Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Jehoova teab, kuidas päästa oma rahvast

Jehoova teab, kuidas päästa oma rahvast

Jehoova teab, kuidas päästa oma rahvast

”Jehoova teab, kuidas päästa temale andunud inimesi katsumustest.” (2. PEETR. 2:9)

MIKS ME VÕIME KINDLAD OLLA, ET JEHOOVA ...

on ajastanud sündmused nii, et need viivad täide tema eesmärgi?

kasutab oma jõudu enda rahva kaitsmiseks?

teab täpselt, kuidas sündmused kulgevad suure viletsuse ajal?

1. Kirjelda ”suurt viletsust”.

JUMALA kohtuotsuse täideviimine Saatana maailma üle algab vapustavalt järsku (1. Tess. 5:2, 3). ”Jehoova suurel päeval” tabab inimühiskonda kaos (Sef. 1:14—17). Vaev ja viletsus saavad igapäevaseks nähtuseks. See on ahastuse aeg, ”mille sarnast ei ole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani”. (Loe Matteuse 24:21, 22.)

2., 3. a) Mis ähvardab Jumala rahvast ”suure viletsuse” ajal? b) Mis võib sisendada meile kindlust, et oleksime valmis selleks, mis meid ees ootab?

2 ”Suure viletsuse” haripunkti lähenedes võtab Goog Maagoogi maalt Jumala rahva oma otsustava rünnaku ajal sihtmärgiks. Sellal tuleb ”rohkearvuline sõjavägi” Jumala rahva vastu ”nagu pilv, et katta maad” (Hes. 38:2, 14—16). Ükski inimorganisatsioon ei kaitse siis Jehoova rahvast. Ellujäämine sõltub täielikult Jumalast. Kuidas Jumala teenijad reageerivad, kui neid ähvardab häving?

3 Kui sina oled Jehoova teenija, siis kas sa usud, et Jehoova suudab oma rahvast suure viletsuse ajal elus hoida ja et ta ka teeb seda? Apostel Peetrus kirjutas: ”Jehoova teab, kuidas päästa temale andunud inimesi katsumustest, ent ülekohtuseid hoida alles kohtupäevaks, et neile lõpp teha” (2. Peetr. 2:9). Jehoova varasemate päästetegude üle mõtisklemine võib sisendada meile kindlust, et olla valmis selleks, mis meid ees ootab. Käsitlegem kolme näidet, mis kinnitavad, et Jehoova suudab oma rahvast päästa.

ELLUJÄÄMINE ÜLEMAAILMSES VEEUPUTUSES

4. Miks oli seoses veeuputusega tähtis ajastus?

4 Esiteks mõelgem Noa päevil toimunud veeuputusele. Jehoova tahte täitumiseks oli ajastus väga tähtis. Hiigelsuure laeva ehitus pidi valmis saama ja loomad ohutult laevas olema enne veeuputuse algust. 1. Moosese raamatu jutustus näitab, et Jehoova ei pannud veeuputuse aega paika alles pärast laeva valmimist, juhuks kui ehitus peaks venima. Selle asemel määras ta veeuputuse algusaja kindlaks juba kaua enne seda, kui ta oli Noale laeva ehitamisest üldse midagi rääkinud. Kuidas me seda teame?

5. Mida andis Jehoova teada sõnadega, mis on kirjas 1. Moosese 6:3, ja millal ta selle otsuse välja kuulutas?

5 Piibel annab teada, et Jehoova kuulutas taevas välja otsuse. Vastavalt tekstile 1. Moosese 6:3 ütles ta: ”Minu vaim ei pea igavesti jääma inimesse, sest ta on ikkagi ainult liha. Olgu ta elupäevi sada kakskümmend aastat!” See polnud otsus inimese keskmise eluea kohta. See oli kohtuotsus, millega Jehoova teatas, millal ta puhastab maa kõigist jumalakartmatutest. * Kuna veeuputus algas aastal 2370 e.m.a, siis järelikult esitas Jumal selle teadaande aastal 2490 e.m.a. Tollal oli Noa 480 aastat vana (1. Moos. 7:6). Umbes 20 aastat hiljem, aastal 2470 e.m.a, sündis Noale esimene poeg (1. Moos. 5:32). Veeuputuse alguseni jäi umbes sada aastat, kuid Jehoova polnud ikka veel Noale avaldanud, et tal on eriline roll inimsoo püsimajäämises. Kui kaua Jumal ootas, enne kui ta Noa asjasse pühendas?

