Jehoova kogub kokku oma pere

’Ma anun teid, et te säilitaksite vaimu ühtsuse.’ (EFESL. 4:1, 3)

KUIDAS SA SELGITAKSID?

Mis on Jumala „asjade korraldamise” eesmärk?

Kuidas me saame „säilitada vaimu ühtsust”?

Mis aitab meil olla „lahked üksteise vastu”?

1., 2. Milline eesmärk on Jehooval seoses maa ja inimestega?

MIS su mõtteisse tuleb, kui kuuled sõna „pere”? Kas soojus ja õnn? Ühise eesmärgi nimel koos tegutsemine? Või turvaline paik üleskasvamiseks, õppimiseks ja mõtete vahetamiseks? Kui teie peres hoolitakse üksteisest, siis tõenäoliselt just sellised asjad sulle meenuvadki. Jehoova on perekonna alusepanija (Efesl. 3:14, 15, allm). Ta seadis eesmärgiks, et kõik tema loodud nii taevas kui ka maa peal võiksid tunda end turvaliselt, usaldada üksteist ja et nende seas valitseks ühtsus.

² Pärast seda, kui inimesed patustasid, polnud nad enam osa Jumala üleuniversumilisest perest. Kuid see ei nurjanud Jehoova eesmärki. Ta hoolitseb selle eest, et paradiislik maa saaks täidetud Aadama ja Eeva järeltulijatega (1. Moos. 1:28; Jes. 45:18). Ta on teinud kõik ettevalmistused, et see eesmärk täituks. Muu hulgas räägitakse sellest Pauluse kirjas efeslastele, milles ühtsus on oluliseks teemaks. Uurigem lähemalt mõningaid salme sellest ja vaadakem, kuidas me saame tegutseda kooskõlas Jehoova eesmärgiga tuua oma loodu ühtsusse.

„ASJADE KORRALDAMINE” — MILLES SEE SEISNEB?

3. Milles seisneb Jumala „asjade korraldamine” kirjakohas Efeslastele 1:10 ja millal algas selle esimene etapp?

³ Jehoova teod ja eesmärk on alati omavahel kooskõlas. Niisiis tegi Jumal „määratud aegade täitudes” algust „asjade korraldamisega”, et tuua ühtsusse kõik oma intelligentsed loodud. (Loe Efeslastele 1:8—10.) Sellel asjade korraldamisel on kaks etappi.  Esimese etapiga valmistatakse võitutest koosnev kogudus ette taevaseks eluks Jeesus Kristuse kui vaimse pea alluvuses. See etapp algas nädalatepühal aastal 33, kui Jehoova hakkas koguma Kristuse taevaseid kaasvalitsejaid (Ap. t. 2:1—4). Võitud on Kristuse lunastusohvri alusel õigeks mõistetud eluks ja nad mõistavad, et nad on võetud „Jumala lasteks” (Rooml. 3:23, 24; 5:1; 8:15—17).

4., 5. Mis on asjade korraldamise teiseks etapiks?

⁴ Teiseks etapiks on valmistada ette need, kes hakkavad elama maa peal paradiisis Kristuse juhitava Messia-kuningriigi all. „Suur rahvahulk” moodustab selle inimgrupi esimese osa (Ilm. 7:9, 13—17; 21:1—5). Tuhandeaastase valitsuse ajal lisanduvad neile miljardid ülesäratatud (Ilm. 20:12, 13). Kujutle, kuidas pärast ülesäratamist saab meie ühtsus veelgi ilmsemaks! Tuhande aasta lõpus pannakse „see, mis on maa peal” viimasele katsele. Need, kes jäävad ustavaks, saavad maisteks „Jumala lasteks” (Rooml. 8:21; Ilm. 20:7, 8).

⁵ Praegu leiavad aset mõlemad Jumala „asjade korraldamise” etapid, mis puudutavad nii taevast kui ka maist klassi. Ent kuidas saame meie üksikisikutena tegutseda sellega kooskõlas?

