Ole valvas Kuradi püüniste suhtes!

’Vabane Kuradi püünisest.’ (2. TIM. 2:26)

KUIDAS SA VASTAKSID?

Kuidas end läbi uurida, kui kipud teiste suhtes liialt kriitiline olema?

Mida sa võid Pilatuse ja Peetruse näidete põhjal õppida selle kohta, kuidas kartusele ja survele mitte järele anda?

Mil moel hoiduda liigsest süütundest?

1., 2. Milliseid Kurat-Saatana püüniseid me selles artiklis käsitleme?

KURAT-SAATAN varitseb Jehoova teenijaid. Erinevalt suurulukeid küttivast jahimehest ei ole tema eesmärk oma ohvreid tingimata surmata. Kuradi peamine eesmärk on hoopis saak elusalt kätte saada ja panna inimene tegema seda, mida tema tahab. (Loe 2. Timoteosele 2:24—26.)

² Selleks et püüda saak elusalt kinni, võib kütt kasutada mõnda püünist. Ta võib meelitada looma peidupaigast välja tulema, et uluk silmusesse püüda. Samuti võib ta tarvitada peidetud lõksu, millesse loom satub ootamatult. Kurat kasutab sarnaseid püüniseid, et Jumala teenijaid elusalt kinni püüda. Kui me ei soovi nendesse sattuda, tuleb meil olla valvsad ja panna tähele hoiatavaid märke, mis aitavad aru saada, et tegu on Saatana püünise või lõksuga. Selles artiklis arutletakse, kuidas me saame hoiduda kolmest lõksust, mida Saatan on mõningase eduga kasutanud. Nendeks on 1) teistest halva rääkimine, 2) inimesekartus ja kaasinimeste surve ning 3) liigne süütunne. Järgmine artikkel räägib veel kahest Saatana lõksust ehk püünisest.

HOIDU SÜÜTAMAST TULD, MIDA PÕHJUSTAB TEISTEST HALVA RÄÄKIMINE

3., 4. Mis võib olla selle tagajärg, kui me ei talitse oma keelt ja räägime teistest halba? Too näide mõne olukorra kohta.

³ Et loomi peidupaikadest välja ajada, süütavad mõned jahimehed osa taimestikust põlema ja püüavad seejärel kinni loomi, kes üritavad põgeneda. Piltlikus mõttes soovib ka Kurat koguduses tule süüdata. Kui see tal õnnestub, saab ta ajada koguduseliikmed sellest turvapaigast eemale, mistõttu nad satuvad otse tema haardesse. Mil moel me võime eneselegi  teadmata Saatanale asja lihtsamaks teha ja nii tema lõksu langeda?

⁴ Jaakobus võrdles keelt tulega. (Loe Jaakobuse 3:6—8.) Kui me ei talitse oma keelt ja räägime teistest halba, võime päästa koguduses valla tulekahju. Kuidas see võib juhtuda? Mõtle järgnevale olukorrale. Koguduse koosolekul teatatakse, et üks õde on määratud üldpioneeriks. Pärast koosolekut tuleb see kahe kuulutaja vahel jutuks. Üks neist on rõõmus ja soovib, et uuel pioneeril läheks kõik hästi. Teine seab kahtluse alla pioneeri ajendid, vihjates, et see õde püüab vaid koguduses silma paista. Millist neist kahest kuulutajast sooviksid sina enda sõbraks? Pole raske ära arvata, kumb neist süütab tõenäolisemalt oma kõnega koguduses tule.

5. Kuidas oleks hea end läbi uurida, et hoiduda süütamast tuld, mida põhjustab teistest halva rääkimine?

⁵ Kuidas me saame hoiduda süütamast tuld, mida põhjustab teistest halva rääkimine? Jeesus ütles: „Mida süda on täis, sellest suu räägib” (Matt. 12:34). Niisiis on esiteks vaja uurida oma südant. Kas me hoidume negatiivsetest tunnetest, mis õhutavad teistest halvustavalt rääkima? Näiteks kui kuuleme, et mõni vend pürgib mõne teenistuseesõiguse poole, siis kas usume, et tema ajendid on siirad, või arvame, et teda tõukab tagant isekus? Kui kipume olema küünilised, on hea meeles hoida, et ka Kurat seadis kahtluse alla ustava jumalateenija Iiobi ajendid (Iiob 1:9—11). Selle asemel et oma vennas kahtlema hakata, oleks meil parem mõelda sellele, miks me oleme tema suhtes kriitilised. Kas meil on tõesti selleks põhjust? Või kas meie südant on mürgitanud armastusetu vaim, mis on praegustel viimsetel päevadel niivõrd levinud? (2. Tim. 3:1—4.)