6. Millal käskis Jehoova Noal hakata laeva ehitama?

6 Ilmselt ootas Jehoova aastakümneid, enne kui ta avaldas Noale, mida ta teha kavatseb. Mille põhjal me võime seda järeldada? Inspireeritud ülestähendusest ilmneb, et Noa pojad olid juba täiskasvanud ja abielus, kui Jumal käskis Noal hakata laeva ehitama. Jehoova ütles Noale: ”Aga sinuga ma teen lepingu ja sina pead minema laeva, sina ja su pojad, su naine ja su poegade naised sinuga” (1. Moos. 6:9—18). Niisiis on võimalik, et kui Jumal tegi Noale ülesandeks ehitada laev, oli veeuputuseni jäänud vaid 40 või 50 aastat.

7. a) Milles ilmnes Noa ja tema pereliikmete usk? b) Millal viimaks ütles Jumal Noale veeuputuse täpse algusaja?

7 Kui laevaehitus oli täies hoos, võisid Noa ja tema pereliikmed mõelda, kuidas täpselt Jumal oma eesmärgi täide viib ja millal veeuputus algab. Ometi ei takistanud see, et nad neid üksikasju ei teadnud, laeva lõpuni ehitamast. Pühakirja aruanne ütleb: ”Noa tegi kõik. Nõnda nagu Jumal teda käskis, nõnda ta tegi” (1. Moos. 6:22). Seitse päeva enne veeuputuse algust andis Jehoova viimaks Noale teada, millal täpselt veeuputus algab, ning see jättis Noale ja tema perele just küllaldaselt aega, et viia loomad laeva. Niisiis, kui Noa kuuesajandal eluaastal, ”teise kuu seitsmeteistkümnendal päeval” taevased luugid avati, oli kõik valmis (1. Moos. 7:1—5, 11).

8. Kuidas sisendab meile kindlust see, et Jehoova teab, millal oma rahvast päästa?

8 Jutustus veeuputusest annab tunnistust selle kohta, et Jehoova mitte ainult ei pea oma määratud ajast kinni, vaid ka teab, kuidas oma rahvast päästa. Praeguse ajastu lõpule lähenedes võime olla kindlad, et kõik, mis Jehoova on eesmärgiks seadnud, teostub tema määratud ajal, täpselt õigel ’päeval ja tunnil’. (Matt. 24:36; loe Habakuk 2:3.)

PÄÄSEMINE PUNASE MERE ÄÄRES

9., 10. Kuidas meelitas Jehoova oma rahvaga Egiptuse sõjaväe lõksu?

9 Siiani oleme näinud, et Jehoova võimuses on ajastada sündmusi nii, et need viivad täide tema eesmärgi. Teine näide, millest juttu teeme, toob välja veel ühe põhjuse, miks me võime nii kindlalt loota Jehoovale, et ta päästab oma rahva: nimelt kasutab ta oma piiritut jõudu, et enda tahe teoks teha. Jehoova suutlikkus oma teenijaid päästa on nii vääramatu, et mõnikord on ta kasutanud neid oma vaenlaste lõksu meelitamiseks. Nii oli see näiteks siis, kui ta vabastas iisraellased Egiptuse orjusest.

10 Egiptusest lahkunud iisraellasi võis olla umbes kolm miljonit. Jehoova lasi Moosesel juhtida neid sellisel moel, et vaaraole näis, nagu nad oleksid ekselnud. (Loe 2. Moosese 14:1—4.) Soovides avanenud võimalust ära kasutada, juhtis vaarao oma sõjaväe endistele orjadele järele ja ajas need Punase mere ääres tupikusse. Paistis, et iisraellastel pole mingit pääsu (2. Moos. 14:5—10). Tegelikult polnud nad aga üldse ohus. Miks? Sest peagi astus Jehoova nende kaitseks välja.