SÄILITA VAIMU ÜHTSUS

6. Kuidas näitab Pühakiri, et kristlased peavad koos käima?

⁶ Pühakiri näitab, et kristlastel on kohustus kokku tulla (1. Kor. 14:23; Heebr. 10:24, 25). See hõlmab enamat kui kuskil üheskoos aja mööda saatmist, nagu see on näiteks inimeste puhul, kes lähevad turule või spordihalli. Tõeline ühtsus tähendab palju rohkemat. Me saavutame niisuguse ühtsuse, kui järgime Jehoova juhatust ja laseme end vormida Jumala pühal vaimul.

7. Mida tähendab „säilitada vaimu ühtsust”?

⁷ Kuigi Jehoova on Kristuse lunastusohvri alusel mõistnud võitud õigeks kui oma pojad ning teised lambad kui oma sõbrad, tekib tema teenijate vahel seni, kuni me selles maailmas elame, ikka erimeelsusi (Rooml. 5:9; Jaak. 2:23). Muidu poleks olnud mingit vajadust inspireeritud nõuande järele ’üksteist sallida’. Mis aitab meil usukaaslastega ühtsust hoida? Meil on vaja arendada „alandlikku meelt ja tasadust”. Lisaks innustab Paulus meid püüdma „hoolega säilitada vaimu ühtsust, olles ühendatud rahusidemega”. (Loe Efeslastele 4:1—3.) Seda nõuannet ellu rakendada tähendab seda, et laseme Jumala vaimul end mõjutada ja endas selle vilja esile tuua. Vastupidiselt liha tegudele, mis põhjustavad alati lahkhelisid, aitab püha vaimu vili parandada inimestevahelisi mõrasid.

8. Mis mõttes tekitavad liha teod lõhesid?

⁸ Pane tähele, kuidas „liha teod” tekitavad lõhesid. (Loe Galaatlastele 5:19—21.) Hoorus lahutab patustaja Jehoovast ja kogudusest ning abielurikkumine võib julmalt lahutada lapsed vanematest ja süütu poole abikaasast. Ebapuhtuse tõttu saab kannatada inimese ühtsus Jumala ja nendega, kes teda armastavad. Igaüks, kes on püüdnud kahte asja kokku liimida, teab, et mõlemad pinnad peavad puhtad olema, et need võiksid hästi koos püsida. Jultunud käitumine kõneleb täielikust lugupidamatusest Jumala õiglaste seaduste vastu. Ka kõik teised liha teod eraldavad inimesi üksteisest ja Jumalast. Niisugune käitumine on täielikus vastuolus Jehoova isiksusega.

9. Kuidas teha kindlaks, kas me püüame hoolega „säilitada vaimu ühtsust, olles ühendatud rahusidemega”?

 ⁹ Seega oleks igaühel meist hea endalt küsida: „Kas ma tõepoolest püüan hoolega „säilitada vaimu ühtsust, olles ühendatud rahusidemega”? Kuidas ma reageerin, kui mul tekib kellegagi erimeelsusi? Kas ma teen oma nurinad paljudele teatavaks, lootes leida sõprade seast toetajaid? Kas ma ootan, et kogudusevanemad lahendaksid minu eest probleemi ära, selle asemel et ise rahumeelsete suhete taastamiseks pingutada? Kas ma väldin neid, kellel on midagi minu vastu, ja püüan nendega mitte kokku puutuda, et neile tüliküsimust mitte meelde tuletada?” Kui toimiksime mõnel eelmainitud viisil, kas tegutseksime siis kooskõlas Jehoova eesmärgiga Kristuses jälle kõik kokku koguda?

10., 11. a) Kui tähtis on hoida vendadega rahu? b) Millise toimimisviisi tulemuseks on rahu ja Jehoova õnnistus?

¹⁰ Jeesus ütles: „Kui sa nüüd oma andi altarile tood ja seal meenub sulle, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and altari ette ja mine ära; tee esmalt rahu oma vennaga, ning kui oled seejärel tagasi tulnud, too oma ohvriand. Sea kiiresti asjad korda” (Matt. 5:23—25). Jaakobuse sõnul „külvavad õigluse vilja seemet rahulikes oludes need, kes taotlevad rahu” (Jaak. 3:17, 18). Niisiis ei saa me õigesti käituda, kui meil pole teistega rahu.