6., 7. a) Mis võib olla meie kriitilisuse põhjuseks? b) Kuidas me peaksime toimima, kui meid solvatakse või sõimatakse?

⁶ Mõelgem veel mõningatele põhjustele, miks me võime teiste suhtes kriitilised olla. Üheks põhjuseks võib olla soov omaenda saavutusi esile tõsta. Teisi maha tehes võime püüda neist paremad näida. Või siis otsime õigustusi sellele, miks me pole teinud seda, mida oleksime pidanud tegema. Ükskõik kas meid tõukab tagant uhkus, kadedus või ebakindlus, tagajärjed on igal juhul laastavad.

⁷ Võib-olla tunneme, et meie kriitika on õigustatud. Vahest on meid haavanud see, et keegi on meist halvasti rääkinud. Kui asi on nii, siis samaga tasumine pole lahendus. See lisaks vaid õli tulle ja täidaks Kuradi, mitte Jumala tahet (2. Tim. 2:26). Meile on heaks eeskujuks Jeesus. Kui teda sõimati, „ei sõimanud ta  vastu”. Selle asemel ta „usaldas end selle hoolde, kes mõistab kohut õiglaselt” (1. Peetr. 2:21—23). Jeesus oli kindel, et Jehoova seab asjad korda omal ajal ja viisil. Ka meie peaksime selles kindlad olema. Kui meie sõnad on tervistavad, siis aitame koguduses hoida „rahusidet”. (Loe Efeslastele 4:1—3.)

HOIA EEMALE SILMUSEST, MILLEKS ON KARTUS JA SURVE

8., 9. Miks mõistis Pilatus Jeesuse süüdi?

⁸ Püünisesse sattunud loom kaotab oma liikumisvabaduse. Samamoodi kaotab see, kes annab järele inimesekartusele ja sellega kaasnevale kaasinimeste survele, vähemalt mõningal määral kontrolli oma elu üle. (Loe Õpetussõnad 29:25.) Käsitlegem näiteid kahest väga erinevast mehest, kes andsid järele inimesekartusele ja kaasinimeste survele, ning vaadakem, mida me saame neist lugudest õppida.

⁹ Rooma maavalitseja Pontius Pilatus teadis, et Jeesus on süütu, ega tahtnud seetõttu teda süüdi mõista. Pilatus ütles Jeesuse kohta koguni, et see polnud „pannud toime midagi, mis oleks surma väärt”. Sellest hoolimata mõistis Pilatus Jeesuse surma. Miks ta seda tegi? Ta andis järele rahvahulga survele (Luuka 23:15, 21—25). „Kui sa selle vabaks lased, siis ei ole sa keisri sõber!” karjusid vastased, kes soovisid niimoodi survet avaldades oma tahtmist saada (Joh. 19:12). Pilatus võis karta, et ta kaotab oma positsiooni — või isegi elu —, kui ta asub Kristuse poolele. Nii tegigi ta seda, mida Kurat tahtis.

10. Miks Peetrus salgas Kristuse?

¹⁰ Apostel Peetrus oli üks Jeesuse lähedasemaid kaaslasi. Ta teatas julgelt, et Jeesus on Messias (Matt. 16:16). Peetrus jäi ustavalt Jeesuse juurde, kui teised jüngrid ei saanud Jeesuse sõnadest aru ja jätsid ta maha (Joh. 6:66—69). Ja kui Jeesust tuldi arreteerima, haaras Peetrus mõõga, et oma isandat kaitsta (Joh. 18:10, 11). Hiljem aga andis Peetrus järele inimesekartusele ning isegi eitas, et ta Jeesus Kristust tunneb. Apostel sattus mõneks ajaks inimesekartuse püünisesse, mistõttu tal polnud julgust teha seda, mis on õige (Matt. 26:74, 75).

11. Millistele negatiivsetele mõjutustele võib meil tulla vastu seista?

¹¹ Kristlastena tuleb meil seista vastu survele teha seda, mille Jumal hukka mõistab. Tööandja või keegi teine võib sundida meid olema ebaausad või meelitada meid ebamoraalsusele. Õpilased puutuvad ehk kokku kaaslastega, kes ergutavad spikerdama eksamitel, vaatama pornograafiat, suitsetama, jooma liigselt alkoholi või olema seksuaalsuhtes. Mis aitab siis meil hoida eemale püünisest, milleks on inimesekartus ja surve teha midagi, mille Jehoova hukka mõistab?

