kirjutas üks õde: ”Püüdsin alati oma 13 vennale ja õele tunnistust anda nii oma sõnade kui ka käitumisega. Ma ei lasknud ühtki aastat mööda minna, ilma et oleksin igaühele neist kirjutanud. Ometi olin 30 aastat ainus tunnistaja oma peres.”

²² Õde jätkas: ”Ühel päeval helistasin ühele oma õele, kes elab minust mitmesaja miili kaugusel. Ta ütles, et oli palunud oma kiriku jutlustajal endaga Piiblit uurida, kuid too ei teinud seda kunagi. Kui pakkusin talle oma abi, lausus ta: ”Olgu, aga pea meeles, et minust ei saa kunagi Jehoova tunnistajat.” Pärast seda, kui saatsin talle posti teel raamatu ”Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”, helistasin talle iga paari päeva tagant. Ent ta polnud ikka veel raamatut kätte võtnud. Viimaks palusin tal raamatu välja võtta, ja umbes 15 minuti jooksul lugesime ja arutasime telefonitsi mõningaid tsiteeritud kirjakohti. Pärast veel mõnd telefonikõnet soovis ta uurida kauem kui 15 minutit. Seejärel hakkas tema mulle helistama, kui soovis uurida, mõnikord isegi enne, kui olin jõudnud hommikul üles tõusta ning vahel koguni kaks korda päevas. Järgmisel aastal laskis ta end ristida ja veel aasta pärast alustas pioneerteenistust.”

23. Miks me ei peaks tüdima, kui püüame inimesi vaimsest unest üles äratada?

²³ Inimeste ülesäratamine vaimsest unest on kunst ja nõuab meilt järjepidevaid pingutusi. Ent ikka veel on alandlikke inimesi, kes osutavad soodsat vastukaja meie püüetele neid äratada. Iga kuu laseb end Jehoova tunnistajaks ristida keskmiselt üle 20 000 inimese. Järgigem seega kogu südamest Pauluse nõuannet, mille ta andis meie esimese sajandi vennale Arhipposele: ”Jälgi hoolega, et sa täidaksid teenistusülesannet, mille sa Issanda järgijana vastu võtsid” (Kol. 4:17). Järgmine artikkel aitab kõigil meil mõista, mida tähendab kuulutada pakilisuse tundega.

[Küsimused]

[Kast lk 13]

KUIDAS PÜSIDA ÄRKVEL

▪ Ole hõivatud Jumala tahte täitmisega

▪ Hoidu pimeduse tegudest

▪ Ole valvel ohu suhtes jääda vaimselt magama

▪ Säilita positiivne suhtumine oma territooriumi inimestesse

▪ Proovi uusi kuulutustööviise

▪ Pea meeles oma teenistuse tähtsust