Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Püüa käituda vähemana

Püüa käituda vähemana

„Kes käitub vähemana teie kõigi seas, see on suur.” (LUUKA 9:48)

1., 2. Mida manitses Jeesus oma apostleid tegema ja miks?

OLI aasta 32. Jeesus oli parasjagu Galilea piirkonnas, kui kerkis esile üks probleem. Mõned tema apostlitest hakkasid vaidlema selle üle, kes nende seast on suurim. Evangeeliumikirjutaja Luukas annab teada: „Siis tekkis nende keskel arutelu, kes neist on suurim. Jeesus, kellele olid nende südame arutlused teada, võttis ühe väikse lapse, seadis ta enda kõrvale ja ütles neile: „Kes võtab vastu selle lapse minu nimel, võtab vastu ka minu, ja kes võtab vastu minu, võtab vastu ka selle, kes on mu saatnud. Sest kes käitub vähemana teie kõigi seas, see on suur.”” (Luuka 9:46—48.) Jeesus aitas kannatlikult, kuid kindlameelselt oma apostlitel aru saada, et neil on vaja olla alandlik.

2 Kas Jeesuse manitsus käituda vähemana sobis kokku esimese sajandi juutide väärtushinnangutega? Või oli see nende üldise hoiakuga vastuolus? Kommenteerides tolle aja ühiskondlikku olukorda, selgitab üks sõnaraamat: „Kõigis eluvaldkondades tekkis alatasa küsimus, kes on suurem, ning igaühele väärilise au osutamine oli niivõrd tähtis, et inimesed olid selle pärast pidevalt mures.” („Theological Dictionary of the New Testament”.) Jeesus manitses apostleid olema teistsugused kui inimesed üldiselt.

3. a) Mida tähendab käituda vähemana ja miks võib see raske olla? b) Millised küsimused kerkivad seoses üleskutsega käituda vähemana?

3 Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „vähem”, viitab inimesele, kes on tagasihoidlik, alandlik, madala positsiooniga, vähetähtis või kellest ei peeta eriti lugu ja kel pole suurt mõjuvõimu.  Jeesus kasutas näitena üht väikest last, et õpetada apostlitele, kui tähtis on olla tagasihoidlik ja alandlik. Nagu esimesel sajandil, nii on ka tänapäeval tõelistel kristlastel oluline toimida selle õpetuse kohaselt. See võib tunduda raske, vähemalt mõnes olukorras. Inimlik kalduvus uhkusele võib ajendada meid püüdma silma paista. Keskkond, kus inimesed üritavad üksteist üle trumbata, ja maailma vaim võivad mõjutada meid olema isekad, võitlushimulised või kurikavalad. Mis aitab meil käituda vähemana? Mis mõttes on see, kes käitub vähemana, suur? Millistes eluvaldkondades me peaksime püüdma alandlikkust ilmutada?

„OO, KUI SÜGAVAD ON JUMALA RIKKUS JA TARKUS JA TEADMISED!”

4., 5. Mis võib ajendada meid arendama alandlikkust? Too näide.

4 Üks viis arendada alandlikkust on mõtiskleda selle üle, kuivõrd palju suurem on Jehoova võrreldes meiega. Tegelikult „tema mõistus on uurimatu” (Jes. 40:28). Paulus kirjutas Jehoova suursugususe kohta: „Oo, kui sügavad on Jumala rikkus ja tarkus ja teadmised! Kui väljauurimatud on tema kohtuotsused ja äraarvamatud tema teed!” (Rooml. 11:33). Kuigi ajast, mil Paulus need sõnad umbes 2000 aastat tagasi kirjutas, on inimeste teadmised paljude asjade kohta kõvasti kasvanud, peab see ütlus siiani paika. Ükskõik kui rohkesti meil teadmisi ka poleks, peaks meid tegema alandlikuks see, et on ikka veel lõputul hulgal seda, mida võime Jehoova, tema tegude ja mõtteviisi kohta õppida.

5 Selle mõistmine, et Jumala tegude kohta pole võimalik kõike teada saada, aitas Leol * suhtuda endasse kui vähemasse. Noore mehena oli Leo vaimustunud teadusest. Kuna ta soovis universumit põhjalikult uurida, läks ta õppima astrofüüsikat ning jõudis tähtsale järeldusele. „Õpitu põhjal järeldasin, et ilmselt pole inimestel võimalik praeguste teaduslike teooriate abil universumit täielikult mõista,” ütleb ta. „Niisiis asusin õppima hoopis juurat.” Aja jooksul sai temast ringkonnaprokurör ja hiljem kohtunik. Lõpuks hakkasid tema ja ta naine Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima, võtsid tõe omaks ja lasid end ristida. Mis on aidanud Leol hoolimata oma taustast vähemana käituda? Ta vastab kõhklematult: „Ma olen aru saanud, et ükskõik kui palju me Jehoova ja universumi kohta õpime, jääb ikka veel väga palju avastada.”

