Säilita pakilisuse tunne

”Kuuluta sõna, tee seda pakilisustundega.” (2. TIM. 4:2)

KAS SA OSKAD SELGITADA?

Miks kuulutasid esimese sajandi kristlased pakilisuse tundega?

Mida teha selleks, et pakilisuse tunnet mitte kaotada?

Miks on kuningriigi kuulutustöö praegu pakilisem kui eales varem?

1., 2. Millised küsimused kerkivad seoses käsuga teha kuulutustööd pakilisuse tundega?

INIMESED, kelle tööks on elusid päästa, ei soovi oma töös tavaliselt hetkegi kaotada. Näiteks tuletõrjujad ruttavad väljakutse peale õnnetuspaika, sest nad teavad, et kellegi elu võib ohus olla.

² Meie kui Jehoova tunnistajad tahame aidata inimestel pääseda. Sellepärast suhtumegi tõsiselt ülesandesse kuulutada head sõnumit kuningriigist. Muidugi ei torma me mõtlematult ringi. Mida siis apostel Paulus mõtles, kui ta manitses: ”Kuuluta sõna, tee seda pakilisustundega”? (2. Tim. 4:2.) Kuidas me saame kuulutada pakilisuse tundega? Ja miks on meie töö nii pakiline?

MIKS ON MEIE KUULUTUSTÖÖ PAKILINE?

3. Millised tagajärjed võivad olla sellel, kui inimene võtab kuningriigisõnumi vastu või lükkab selle tagasi?

³ Kui sa mõtled sellele, mis meie kuulutustööst sõltub, tunned ilmselt, et on hädavajalik rääkida teistele heast sõnumist (Rooml. 10:13, 14). Jumala Sõnas on kirjas: ”Kui ma ütlen õelale, et ta peab surema, tema aga pöördub oma patust ja teeb, mis on kohus ja õige ..., siis ta jääb tõesti elama, ta ei sure! Ühtki ta pattu, mis ta on teinud, ei peeta meeles ta vastu” (Hes. 33:14—16). Piiblis öeldakse neile, kes annavad teada kuningriigisõnumit: ”Seda tehes päästad sa nii enda kui ka need, kes sind kuulda võtavad” (1. Tim. 4:16; Hes. 3:17—21).

4. Miks oli kuulutamine esimesel sajandil ärataganemise tõttu pakiline?

⁴ Et mõista, miks Paulus innustas Timoteost pakilisuse tundega kuulutama, uurigem meie juhttekstiks oleva piiblisalmi konteksti. Paulus kirjutas: ”Kuuluta sõna, tee seda pakilisustundega soodsal  ajal ning ebasoodsal ajal, noomi, kutsu korrale, innusta kogu kannatlikkuse ja õpetamiskunstiga. Sest tuleb aeg, mil nad enam ei salli tervistavat õpetust, vaid koguvad endale õpetajaid oma himude järgi, et need kõditaksid nende kõrvu; ja nad pööravad oma kõrvad ära tõest” (2. Tim. 4:2—4). Jeesus oli ennustanud, et tuleb ärataganemine (Matt. 13:24, 25, 38). Kui sündmused arenesid ennustuse täitumise suunas, oli Timoteosel hädavajalik ’kuulutada sõna’ isegi koguduses, et kristlased ei laseks end valeõpetuste petlikul veetlusel eksiteele viia. Kaalul olid elud. Mida öelda tänapäeva kohta?

5., 6. Milliste levinud vaadetega me võime kuulutustööl kokku puutuda?

⁵ Õigest jumalakummardamisest ärataganemine on praeguseks kasvanud ja levinud (2. Tess. 2:3, 8). Millised õpetused kõditavad inimeste kõrvu tänapäeval? Paljudes paikades propageeritakse usulise agarusega evolutsiooniõpetust. Ehkki tavaliselt selgitatakse evolutsiooni teaduslikus keeles, on sellest saanud otsekui ilmalik religioon, mis mõjutab inimeste suhtumist Jumalasse ja teistesse. Veel üks levinud õpetus on see, et Jumal ei tunne meie vastu huvi ja seega pole põhjust temastki huvituda. Miks on need õpetused nii köitvad, et on suigutanud miljoneid inimesi vaimsesse unne? Mõlemad kannavad endas sõnumit: ”Sa võid teha ükskõik mida tahad, kuna keegi ei nõua sult aru.” See sõnum on tõepoolest paljude kõrvu kõditanud. (Loe Laul 10:4.)