¹¹ Toome ühe näite. Arvestuste kohaselt oleks mõningates maades, mida sõda on laastanud, võimalik maad harida umbes 35 protsendi ulatuses rohkem, kui elanikud ei peaks muretsema maamiinide pärast. Kui miin lõhkeb, jätavad põllumehed maa maha, külad jäävad ilma elatisest ning linnad toidust. Samamoodi takistaksid meie vaimset kasvu loomujooned, mis võivad vendadega rahu rikkuda. Ent kui oleme kiired andestama ja teeme teistele head, on tulemuseks rahu ja Jehoova õnnistus.

12. Kuidas saavad kogudusevanemad aidata meil ühtsust hoida?

¹² Lisaks võivad ühtsuse hoidmisel olla tõeliseks abiks „annid inimeste kujul”. Nad on antud selleks, et aidata meil saavutada „ühtsust usus” (Efesl. 4:8, 13). Kui kogudusevanemad töötavad koos meiega pühas teenistuses ja annavad meile oma teraste tähelepanekute põhjal Jumala Sõnale tuginevat nõu, aitavad nad meil teha edusamme uue isiksusega riietumises (Efesl. 4:22—24). Kas  sa näed nende nõuannete taga Jehoova püüet valmistada sind ette eluks uues maailmas tema Poja valitsuse all? Kogudusevanemad, kas te püüate teisi parandada seda eesmärki silmas pidades? (Gal. 6:1.)

„OLGE LAHKED ÜKSTEISE VASTU”

13. Milline oleks tagajärg, kui me eiraks nõu kirjakohas Efeslastele 4:25—32?

¹³ Efeslastele 4:25—29 mainib asju, millest meil tuleks eriti hoiduda. Me ei tohiks rääkida valet, olla vihased või laisad ega kasutada vastikut kõnepruuki. See, mis me ütleme, peaks olema hoopis hea ja ülesehitav. Kui keegi meist eiraks seda nõu, kurvastaks ta Jumala püha vaimu, jõudu, mis edendab ühtsust (Efesl. 4:30). Selleks, et meie vahel valitseks rahu ja ühtsus, on oluline toimida ka Pauluse järgmise soovituse järgi: „Kõik pahatahtlik kibedus ja viha ja raev ja kisa ja solvavad sõnad jäägu teist kaugele koos kõige halvaga. Ent olge lahked üksteise vastu, hellalt kaastundlikud, ja andke üksteisele heldelt andeks, nagu ka Jumal on teile Kristuse kaudu heldelt andestanud” (Efesl. 4:31, 32).

14. a) Miks andis Paulus nõu „Olge lahked üksteise vastu”? b) Mis aitab meil olla lahked?

¹⁴ Paulus andis nõu „Olge lahked üksteise vastu”, kuna alati me seda kahjuks ei tee ja meil võib olla tarvis selles vallas edusamme teha. Seepärast on igati kohane harjutada end teiste tunnetega arvestama ja mitte mõelda ainult iseenda peale (Filipl. 2:4). See, mida meil on mõtteis öelda, võib küll kutsuda esile naerupahvaku või jätta meist targa inimese mulje, kuid kas see oleks lahke? Selle meeleshoidmine aitab meil lahked olla.

ARMASTUS JA LUGUPIDAMINE PEREKONNAS

15. Kuidas aitab Efeslastele 5:28 abielumeestel mõista seda, milles nad peaksid Kristuse eeskuju järgima?

¹⁵ Piibel võrdleb Kristuse suhteid kogudusega abielumehe ja -naise vaheliste suhetega. See peaks aitama meil mõista, kui tähtis on abieluliidus mehel juhatada ja armastada oma naist, tema eest hoolitseda ning kui oluline on naisel oma mehele alluda (Efesl. 5:22—33). Kui Paulus kirjutas: „Sel viisil peaksid mehedki armastama oma naisi nagu omaenda keha”, siis mida ta silmas pidas? (Efesl. 5:28.) Tema eelnevad sõnad juhivad tähelepanu sellele, et „Kristus armastas kogudust ja andis iseenese selle eest, ... puhastades seda vees pesemisega sõna kaudu”. Jah, et mees võiks tegutseda kooskõlas Jehoova eesmärgiga Kristuses jälle kõik kokku koguda, peab ta olema hoolas oma peret vaimselt toitma.