12. Miks andsid Pilatus ja Peetrus järele inimesekartusele ja kaasinimeste survele?

¹² Vaadelgem, mida me võime Pilatuse ja Peetruse näidetest õppida. Pilatus ei teadnud Kristusest suurt midagi. Küll aga oli ta kindel selles, et Jeesus on süütu ja et ta pole tavaline inimene. Kuid Pilatusel jäi puudu alandlikkusest ja ta ei armastanud tõelist Jumalat. Kuradile polnud raske teda elusalt kinni püüda. Peetrusel seevastu olid täpsed teadmised ning ta armastas Jumalat. Aeg-ajalt jäi tal aga vajaka tagasihoidlikkusest, ta lõi kartma ja lasi end teistest mõjutada. Enne Jeesuse arreteerimist hooples Peetrus: „Isegi kui kõik teised komistavad, siis mina küll mitte” (Mark. 14:29). Apostel oleks eelseisvateks katsumusteks paremini valmis olnud, kui ta oleks olnud samasuguse suhtumisega nagu laulik, kes pani oma lootuse Jumala peale ja kirjutas: „Jehoova on minuga, ei ma karda! Mis  võib inimene mulle teha?” (Laul 118:6). Oma maapealse elu viimasel õhtul oli Jeesus koos Peetruse ja veel kahe apostliga isekeskis Ketsemani aias. Selle asemel et ärksana püsida, jäid Peetrus ja tema kaaslased magama. Jeesus äratas nad üles ja sõnas neile: „Püsige valvel ja palvetage, et te kiusatusse ei satuks” (Mark. 14:38). Kuid Peetrus uinus jälle ning andis hiljem järele inimesekartusele ja lasi end mõjutada.

13. Kuidas me võime seista vastu survele teha midagi väära?

¹³ Pilatuse ja Peetruse näited õpetavad meile, et survele vastuseismiseks on vaja täpseid teadmisi, alandlikkust, tagasihoidlikkust, tuleb armastada Jehoovat ning karta teda, mitte inimesi. Kui meie usk rajaneb täpsetel teadmistel, siis räägime oma tõekspidamistest julgelt ja veendunult. See aitab meil survele vastu seista ja inimesekartusest jagu saada. Loomulikult ei tohiks me end kunagi üle hinnata. Meil tuleks hoopis alandlikult tunnistada, et vajame survele vastupanemiseks Jumala jõudu. Meil on tarvis paluda Jehoovalt püha vaimu ning armastus tema vastu peaks ajendama meid austama tema nime ja pidama kinni tema normidest. Peale selle tuleb meil katselepanevateks olukordadeks valmistuda. Näiteks võib eelnev ettevalmistus ja palve aidata lastel targasti vastata, kui nende eakaaslased ässitavad neid tegema midagi väära (2. Kor. 13:7). *

OLE ETTEVAATLIK LÕKSU SUHTES, MIS PURUSTAB — LIIGNE SÜÜTUNNE

14. Mida soovib Kurat panna meid mõtlema seoses oma varasemate eksimustega?

¹⁴ Mõnikord kasutatakse niisugust püünist, et loomade liikumistee kohale riputatakse raske puunott või kivi. Kui siis ettevaatamatu loom puudutab vinnastatud nööri, prantsatab kivi või puunott ohvri peale. Äärmine süütunne on nagu suure kivi sarnane raskus, mis võib meid purustada. Mõnele oma varasemale eksimusele mõeldes võime tunda, et oleme täiesti „puruks pekstud”. (Loe Laul 38:4—6, 9.) Saatan soovib panna meid mõtlema, et Jehoova halastus meieni ei ulatu ja et me lihtsalt ei suuda Tema ootustele vastata.

15., 16. Kuidas mitte sattuda liigse süütunde lõksu?

