Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Lugejate küsimusi

Lugejate küsimusi

Lugejate küsimusi

Kas pornograafia vaatamine võib saada põhjuseks, miks kristlane eemaldatakse kogudusest?

▪ Jah, võib. Ning see rõhutab, miks on ülimalt tähtis hoiduda otsustavalt igasugusest pornograafiast, esinegu see siis sõnas või pildis, kas ajakirjades, filmides, videotes või internetis.

Pornograafilist materjali võib leida igas maailma paigas. Internet on teinud pornograafia kättesaadavamaks, kui see eales on olnud, ning seetõttu langeb selle kohutava katku küüsi üha rohkem inimesi. Mõned, olgu nad siis noored või vanad, on pornograafilise sisuga veebilehekülgedele kogemata sattunud. Teised jälle on selliseid lehekülgi meelega vaadanud, tundmata seejuures erilist ebamugavust, kuna neil on olnud võimalik teha seda salaja oma kodus või töö juures. Miks peaksid kristlased sellesse teemasse tõsiselt suhtuma?

Ühe olulise põhjuse võime leida Jeesuse hoiatusest: ”Igaüks, kes jääb naist vaatama, nii et hakkab teda ihaldama, on temaga juba abielu rikkunud oma südames” (Matt. 5:28). Muidugi on normaalsed seksuaalsuhted abikaasade vahel igati kohased ja pakuvad naudingut (Õpet. 5:15—19; 1. Kor. 7:2—5). Pornograafia ei keskendu aga sellele. Pigem sisaldab see lubamatut seksi ning õhutab ebamoraalseid mõtteid, mille eest Jeesus hoiatas. On selge, et pornograafilise materjali lugemine või vaatamine on otseses vastuolus Jumala järgmise juhisega: ”Surmake siis oma maised kehaliikmed seoses hooruse, ebapuhtuse, seksuaalse iha, kahjulike soovide ja saamahimuga, mis on ebajumalakummardamine” (Kol. 3:5).

Oletame, et kristlane on korra või paar pornograafiat vaadanud. Tema olukorda võib mingis mõttes võrrelda selle ohtliku olukorraga, milles oli kord laulukirjutaja Aasaf, kes ütles: ”Aga mina — minu jalad oleksid peaaegu komistanud, mu sammud oleksid kohe libisenud!” Kuidas võiks kristlasel olla puhas südametunnistus ja rahu Jumalaga, kui ta on vaadanud pornopilte alasti meestest või naistest või hoorusele andunud paarist? Ka Aasafil ei olnud rahu. Ta ütles: ”Ma olen olnud löödud kogu päeva ja mind on nuheldud igal hommikul!” (Laul 73:2, 14).

Kristlane, kes vaatab pornograafiat, peaks nii-öelda üles ärkama ja tunnustama vajadust vaimse abi järele. Sellist abi saab kogudusest. Piibel ütleb: ”Isegi kui inimene teeb mõne eksisammu ega ole ise sellest veel teadlik, siis teie, kes olete vaimselt pädevad, püüdke parandada sellist inimest tasaduse vaimus, hoides seejuures igaüks iseendal silma peal” (Gal. 6:1). Üks või kaks kristlikku kogudusevanemat võivad anda talle vajalikku abi, muu hulgas esitada tema eest ’usupalveid, mis võivad teha haiglase terveks ... siis võib ta oma patu andeks saada’ (Jaak. 5:13—15). Need, kes on otsinud abi, et pesta endalt pornograafia plekk, on kogenud, et neid on aidanud Jumala ligi tulemine, nagu see aitas Aasafit (Laul 73:28).

Apostel Paulus aga ütles, et mõned patustanud ei kahetsenud ”oma ebapuhtust ja hoorust ja häbitut käitumist” (2. Kor. 12:21). * Professor Marvin Vincent kirjutas, et siin vastega ”ebapuhtus” tõlgitud kreeka sõna viitab räpasele ebapuhtusele. On kurb tõsiasi, et osa pornograafiat on palju hullem kui stseenid alastusest või hoorusele andunud mehest ja naisest. On olemas räpast, jälestusväärset pornograafiat, mis hõlmab homoseksuaalseid suhteid (seksi samasooliste vahel), grupiseksi, loomapilastust, lastepornograafiat, grupiviisilist vägistamist, naiste kallal toorutsemist, kellegi kinnisidumist või sadistlikku piinamist. Mõned, kes Pauluse päevil ’olid mõistuse poolest pimeduses, kaotasid kogu moraalitaju ja andusid häbitule käitumisele, et ahnesti tegeleda igasuguse ebapuhtusega’ (Efesl. 4:18, 19).

Paulus mainis ebapuhtust ka kirjakohas Galaatlastele 5:19. Üks Briti õpetlane märkis, et see sõna ”võib siin [viidata] eriti just kõigile loomuvastastele himudele”. Kas mõni kristlane võiks eitada, et eespool kirjeldatud jälestusväärne, seksuaalselt väärastav pornograafia on räpane ja tekitab ”loomuvastaseid himusid”? Paulus lõpetab oma mõtte kirjakohas Galaatlastele 5:19—21 sõnadega, et ”need, kel on harjumus” sellise ebapuhtusega tegeleda, ”ei päri Jumala kuningriiki”. Seega, kui inimesel on sissejuurdunud harjumus vaadata jälestusväärset, seksuaalselt väärastavat pornograafiat, ja ehk juba märkimisväärselt kaua, ning kui ta ei kahetse ega pöördu, siis ta ei saa jääda kristlikku kogudusse. Ta tuleks eemaldada, et hoida koguduse puhtust ja head vaimu (1. Kor. 5:5, 11).

On hea tõdeda, et mõned, kes olid vajunud jälestusväärse pornograafia mülkasse, on pöördunud kogudusevanemate poole ja võtnud vastu vajaliku vaimse abi, mis on aidanud neil teha enda juures drastilisi muudatusi. Jeesus ütles muistse Sardese kristlastele: ”Kinnita järele jäänut, mis oli suremas, ... hoia meeles, mida sa oled saanud ja mida sa oled kuulnud, ja järgi seda pidevalt ning kahetse oma patte. Kindel on, et kui sa üles ei ärka, siis ... sul pole aimugi, mil tunnil ma sind taban” (Ilm. 3:2, 3). Tõesti, on võimalik kahetseda ja lasta end nii-öelda tulest välja kiskuda (Juuda 22, 23).

Kui palju parem on aga, et igaüks meist võtaks nõuks mitte lasta asjadel üldse nii kaugele minnagi. Jah, me peaksime olema kindlalt otsustanud hoiduda igasugusest pornograafiast.

[Allmärkus]

^ lõik 8 Erinevustest ebapuhtuse, hooruse ja häbitu (ehk lodeva) käitumise vahel on juttu ”Vahitornis” 15. juuli 2006, lk 29—31.

[Väljavõte lk 30]

Kristlane, kes vaatab pornograafiat, peaks ärkama ja tunnustama vajadust vaimse abi järele