⁶ Ent on teisigi viise, kuidas inimesed lasevad oma kõrvu kõditada. Mõnedele, kes ikka veel kirikus käivad, meeldib, et seal räägitakse neile: ”Mida iganes sa ka ei teeks, Jumal armastab sind.” Preestrid ja pastorid kõditavad inimeste kõrvu, veendes neid, et tseremooniatel, missadel, religioossetel pidustustel ja pühakujudel on Jumala õnnistus. Kahjuks ei taipa need kirikuskäijad, kui ohtlikus olukorras nad on (Laul 115:4—8). Ent kui me äratame nad vaimsest unest, nii et nad mõistavad Piibli tegelikku sõnumit, võivad nad saada osa Jumala kuningriigi õnnistustest.

MIDA TÄHENDAB KUULUTADA PAKILISUSE TUNDEGA?

7. Kuidas me saame näidata, et mõistame kuulutustöö pakilisust?

⁷ Hoolikas kirurg peab pöörama tööle kogu oma tähelepanu, kuna kaalul võib olla inimese elu. Kristliku teenistuse pakilisuse mõistmine ilmneb selles, et keskendume oma tööle, näiteks mõtleme sellele, milline teema või küsimus võiks huvitada neid, keda kohtame. Samuti võib see ajendada meid tegema oma ajagraafikus muudatusi, et saaksime külastada inimesi siis, kui nad meid parema meelega vastu võtavad (Rooml. 1:15, 16; 1. Tim. 4:16).

8. Mida pakilisuse tundega tegutsemine kätkeb?

⁸ Kui inimesel on pakilisuse tunne, seab ta asjad tähtsusjärjekorda. (Loe 1. Moosese 19:15.) Kujutle näiteks, et pärast analüüsi tulemuste teadasaamist kutsub arst sind enda kabinetti ja ütleb sulle tõsiselt: ”Teate, teie olukord nõuab kiiret tegutsemist. Teil on kõige rohkem kuu aega, et oma haiguse suhtes midagi ette võtta.” Tõenäoliselt ei tormaks sa arstikabinetist välja nagu tuletõrjuja väljakutse peale. Ilmselt sooviksid sa hoopis teada saada, mida arst soovitab teha, ja pärast koju jõudmist mõelda tõsiselt selle üle, kuidas asjad õigesse tähtsusjärjekorda seada.

9. Miks võib öelda, et Paulus kuulutas Efesoses pakilisuse tundega?

⁹ Me võime paremini mõista, mida pakilisuse  tunne tähendas Pauluse puhul, kui paneme tähele, mida ta ütles Efesose kogudusevanematele selle kohta, kuidas ta Aasia provintsis head sõnumit kuulutas. (Loe Apostlite teod 20:18—21.) Ilmselt oli Paulus alates Efesosse saabumise päevast hõivatud inimeste külastamisega majast majja, et anda neile teada head sõnumit. Lisaks, kahe aasta vältel ta ”pidas iga päev kõnesid Türannose kooli auditooriumis” (Ap. t. 19:1, 8—10). On ilmne, et Pauluse pakilisustunne mõjutas tema igapäevaelu. Üleskutse osaleda teenistuses pakilisuse tundega ei tähenda, et peaksime oma töösse mattuma. Sellegipoolest peaks kuulutustöö olema meie elus väga tähtsal kohal.

10. Miks me võime olla rõõmsad selle üle, et juba sadakond aastat tagasi tegutsesid kristlased pakilisuse tundega?

¹⁰ Väike grupp piibliuurijaid, kes enne 1914. aastat hea sõnumi kuulutustööga algust tegi, näitas oma eeskujuga hästi, mida tähendab pakilisuse tunne. Ehkki neid oli vaid mõni tuhat, mõistsid nad oma aja pakilisust ja alustasid innukalt kuningriigi kuulutamist. Nad avaldasid jutlusi sadades ajalehtedes ja näitasid värvilistest slaididest ja filmilõikudest koosnenud ”Loomise fotodraamat”. Sel moel jõudsid nad hea sõnumiga miljonite inimesteni. Kui nad poleks mõistnud oma töö pakilisust, siis kui paljud meist oleks kuningriigisõnumit kuulnud? (Loe Laul 119:60.)

