Teeni vabaduse Jumalat

„Armastus Jumala vastu tähendab seda, et me peame kinni tema käskudest, ja tema käsud ei ole koormavad.” (1. JOH. 5:3)

KAS SA OSKAD VASTATA?

Mida teeb Saatan selleks, et Jumala seadused paistaksid koormavad?

Miks tuleks meil kaaslaste valikul äärmiselt hoolsad olla?

Mis aitab meil vabaduse Jumalale ustavaks jääda?

1. Kuidas suhtub Jehoova vabadusse ning kuidas see väljendus seoses Aadama ja Eevaga?

JEHOOVA on ainus, kel on absoluutne vabadus. Kuid ta ei kasuta seda kunagi vääriti. Samuti pole ta endale võtnud ainuõigust vabadusele, püüdes oma teenijate igat sammu kontrollida. Selle asemel on ta andnud neile vaba tahte, mis võimaldab neil olla algatusvõimelised ja täita kõik oma kohased soovid. Näiteks Aadamale ja Eevale kehtestas Jumal kõigest ühe piirangu: ta keelas neil süüa „hea ja kurja tundmise puust” (1. Moos. 2:17). Neil kahel oli Looja tahet täites vabadust rohkem kui küll!

2. Miks kaotasid meie esivanemad vabaduse, mille Jumal oli neile andnud?

² Miks usaldas Jumal meie esivanematele nii palju vabadust? Ta lõi nad omaenda näo järgi ja andis neile südametunnistuse, mistõttu ta võis neilt õigustatult oodata, et armastus tema kui Looja vastu hoiab neid õigel teel (1. Moos. 1:27; Rooml. 2:15). Kahjuks Aadam ja Eeva ei hinnanud oma imepärast eluandjat ega neile antud vabadust. Nad valisid hoopis Saatana pakutud vabaduse, millele neil polnud õigust — moraalse sõltumatuse. Kuid suurema vabaduse leidmise asemel müüsid meie esivanemad iseenda ja oma järglased patu orjusse, millel on olnud kohutavad tagajärjed (Rooml. 5:12).

3., 4. Kuidas üritab Saatan meid petta seoses Jehoova normidega?

³ Kui Saatan suutis ahvatleda kahte täiuslikku inimest — rääkimata suurest hulgast vaimolenditest — Jumala ülemvõimu mitte tunnustama, võib ta petta ka meid. Tema taktika on jäänud paljuski samaks. Ta püüab pettuse abil panna meid uskuma, et Jumala normid on koormavad ja et need ei võimalda  meil lõbutseda ega elust mingit rõõmu tunda (1. Joh. 5:3). Kui me puutume niisuguse mõtteviisiga pidevalt kokku, võib sel olla suur mõjujõud. „Halb seltskond avaldas mulle tugevat mõju, eriti kuna ma kartsin olla teistsugusel arvamusel kui mu eakaaslased,” ütles 24-aastane õde, kes oli langenud seksuaalsesse ebamoraalsusse. Võib-olla oled sinagi sellesarnast kaaslaste mõju kogenud.

⁴ Paraku võib vahel halba mõju avaldada ka mõni koguduse liige. „Ma tean mõningaid noori, kes käisid uskmatuga,” ütles üks tunnistajast noor. „Lõpuks aga taipasin, et mida rohkem ma nende seltsis aega veedan, seda rohkem ma nendega sarnanen. Minu vaimsus hakkas kannatama. Ma ei nautinud koosolekutel pakutavat vaimset toitu ja läksin haruharva kuulutustööle. See oli mulle märguandeks, et pean selliste kaaslastega suhtlemise lõpetama, ja nii ma ka tegin.” Kas sa mõistad, kui palju võivad kaaslased sind mõjutada? Mõelgem ühele asjakohasele Piibli näitele (Rooml. 15:4).

TA VARASTAS NENDE SÜDAMED

5., 6. Kuidas Absalom teisi eksitas ja kas tema salasepitsust saatis edu?

