”Olge ettevaatlikud variseride juuretise ... suhtes”

Jeesus hoiatas oma jüngreid: ”Olge ettevaatlikud variseride juuretise, see tähendab silmakirjalikkuse suhtes” (Luuka 12:1). Paralleeljutustusest on näha, et Jeesus mõistis hukka variseride õpetuse (Matt. 16:12).

Piiblis tähistab sõna ”juuretis” mõnikord rikutust. Kahtlemata avaldasid nii variseride õpetus kui ka hoiak kuulajatele laostavat mõju. Miks oli variseride õpetus ohtlik?

1. Variserid olid uhked, enda õigust täis ja vaatasid lihtinimestele ülalt alla.

Jeesus rääkis sellisest enese õigeks pidamisest ühes oma tähendamissõnas. Ta ütles: ”Variser seisis ja hakkas endamisi palvetama: ”Oo Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole selline nagu ülejäänud inimesed: väljapressijad, ülekohtused, abielurikkujad, või ka selline nagu see maksukoguja. Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnendiku kõigest, mis ma saan.” Aga maksukoguja seisis eemal ega tahtnud silmigi taeva poole tõsta, vaid tagus endale vastu rinda ja ütles: ”Oh Jumal, ole mulle patusele armuline”” (Luuka 18:11—13).

Jeesus kiitis selle maksukoguja alandlikku hoiakut: ”Ma ütlen teile: see mees läks alla oma koju, olles osutunud õigemaks kui too teine [variser]; sest igaüht, kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, aga kes ennast ise alandab, seda ülendatakse” (Luuka 18:14). Ehkki maksukogujad olid tuntud oma ebaaususe poolest, püüdis Jeesus aidata nende seast neid, kes teda kuulasid. Vähemalt kaks maksukogujat — Matteus ja Sakkeus — said tema järelkäijateks.

Mida teha siis, kui peame end teistest paremaks oma sünnipäraste võimete või meile antud eesõiguste pärast või siis teiste ebaõnnestumiste või nõrkuste pärast? Meil tuleks sellised mõtted kiiresti kõrvale heita, sest Pühakiri ütleb: ”Armastus on kannatlik ja lahke. Armastus ei ole kade, see ei hoople, ei lähe ennast täis, ei käitu sündsusetult, ei taotle oma huve, ei ärritu. See ei pea arvet halva kohta. See ei tunne rõõmu ülekohtust, kuid rõõmustab koos tõega” (1. Kor. 13:4—6).

Meil peaks olema samasugune hoiak nagu apostel Paulusel. Olles öelnud, et ”Kristus Jeesus tuli maailma päästma patuseid”, lisas Paulus: ”Ja mina olen nende seast suurim” (1. Tim. 1:15).

Küsimusi mõtisklemiseks:

Kas ma mõistan, et olen patune ja et minu pääste sõltub Jehoova ärateenimata heldusest? Või kas pean end teistest paremaks oma aastatepikkuse ustava teenistuse, mulle Jumala organisatsioonis antud eesõiguste või oma sünnipäraste võimete pärast?

 2. Variserid püüdsid jätta avalikkusele muljet, et nad on õiged. Nad tahtsid silma paista ning ihkasid meelitavaid tiitleid.

Kuid Jeesus hoiatas: ”Kõik oma teod teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid, sest nad laiendavad karbikesi, mida nad kannavad enda kaitseks, ja suurendavad oma rõivaste narmaid. Nad armastavad kõige silmapaistvamat kohta õhtusöökidel ja esimesi istmeid sünagoogides ning tervitusi turuplatsidel ja seda, et inimesed nimetavad neid rabiks” (Matt. 23:5—7). Võrdle nende hoiakut Jeesuse omaga. Ehkki ta oli täiuslik Jumala poeg, oli ta alandlik. Kui üks mees nimetas teda heaks, ütles Jeesus: ”Miks sa mind heaks nimetad? Keegi muu pole hea kui vaid üks — Jumal” (Mark. 10:18). Ühel teisel korral pesi Jeesus oma jüngrite jalgu ja oli nõnda oma järelkäijatele eeskujuks alandlikkuses (Joh. 13:1—15).

Tõsikristlane peaks kaasusklikke teenima (Gal. 5:13). Eelkõige käib see nende kohta, kes tahavad saada koguduses ülevaatajateks. On igati kohane, ”kui keegi pürgib ülevaatajaameti poole”, kuid selle ajendiks peaks olema soov teisi aidata. See amet ei tähenda silmapaistvat positsiooni ega võimu. Need, kes teenivad ülevaatajatena, peaksid olema südamelt alandlikud nagu Jeesus (1. Tim. 3:1, 6; Matt. 11:29).

Küsimusi mõtisklemiseks:

Kas ma kipun otsima nende poolehoidu, kes on koguduses vastutaval kohal, lootuses esile tõusta või saada lisaeesõigusi? Kas keskendun peamiselt nendele jumalateenistuse külgedele, mis näivad toovat tunnustust ja kiitust? Kas püüan teiste ees hiilata?

  3. Variseride reeglid ja traditsioonid tegid Jumala seaduste järgimise lihtrahvale koormavaks.

Moosese seadus andis iisraellastele teada Jehoova kummardamise üldpõhimõtted. Kõiki üksikasju seal aga kirjas polnud. Näiteks keelas seadus hingamispäeval tööd teha, ent see ei täpsustanud, mis on töö ja mis mitte (2. Moos. 20:10). Variserid täitsid need näilised lüngad oma seaduste, määratluste ja traditsioonidega. Jeesus eiras neid variseride omavoliliselt kehtestatud reegleid, kuid järgis Moosese seadust (Matt. 5:17, 18; 23:23). Ta nägi seadusetähest kaugemale. Jeesus mõistis Jumala seaduste olemust ning seda, kui vajalik on halastus ja kaastunne. Ta oli mõistlik ka siis, kui ta järelkäijad talle pettumust valmistasid. Näiteks ööl, mil ta vahistati, palus ta oma kolmel apostlil ärkvel püsida ja valvata, aga need jäid korduvalt magama. Siiski sõnas ta mõistvalt: ”Vaim on küll valmis, aga liha on nõrk” (Mark. 14:34—42).

Küsimusi mõtisklemiseks:

Kas ma püüan omavoliliselt kehtestada jäiku reegleid või maksma panna oma isiklikke seisukohti? Kas ma olen mõistlik selles, mida teistelt ootan?

Mõtle, mille poolest Jeesuse ja variseride õpetused üksteisest erinesid. Kas sa näed midagi, milles võiksid end parandada? Mis see ka poleks, püüa seda kindlasti teha.

[Pilt lk 28]

Variserid kandsid seadusekatkeid sisaldavaid karbikesi (Matt. 23:2, 5)

[Pildid lk 29]

Erinevalt kõrkidest variseridest teenivad kogudusevanemad alandlikult teisi

[Pilt lk 30]

Kas sa oled Jeesuse sarnaselt mõistlik selles, mida teistelt ootad?