ÄRA KAOTA PAKILISUSE TUNNET

11. Mis põhjusel on mõned kaotanud pakilisuse tunde?

¹¹ Tähelepanu hajutavad tegevused võivad takistada mõistmast kuulutustöö tähtsust. Saatana maailm on üles ehitatud nii, et oleksime süvenenud isiklikesse tegemistesse ja tühistesse asjadesse (1. Peetr. 5:8; 1. Joh. 2:15—17). Mõned, kelle elus oli Jehoova teenimine kord väga tähtsal kohal, on kaotanud pakilisuse tunde. Näiteks esimesel sajandil elanud kristlane Deemas, kes oli Pauluse kaastööline, lasi jumalakartmatul maailmal oma tähelepanu hajutada. Selle asemel et raskel ajal esmajärjekorras oma venda toetada, jättis Deemas Pauluse maha (Fileem. 23, 24; 2. Tim. 4:10).

12. Mida on võimalik ainult praegu teha ja mis võimalusi on meil tulevikus terve igaviku vältel?

¹² Kui me ei soovi pakilisuse tunnet kaotada, tuleb meil võidelda kiusatuse vastu võtta maailmast, mis võtta annab. Me peaksime pingutama, ”et haarata kõvasti kinni tõelisest elust” (1. Tim. 6:18, 19). Tõenäoliselt sul pole kahtlustki, et igavene elu maa peal Jumala kuningriigi alluvuses pakub lõputult võimalusi huvitavate asjadega tegelemiseks. Kuid ainult praegu on võimalik aidata inimestel üle elada Harmagedooni.

13. Mis aitab meil hoida pakilisuse tunnet nüüd, mil oleme kristlaseks saanud?

¹³ Enamik inimesi meie ümber magab ebatargalt vaimses mõttes. Mis võib aidata, et meie ei kaotaks pakilisuse tunnet? Me võime mõtiskleda tõsiasja üle, et kord meiegi justkui magasime pimeduses. Kuid meid äratati üles ja Kristus on meid valgustanud, nagu Paulus ütles. Nüüd on meil au olla valgusekandjad. (Loe Efeslastele 5:14.) Pärast selle mainimist kirjutas Paulus: ”Jälgige siis hoolikalt, et te ei käiks nagu rumalad, vaid nagu targad, ja ostke endile välja sobivat aega, sest päevad on kurjad” (Efesl. 5:15, 16). Selles kurjas maailmas elades on ülitähtis ’osta välja aega’ tegevuste tarvis, mis hoiavad meid vaimselt ärkvel.

ME ELAME PÖÖRDELISTEL AEGADEL

14.—16. Mis teeb kuningriigi kuulutustöö pakilisemaks kui kunagi varem?

¹⁴ Kristlik teenistus on alati olnud  pakiline, kuid nüüd on see tähtsam kui kunagi varem. Jumala Sõnas kirjeldatud koondtundemärk on alates aastast 1914 olnud selgesti nähtav (Matt. 24:3—51). Inimkond on suuremas ohus kui eales varem. Hoolimata hiljutistest lepetest on superriikidel ikka umbes 2000 tuumalõhkepead kõrgendatud valmisolekus. Võimud on teatanud sadadest juhtudest, mil tuumamaterjal on ”kaotsi läinud”. Kas seda võib olla sattunud terroristide kätte? Analüütikud ütlevad, et inimkonna võiks kergesti hävitada terroristi algatatud sõda. Ent mitte ainult sõda ei ähvarda inimkonna eksistentsi.

¹⁵ ”Kliimamuutused on 21. sajandil suurim globaalne oht inimeste tervisele,” väidab 2009. aastal ajakirja ”The Lancet” ja Londoni Ülikooli Kolledži koostatud aruanne. See ütleb: ”Kliimamuutuste tagajärjed mõjutavad järgmiste aastakümnete jooksul enamiku inimeste tervist ja seavad miljardite elu ja heaolu üha suurenevasse ohtu.” Selleks tagajärjeks võib olla ulatuslik häving, mida põhjustavad mereveetaseme tõus, näljahädad, üleujutused, epideemiad, orkaanid ning sõjad ammenduvate ressursside pärast. Jah, sõjad ja katastroofid ohustavad tsivilisatsiooni.