11., 12. a) Kuidas astus Jehoova oma rahva kaitseks välja? b) Mis oli Jumala sekkumise tulemus ja mida õpetab see ülestähendus meile Jehoova kohta?

11 Iisraellasi juhtinud pilvesammas siirdus rahva taha, kus see tõkestas vaarao sõjaväel neile ligi pääseda ja mattis egiptlased pimedusse. Iisraellastel aga valgustas pilvesammas ime läbi ööd. (Loe 2. Moosese 14:19, 20.) Seejärel lõhestas Jehoova tugeva idatuulega mere kaheks, ’tehes mere kuivaks’. Kahtlemata võttis see aega, kuna Piibel ütleb, et tuul puhus ”kogu öö”, ning pärast seda ”Iisraeli lapsed läksid läbi mere kuiva mööda”. Võrreldes sõjavankrites sõitvate vaarao sõdalastega, liikusid iisraellased väga pikkamööda. Ometi polnud egiptlastel mingit võimalust neid kätte saada, kuna Iisraeli eest võitles Jehoova. Ta ”viis egiptlaste leeri segadusse. Ja ta rebis rattad nende sõjavankritelt ning takistas nende sõitu” (2. Moos. 14:21—25).

12 Lõpuks oli terve Iisraeli rahvas turvaliselt teisel kaldal. Nüüd ütles Jehoova Moosesele: ”Siruta oma käsi välja mere kohale, et vesi tuleks tagasi egiptlaste, nende sõjavankrite ja ratsanike peale!” Sõdurid püüdsid nende poole sööstva veemassi eest põgeneda, kuid ”Jehoova paiskas egiptlased keset merd”. Mingit pääseteed polnud! ”Ei jäänud neist üle ühtainustki” (2. Moos. 14:26—28). Nõnda tõendas Jehoova, et tal on vägi oma rahvas päästa, olgu olukord milline tahes.

PÕGENEMINE JERUUSALEMMA HÄVINGU EEST

13. Millised juhendid andis Jeesus oma järelkäijatele ja mida nad võisid mõelda?

13 Jehoova teab täpselt, kuidas sündmused peaksid kulgema, et läheks täide tema eesmärk. Seda mõtet ilmestab kolmas näide, millest me hakkame rääkima: Jeruusalemma piiramine esimesel sajandil. Oma Poja kaudu andis Jehoova kristlastele, kes elasid Jeruusalemmas ja Judeas enne 70. aastal toimunud hävingut, juhtnöörid ellujäämiseks. Jeesus ütles: ”Kui te märkate pühas paigas seismas jäledat laastajat, millest on rääkinud prohvet Taaniel ..., siis need, kes on Judeas, põgenegu mägedele” (Matt. 24:15, 16). Kuid mille järgi pidid Jeesuse järelkäijad aru saama, et see prohvetiennustus on täitumas?

14. Kuidas sai Jeesuse sõnade mõte sündmuste arenedes selgeks?

14 Sündmuste kulgedes sai Jeesuse sõnade mõte selgeks. Aastal 66 tulid Rooma väed Cestius Galluse juhtimisel Jeruusalemma alla, et suruda maha juutide mäss. Kui juudi mässulised, keda tuntakse selootidena, otsisid templi kindlusest kaitset, hakkasid Rooma sõdurid templimüüri alust õõnestama. Tähelepanelikud kristlased mõistsid, mida see kõik tähendab: paganlik sõjavägi ebajumalatena austatavate lahingulippudega (”jäle laastaja”) jõudis templimüürini (”püha paigani”). Nüüd oli Jeesuse järelkäijatel aeg ’põgeneda mägedele’. Ent kuidas sissepiiratud linnast pääseda? Sündmused võtsid õige pea ootamatu pöörde.

15., 16. a) Millise sõnaselge juhtnööri oli Jeesus andnud ja miks oli tema jüngritel eluliselt tähtis sellele kuuletuda? b) Millest sõltub meie pääste?