⁵ Piiblis on palju näiteid nendest, kel oli teistele halb mõju. Üheks selliseks näiteks on kuningas Taaveti poeg Absalom. Absalom oli erakordselt nägus mees. Aja jooksul lasi ta aga Saatana sarnaselt auahnusel oma südames maad võtta ning ta hakkas himustama oma isa kuningatrooni, millele tal polnud õigust. * Püüdes salakavalalt kuningavõimu haarata, teeskles Absalom oma kaasmaalaste, iisraellaste pärast sügavat muret ning vihjas samal ajal, et kuninga õukonnas ei hooli neist keegi. Jah, nagu Kurat Eedeni aias, esitas Absalom end teistele heategijana ja laimas alatult omaenda isa (2. Saam. 15:1—5).

⁶ Kas Absalomi salasepitsust saatis edu? Mõneti küll. Piiblijutustus ütleb: „Nõnda varastas Absalom Iisraeli meeste südamed” (2. Saam. 15:6). Ent lõpuks viis ülbus Absalomi languseni. Õnnetuseks tõi see kaasa ka tema ja tuhandete meeste surma, kelle ta oli üle kavaldanud (2. Saam. 18:7, 14—17).

7. Mida õpetlikku võime leida piiblijutustusest, mis räägib Absalomist? (Vaata pilti lk 14.)

⁷ Miks langesid need iisraellased nii kergesti pettuse ohvriks? Vahest ihkasid nad seda, mida Absalom oli neile lubanud. Või ehk lasid nad ennast mõjutada tema välimusest. Kuidas asi ka polnud, võime olla kindlad järgmises: nad polnud ustavad Jehoovale ja tema määratud kuningale. Saatan üritab ka tänapäeval Absalomi-sarnaste inimeste abil Jehoova teenijate südant varastada. „Jehoova normid on liiga ahistavad,” võivad nad väita. „Vaata neid, kes ei teeni Jehoovat. Neil on tõeliselt lahe elu!” Kas sa näed niisugustest koletutest valedest läbi ja jääd Jumalale ustavaks? Kas teadvustad, et ainult Jehoova „täiuslik seadus” ehk Kristuse seadus võib viia sind tõelisse vabadusse? (Jaak. 1:25.) Kui jah, siis pea seda seadust kalliks ja ära lase end eales ahvatleda kasutama vääriti oma kristlikku vabadust. (Loe 1. Peetruse 2:16.)

8. Millised tõsielukogemused ilmestavad seda, et Jehoova normide eiramine ei too õnne?

⁸ Noored on Saatana eriliseks sihtmärgiks. Üks 30-ndates aastates vend möönis oma teismeea kohta: „Pidasin Jehoova moraalinorme piiravateks, mitte kaitsvateks.” Tagajärjeks oli see, et  ta langes ebamoraalsusesse. Kuid see ei teinud teda õnnelikuks. „Sügav süütunne ja südametunnistuse piinad vaevasid mind aastaid,” ütles ta. Oma teismeiga meenutades kirjutas üks õde: „Ebamoraalsele teole järgneb külm ja tühi tunne. Isegi nüüd, 19 aastat hiljem, kerkivad halvad mälestused esile.” Üks teine õde lausus: „See, et minu käitumine muserdas inimesi, keda ma nii väga armastan, mõjus mulle laastavalt nii psüühiliselt, vaimselt kui ka emotsionaalselt. Elu ilma Jehoova heakskiiduta on kohutav.” Saatan ei taha, et mõtleksid säärastele patu tagajärgedele.

9. a) Millised küsimused aitavad meil analüüsida, kuidas me suhtume Jehoovasse ning tema seadustesse ja põhimõtetesse? b) Miks on tähtis Jumalat lähedalt tunda?

⁹ On väga kurb, et paljud tões olevad noored — ja isegi terve hulk vanemaid kristlasi — on pidanud omal nahal kogema, et paturõõm läheb kalliks maksma (Gal. 6:7, 8). Küsi seepärast endalt: kas ma mõistan, et Saatan püüab oma sepitsuste abil julmalt petta? Kas ma pean Jehoovat oma kõige lähedasemaks sõbraks, kes räägib alati tõtt ja soovib mulle parimat? Kas olen täiesti veendunud, et ta ei keelaks mulle eales midagi, mis on tõeliselt hea ja mis toob mulle suurimat õnne? (Loe Jesaja 48:17, 18.) Et neile küsimustele jaatavalt vastata, on vaja midagi enamat kui Jehoovat pinnapealselt tunda. Sul on tarvis olla temaga lähedane ning mõista, et Piibli seadustes ja põhimõtetes peegeldub tema armastus sinu vastu, mitte soov sind piirata (Laul 25:14).