¹⁵ Kuidas hoiduda lõksust, mis purustab? Kui oled teinud tõsist pattu, siis tegutse viivitamata selle nimel, et taastada oma sõprus Jehoovaga. Võta ühendust kogudusevanematega ja palu nendelt abi (Jaak. 5:14—16). Tee kõik selleks, et oma eksimus heastada (2. Kor. 7:11). Ära heida meelt, kui sind distsiplineeritakse. See on selge märk Jehoova armastusest sinu vastu (Heebr. 12:6). Võta nõuks mitte minna tagasi teele, mis viis patuni, ja tegutse kooskõlas oma otsusega. Ning kui sa oled kahetsenud ja pöördunud, siis ära kahtle Jeesus Kristuse lunastusohvri suutlikkuses sinu patte kinni katta (1. Joh. 4:9, 14).

¹⁶ Mõned tunnevad end ikka süüdi pattude pärast, mille nad on tegelikult juba andeks saanud. Kui see on nii ka sinu puhul, siis tuleta meelde, et Jehoova andis Peetrusele ja teistele apostlitele andeks selle, et nad hülgasid tema armastatud poja kõige otsustavamal hetkel. Jehoova andestas mehele, kes heideti Korintose kogudusest välja kohutavate ebamoraalsete tegude eest, kuid kes hiljem juhtunut kahetses (1. Kor. 5:1—5; 2. Kor. 2:6—8). Jumala Sõna räägib teistestki, kes tegid ränki patte, kuid said Jumalalt  andeks, kuna nad kahetsesid (2. Ajar. 33:2, 10—13; 1. Kor. 6:9—11).

17. Mida võib lunastus meie heaks teha?

¹⁷ Jehoova andestab ja unustab sinu varasemad eksimused, kui sa kahetsed südamest ja oled veendunud tema halastuses. Ära kunagi arva, et Jeesuse lunastusohver ei suuda su patte kinni katta. Nii mõeldes astuksid Saatana püünisesse. Ükskõik mida Kurat ei üritaks sind ka uskuma panna, lunastus suudab katta kinni kõigi nende eksimused, kes on pattu langenud ja on kahetsenud (Õpet. 24:16). Kui sul on usk lunastusse, võid oma õlgadelt maha heita liigse süütunde koorma ja saada jõudu, et teenida Jumalat kogu südame, mõistuse ja hingega (Matt. 22:37).

ME POLE TEADMATUSES SAATANA VÕTETE SUHTES

18. Kuidas me saame Kurat-Saatana püünistest eemale hoida?

¹⁸ Saatanale pole tähtis see, millisesse lõksu me langeme, tema peamine eesmärk on meid kinni püüda. Kuna me pole teadmatuses Saatana võtete suhtes, saame teha mis vaja, et ta meid üle ei kavaldaks (2. Kor. 2:10, 11). Me ei satu tema püünistesse ega lõksudesse, kui palume katsumustega toimetulekuks Jumalalt tarkust. „Kui kellelgi teist on puudu tarkusest,” kirjutas Jaakobus, „siis ta palugu aina Jumalat, sest tema annab kõigile heldelt, etteheiteid tegemata, ja siis antakse talle” (Jaak. 1:5). Meil tuleb tegutseda kooskõlas oma palvetega, mis tähendab seda, et peame uurima korrapäraselt Jumala Sõna ja rakendama ellu selle põhimõtteid. Ustava ja aruka orjaklassi väljaantud piibliuurimise abivahendid aitavad meil Kuradi lõkse tähele panna ja neist eemale hoida.

19., 20. Miks peaksime vihkama kurja?

¹⁹ Palvetamine ja piibliuurimine kasvatavad meis armastust selle vastu, mis on hea. Kuid sama tähtis on arendada vihkamist kurja vastu (Laul 97:10). Meil aitab isekatele himudele mitte järele anda see, kui mõtleme, millised oleksid selle tagajärjed (Jaak. 1:14, 15). Kui õpime vihkama kurja ja armastama head, siis tekitab sööt Saatana lõksudes meis vastikust, see ei peibuta meid raasugi.

²⁰ Kui tänulikud me oleme Jumalale, et ta aitab meil mitte lasta Saatanal end üle kavaldada! Oma vaimu, Sõna ja organisatsiooni abil päästab Jehoova meid „Kurja käest” (Matt. 6:13). Järgmises artiklis räägime, kuidas hoiduda veel kahest lõksust, mida Kurat on edukalt kasutanud, et jumalateenijaid elusalt kinni püüda.

[Allmärkus]

[Küsimused]

[Pilt lk 21]

Teistest halva rääkimine võib koguduses probleemid lõkkele lüüa

[Pilt lk 24]

Sul on võimalik heita endalt liigse süütunde koorem