¹⁶ Mõned inimesed arvavad, et tuumasõjaoht võib viia sündmusteni, mis on osa Piiblis kirjeldatud tundemärgist. Kuid enamik ei saa aru selle tundemärgi tegelikust tähendusest. Tundemärki on praeguseks olnud näha juba aastakümneid ja see tõsiasi osutab sellele, et Kristuse juuresolek on alanud ja see maailm läheneb väga kiiresti oma lõpule (Matt. 24:3). Kunagi varem pole nii paljusid tundemärgi erijooni nõnda selgelt näha olnud. Inimestel on aeg vaimsest unest ärgata. Ja meie saame oma teenistuse kaudu neid selles aidata.

17., 18. a) Kuidas mõjutab meid see, et elame viimsetel päevadel? b) Mis võib muuta inimeste suhtumist kuningriigisõnumisse?

¹⁷ On jäänud vaid natuke aega, et tõendada oma armastust Jehoova vastu ja viia lõpule kuulutustöö, mis on meile viimseteks päevadeks teha antud. Sõnad, mis Paulus ütles Rooma kristlastele, on tänapäeval veelgi tähendusrikkamad kui esimesel sajandil. Ta ütles: ”Te teate, milline aeg see on, et teil on juba käes tund unest ärgata, sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime” (Rooml. 13:11).

¹⁸ Viimseteks päevadeks ettekuulutatud sündmused on üks põhjus, miks paljud hakkavad teadvustama oma vaimseid vajadusi. Teised mõistavad vajadust abi järele, kui mõtlevad sellele, et inimvalitsused pole suutnud ära hoida majanduskrahhe, tuumaohtu, vägivaldset kuritegevust ja keskkonna hävitamist. Mõningaid jälle paneb oma vaimsetele vajadustele mõtlema perekonnas juhtunu, näiteks lahutus, pereliikme tervise järsk halvenemine või surm. Kuulutustöös osaledes on meil võimalik selliseid inimesi aidata.

PAKILISUSE TUNNE AJENDAB TEGUTSEMA

19., 20. Kuidas on pakilisuse tunne ajendanud paljusid kristlasi oma elus muudatusi tegema?

¹⁹ Pakilisuse tunne on ajendanud paljusid kristlasi teenistuses rohkem osalema. Näiteks pärast 2006. aasta ühepäevast erikokkutulekut ”Hoia oma silm selge” otsustas üks Ecuadori noor abielupaar elu lihtsustada. Nad koostasid nimekirja mittevajalikest asjadest ning kolme kuu jooksul vahetasid nad kolme magamistoaga korteri ühe magamistoaga korteri vastu, müüsid maha mõned asjad ja vabanesid võlast. Peagi alustasid nad abipioneerteenistust ja kolisid ringkonnaülevaataja  soovituse kohaselt niisuguse koguduse territooriumile, kus oli suurem vajadus.

²⁰ Üks Põhja-Ameerika vend kirjutab: ”Aastal 2006, kui me naisega ringkonnakokkutulekul käisime, oli meie mõlema ristimisest möödunud 30 aastat. Pärast programmi lõppu koju sõites arutasime, kuidas me saaksime rakendada elu lihtsustamise kohta antud nõuannet (Matt. 6:19—22). Meil oli kolm maja, maatükk, luksuslikud autod, mootorpaat ja autosuvila. Tundes, et võime teistele paista ebamõistlike kristlastena, otsustasime seada endale eesmärgiks täisajalise teenistuse. Aastal 2008 ühinesime oma tütrega üldpioneerteenistuses. On olnud tõesti suur rõõm töötada tihedamalt koos vendadega! Meil on olnud võimalik teenida suurema vajadusega territooriumil. Tänu sellele, et oleme teinud Jehoova teenistuses rohkem, oleme ka saanud Jehoovaga lähedasemaks. Eriti tore on olnud näha, kuidas inimeste silmad löövad särama, kui nad kuulevad Jumala Sõna tõde ja saavad sellest aru.”

21. Mille teadmine ajendab meid otsustavalt tegutsema?

²¹ Me teame, et praegust kurja maailma tabab peagi ”jumalakartmatute inimeste kohtu ja hävituse päev” (2. Peetr. 3:7). Teadmised Jumala Sõnast ajendavad meid innukalt teistele teada andma, et tulemas on suur viletsus, mille järel saabub uus maailm. Me soovime edaspidigi pakilisuse tundega rääkida inimestele tõelisest lootusesõnumist. Kui osaleme selles pakilises töös nii palju kui võimalik, näitame, et me tõepoolest armastame Jumalat ja ligimesi.

[Küsimused]