 PALU TARKA JA SÕNAKUULELIKKU SÜDANT

10. Miks me peaksime püüdma järgida noore kuninga Saalomoni eeskuju?

¹⁰ Olles veel noor mees, lausus Saalomon alandlikult palves: „Mina olen nagu pisike poiss — ei mõista minna ega tulla!” Seejärel palus ta endale tarka ja sõnakuulelikku südant (1. Kun. 3:7—9, 12). Jehoova vastas sellele siirale palvele ja ta teeb sedasama ka meie puhul, ükskõik kas oleme noored või vanad. Muidugi ei anna Jehoova sulle arusaamist ja tarkust ime läbi. Kuid ta teeb sind targaks, kui uurid hoolsalt tema Sõna, palud talt püha vaimu ja teed kõik selleks, et saada kasu koguduse kaudu pakutavast vaimsest juhatusest (Jaak. 1:5). Neil viisidel teeb Jehoova ka oma noored teenijad targemaks kõigist neist, kes tema nõuandeid eiravad, isegi selle maailma niinimetatud „tarkadest ja intelligentsetest”. (Luuka 10:21; loe Laul 119:98—100.)

11.—13. a) Mida väärtuslikku me võime õppida tekstidest Laul 26:4, Õpetussõnad 13:20 ja 1. Korintlastele 15:33? b) Kuidas sa rakendaksid neid Pühakirja põhimõtteid?

¹¹ Illustreerimaks, kui tähtis on Jehoovaga lähedaseks saamiseks Piiblit uurida ja loetu üle mõtiskleda, arutlegem alljärgnevate kirjakohtade üle. Igaühes neist sisaldub oluline põhimõte kaaslaste valiku kohta. „Ma ei ole istunud ühes valelike inimestega ega lähe kaasa salalikega [„nendega, kes varjavad oma tõelist palet”, UM]” (Laul 26:4). „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti” (Õpet. 13:20). „Halb seltskond rikub kasulikud harjumused” (1. Kor. 15:33).

¹² Mida väärtuslikku me võime nendest kirjakohtadest õppida? 1) Jehoova soovib, et oleksime kaaslaste suhtes valivad. Ta tahab meid kaitsta moraalse ja vaimse kahju eest. 2) Need, kellega me lävime, avaldavad meile kas head või halba mõju, see on lihtsalt elu tõsiasi. Eeltoodud salmide sõnastus annab tunnistust sellest, et Jehoova soovib puudutada meie südant. Miks võib seda öelda? Pane tähele, et ükski neist pole sõnastatud reeglina, nagu näiteks „sa ei tohi ...”. Pigem on need kirja pandud kui ilmsed elutõed. Jehoova justkui tahaks meile öelda: „Need on faktid. Kuidas sina toimid? Mis on sinu südames?”

¹³ Kuna need salmid on sõnastatud kui põhitõed, on need ajatud ja neid saab rakendada väga paljudes olukordades. Näiteks esita endale järgmised küsimused: kuidas ma saan hoiduda seltsimast „nendega, kes varjavad oma tõelist palet”? Millistes olukordades ma võin sääraste inimestega kokku puutuda? (Õpet. 3:32, UM; 6:12.) Kes on need „targad”, kellega Jehoova soovitab mul läbi käia? Kes on „albid” ehk rumalad, kellest ta soovib, et hoiduksin? (Laul 111:10; 112:1; Õpet. 1:7.) Millised „kasulikud harjumused” ma ära rikun, kui mul on halvad sõbrad? Kas ainult maailmas võib sattuda halba seltskonda? (2. Peetr. 2:1—3.) Kuidas sa nendele küsimustele vastaksid?

14. Mida võiks pere jumalakummardamisõhtul uurida?

¹⁴ Miks mitte uurida samamoodi ka teisi piiblitekste, mis aitavad mõista Jumala mõtteviisi sind ja su peret puudutavates asjades? * Lapsevanemad, mõelge, kas võiksite selliseid teemasid pere jumalakummardamisõhtul käsitleda. Seejuures pidage meeles, et teie  eesmärk on aidata igal pereliikmel veel paremini mõista, et Jumala seadustes ja põhimõtetes kajastub tema sügav armastus meie vastu (Laul 119:72). Niisugune uurimine peaks lähendama kõiki pereliikmeid Jehoovaga ja üksteisega.