16. Mis on tulemus, kui vanemad täidavad kodus enda Pühakirja-järgseid kohustusi?

¹⁶ Lapsevanematel on hea meeles hoida, et nad täidavad Jehoovalt saadud ülesannet. Kahjuks pole tänapäeva maailmas paljudel „loomupärast kiindumust” (2. Tim. 3:1, 3). Lugematud isad hiilivad kõrvale oma kohustustest — seda laste kurvastuseks ja õnnetuseks. Paulus andis aga kristlikele isadele nõu: „Ärge ärritage oma lapsi, vaid kasvatage neid, distsiplineerides neid Jehoova juhatuse järgi ja juurutades neisse tema mõtteviisi” (Efesl. 6:4). Kus siis veel kui perekonnas õpivad lapsed esmakordselt armastust ja autoriteedist lugupidamist? Vanemad, kes oma lapsi selles vallas tublisti õpetavad, tegutsevad kooskõlas Jehoova „asjade korraldamisega”. Kui täidame oma kodu  armastusega ning heidame kõrvale viha, raevu ja solvavad sõnad, siis õpetame oma lastele, kuidas olla armastav ja pidada lugu autoriteedist. Selline tähtis õpetus valmistab neid ette eluks Jumala uues maailmas.

17. Mida on meil tarvis teha, et Kuradile vastu seista?

¹⁷ Meil tuleb mõista, et Kurat, kes rikkus alguses kõikjal valitsenud rahu, seisab tugevalt vastu meie püüetele täita Jumala tahet. Kahtlemata teenib see Saatana huve, et lahutuste protsent aina kasvab, abielule eelistatakse vabaabielu ning aktsepteeritakse homoabielusid. Me ei kujunda oma käitumist ega suhtumist nüüdisaja suundumuste järgi. Meie eeskujuks on Kristus (Efesl. 4:17—21). Seega, et seista Kuradile ja tema deemonitele edukalt vastu, tuleb meil panna „selga kogu Jumala antud sõjavarustus”. (Loe Efeslastele 6:10—13.)

„KÄIGE EDASI ARMASTUSES”

18. Millel on meie kristlikus ühtsuses võtmeroll?

¹⁸ Armastusel on meie kristlikus ühtsuses võtmeroll. Süda täis armastust meie Issanda, meie Jumala ja üksteise vastu, oleme kindlalt otsustanud „säilitada vaimu ühtsust, olles ühendatud rahusidemega” (Efesl. 4:3—6). Jeesus rääkis oma palves sellisest armastusest, kui ütles: „Ma ei palu mitte ainult nende pärast, vaid ka nende pärast, kes nende sõna kaudu usuvad minusse, et nad kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, oled ühtne minuga ja mina olen ühtne sinuga, et nemadki oleksid ühtsed meiega ... Ja ma olen andnud neile teada sinu nime ja annan veelgi seda teada, et nad ilmutaksid sellist armastust, millega sina mind oled armastanud, ning et ma oleksin nendega ühtne” (Joh. 17:20, 21, 26).

19. Mis on su kindlaks otsuseks?

¹⁹ Kui tunneme endas ebatäiuse tõttu seesmist konflikti, siis ajendagu armastus meid palvetama lauliku sarnaselt, kes lausus: „Hoia mu südant ühtsena kartma sinu nime” (Laul 86:11, UT 1989). Olgu meie kindlaks otsuseks seista vastu Kuradile, kes soovib meid lahutada meie armastavast Isast ja nendest, kel on tema heakskiit. Püüdkem hoolsalt rakendada ellu Piibli nõuannet „Võtke Jumal endale eeskujuks nagu armsad lapsed, ja käige edasi armastuses” nii perekonnas, teenistuses kui ka koguduses (Efesl. 5:1, 2).

[Küsimused]

[Pilt lk 29]

Ta jätab oma anni altari ette ning läheb ja teeb vennaga rahu

[Pilt lk 31]

Vanemad, õpetage oma lapsi olema lugupidavad