15 Ilma ühegi ilmse põhjuseta tõmbusid Cestius Gallus ja tema väed Jeruusalemmast tagasi. Seloodid hakkasid neid taga ajama. Nüüd, mil polnud kohal kumbagi vaenuväge, avanes Jeesuse järelkäijatele äkitselt võimalus põgeneda. Jeesus oli sõnaselgelt käskinud neil oma ainelise vara maha jätta ja viivitamata linnast lahkuda. (Loe Matteuse 24:17, 18.) Kas nii kiire tegutsemine oli tõesti vajalik? Vastus sai ruttu selgeks. Ei möödunud palju päevi, kui seloodid tulid tagasi ning sundisid Jeruusalemma ja Judea elanikke mässuga ühinema. Olukord halvenes linnas kiiresti, kui rivaalitsevad juudi poliitilised rühmitused võimu pärast võitlesid. Põgeneda oli üha raskem. Ning kui roomlased aastal 70 naasid, oli seda juba võimatu teha (Luuka 19:43). Kõik, kes olid põgenemisega venitanud, jäid lõksu. Kristlased, kes olid Jeesuse juhtnööride kohaselt mägedele põgenenud, päästsid oma elu. Nad nägid oma silmaga, et Jehoova teab, kuidas oma rahvast päästa. Mida me võime sellest loost õppida?

16 Suure viletsuse ajal tuleb kristlastel kuuletuda Jumala Sõna ja organisatsiooni juhtnööridele. Näiteks Jeesuse käsul ’põgeneda mägedele’ on ka nüüdisaegne paralleel. Seda, missugusel kujul meie põgenemine täpselt toimub, näitab aeg. * Kuid me võime kindlad olla, et Jehoova teeb nende juhtnööride tähenduse selgeks siis, kui tuleb neid järgida. Kuna meie pääste sõltub kuulekusest, oleks hea endalt küsida: kuidas mina reageerin juhtnööridele, mida Jehoova oma rahvale praegu annab? Kas ma tegutsen kiiresti nende järgi või kas ma kõhklen neile kuuletuda? (Jaak. 3:17.)

VALMIS SELLEKS, MIS OOTAB EES

17. Mida näitab Habakuki prohvetiennustus Jumala rahva ründamise kohta?

17 Pöördugem nüüd tagasi sissejuhatuses kirjeldatud Googi otsustava rünnaku juurde. Sellega seotud prohvetiennustuses ütles Habakuk: ”Ma kuulen seda ja mu ihu väriseb, hääl paneb lõdisema mu huuled, mädanik tungib mu luudesse ja sammud mu all vanguvad! Ma halisen hädapäeva pärast [”Vaikselt ootan ma ahastuspäeva”, UM], mis tõuseb rahvale [ähvardavatele vägedele], kes on tulnud meile kallale!” (Hab. 3:16). Kõigest Jumala rahva ründamisest kuulmine pani prohveti ihu värisema, tema huuled võbisema ja tema jõud kadus. Habakuki reaktsioon näitab, kui kohutav võib meie olukord näida, kui Googi hordid meile peale tormavad. Ometi oli prohvet valmis Jehoova suurt päeva vaikselt ootama, olles veendunud, et Jehoova päästab oma rahva. Meil võib olla samasugune kindlustunne (Hab. 3:18, 19).

18. a) Miks meil pole põhjust tulevast rünnakut karta? b) Mida me järgmises artiklis arutame?

18 Kolm näidet, mida oleme käsitlenud, ei jäta vähimatki kahtlust, et Jehoova teab, kuidas oma rahvast päästa. Tema eesmärk ei nurju; võit on kindel. Kuid et sellest hiilgavast triumfist osa saada, tuleb meil lõpuni ustavana püsida. Mil moel aitab Jehoova meil praegu laitmatuks jääda? Sellest räägib järgmine artikkel.

[Allmärkused]

^ lõik 16 Vaata ”Vahitorni”, 1. mai 1999, lk 19.

[Küsimused]

[Pilt lk 24]

Kas vaarao sõjavägi üldse kujutas mingit ohtu iisraellastele?