15. Mille järgi teha kindlaks, kas sa oled omandamas tarka ja sõnakuulelikku südant?

¹⁵ Mille järgi teha kindlaks, kas sa oled omandamas tarka ja sõnakuulelikku südant? Üks viis on võrrelda oma mõtteviisi vana aja ustavate mõtteviisiga, näiteks kuningas Taaveti omaga, kes kirjutas: „Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu käsuõpetus on mu sisemuses!” (Laul 40:9). Samamoodi ütles Laulu 119 kirjutaja: „Kuidas ma armastan sinu käsuõpetust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda!” (Laul 119:97). Selline armastus ei võrsu pinnapealse tegevuse tulemusel. See tärkab hoopis siis, kui uurida süvitsi, palvetada, mõtiskleda ja panna oma elus tähele neid lugematuid õnnistusi, mis kaasnevad Jumala normidest kinnipidamisega (Laul 34:9).

VÕITLE OMA KRISTLIKU VABADUSE EEST!

16. Mida on meil tarvis meeles pidada, kui soovime võita võitlust, mida me tõelise vabaduse saamiseks peame?

¹⁶ Läbi ajaloo on paljud rahvad vabaduse nimel julmi sõdu pidanud. Kui palju enam peaksid siis sina olema valmis oma kristliku vabaduse eest vaimset võitlust pidama! Pea meeles, et sinu vaenlasteks pole ainult Saatan, maailm ja selle mürgine vaim. Sul tuleb võidelda ka oma ebatäiusega, kaasa arvatud reetliku südamega (Jer. 17:9; Efesl. 2:3). Kuid Jehoova abiga võid selle võitluse võita. Igal võidul, olgu see siis väike või suur, on vähemasti kaks head tulemust. Esiteks rõõmustad sa Jehoova südant (Õpet. 27:11). Teiseks, kui sa koged „vabaduse täiusliku seaduse” vabastavat mõju, tugevneb sinu otsusekindlus püsida igavesse ellu viival kitsal teel. Peagi saad nautida veelgi suuremat vabadust, mis ootab ees kõiki, kes on Jehoovale ustavad (Jaak. 1:25; Matt. 7:13, 14).

17. Miks me ei peaks oma eksimuste tõttu muserduma ja millist abi Jehoova pakub?

¹⁷ Aeg-ajalt teeme kõik vigu (Kog. 7:20). Ent ära tunne end sel juhul väärtusetuna ega heida meelt. Kui sa nii-öelda komistad, siis tõuse üles ja liigu edasi — isegi kui pead paluma selleks kogudusevanemate abi. Nende „usupalve teeb siis haiglase terveks”, kirjutas Jaakobus, „ja Jehoova tõstab ta jalule. Ja kui ta on mingeid patte teinud, siis antakse talle andeks” (Jaak. 5:15). Ära kunagi unusta, et Jumal on ülimalt halastav ja et tema tõmbas sind kogudusse, kuna ta nägi, milleks sa võimeline oled. (Loe Laul 103:8, 9.) Seega, nii kaua kui sa teenid Jehoovat siira südamega, ei kaota ta sinu suhtes kunagi lootust (1. Ajar. 28:9).

18. Kuidas me võime tegutseda kooskõlas Jeesuse palvesõnadega tekstis Johannese 17:15?

¹⁸ Viimasel õhtul koos oma 11 ustava apostliga lausus Jeesus nende eest palves sellised unustamatud sõnad: ’Kaitse neid Kurja eest’ (Joh. 17:15). Jeesus ei tundnud muret mitte ainult oma apostlite, vaid laiemas mõttes kõigi oma järelkäijate pärast. Niisiis võime olla kindlad, et Jehoova vastab Jeesuse palvele, kaitstes meid praegusel kriitilisel ajal. „[Jehoova] on kilbiks neile, kes elavad laitmatult, ... valvates oma vagade teed!” (Õpet. 2:7, 8.) On tõsi, et me kohtame laitmatuse teel raskusi, kuid see on ainus tee, mis viib igavesse ellu ja tõelisse vabadusse (Rooml. 8:21). Ära luba kellelgi end sellelt teelt kõrvale meelitada!

[Allmärkused]

[Küsimused]

[Pildid lk 14]

Mis iseloomustab Absalomi-sarnaseid inimesi ja kuidas me saame end nende eest kaitsta?