Jehoova austab meid sellega, et on andnud meile eesõiguse kuulutada head sõnumit

6., 7. a) Mil moel on Jehoova suurepäraseks alandlikkuse eeskujuks? b) Mis mõttes võib Jumala alandlikkus teha kedagi „suureks”?

 6 Veel aitab meil alandlik olla see, kui peame meeles, et Jehoova ise ilmutab alandlikkust. Mõtle järgnevale: „Me oleme Jumala kaastöölised” (1. Kor. 3:9). Kujutle vaid! Jehoova, kelle suurus on võrreldamatu, austab meid sel viisil ja on andnud meile võimaluse teha kuulutustööd, kasutades tema Sõna Piiblit. Kuigi Jehoova on see, kes paneb kasvama seemned, mida me külvame ja kastame, on ta andnud meile aulise eesõiguse teha temaga koostööd (1. Kor. 3:6, 7). Milline hämmastav alandlikkus! Kahtlemata peaks Jehoova alandlikkuse eeskuju innustama igaüht meist käituma vähemana.

7 Jumala alandlikkus avaldas tohutut mõju laulukirjutajale Taavetile. Ta laulis Jehoovale: „Sa annad mulle oma päästekilbi ja su alandus teeb mind suureks!” (2. Saam. 22:36). Taavet pani kogu oma suuruse Iisraelis Jehoova alandlikkuse arvele: Jumal oli alandunud ja pannud teda tähele (Laul 113:5—7). Kas meiega on teisiti? Millised omadused, võimed või eesõigused meil on, mida me „poleks saanud” Jehoova käest? (1. Kor. 4:7.) See, kes käitub vähemana, on „suur” selles mõttes, et nõnda saab ta väärtuslikumaks Jehoova teenijaks (Luuka 9:48). Mõelgem, miks võib nii öelda.

„KES KÄITUB VÄHEMANA TEIE KÕIGI SEAS, SEE ON SUUR”

8. Kuidas mõjutab alandlikkus meie suhtumist Jehoova organisatsiooni?

8 Need, kes on alandlikud, tunnevad end Jumala organisatsioonis rahulolevana ja toetavad seda, kuidas koguduses asju korraldatakse. Mõelgem näiteks noorele naisele Petrale, kes kasvas üles Jehoova tunnistajate peres. Kuna ta tahtis teha asju omal viisil, lahkus ta kogudusest. Aastaid hiljem hakkas ta taas kogudusega läbi käima. Nüüd on ta õnnelik, et on Jehoova organisatsioonis, ning ta toetab innukalt seda, kuidas koguduses asju korraldatakse. Mis on praegu tema puhul teistmoodi? Ta kirjutab: „Et tunneksin end Jumala organisatsioonis kui kodus, oli mul vaja mõista ja arendada kaht väga tähtsat omadust — alandlikkust ja tagasihoidlikkust.”

9. Kuidas suhtub alandlik inimene vaimsesse toitu ja miks võib öelda, et see teeb teda väärtuslikumaks Jehoova teenijaks?

9 Alandlik inimene on südamest tänulik Jehoova andide, kaasa arvatud vaimse toidu eest. Seepärast uurib ta hoolsalt Piiblit ja loeb innukalt ajakirju „Vahitorn” ja „Ärgake!”. Nagu paljudel teistel ustavatel Jehoova teenijatel, on ehk temalgi harjumuseks lugeda iga väljaanne läbi, enne kui paneb selle oma raamaturiiulisse. Kui ilmutame alandlikkust ja hindamist sellega, et loeme ja uurime meie Piiblil-põhinevaid väljaandeid, siis teeme vaimseid edusamme ning Jehoova saab meid veel paremini oma teenistuses kasutada (Heebr. 5:13, 14).

10. Kuidas me võime käituda vähemana koguduses?

10 See, kes käitub vähemana, on „suur” veel ühes mõttes. Igas koguduses on kõlblikke mehi, kes on määratud Jehoova püha vaimu juhtimisel teenima kogudusevanematena. Nad hoolitsevad koguduse koosolekute ja põlluteenistuse eest ning teevad  karjasetööd. Kui käitume vähemana ja toetame neid korraldusi, siis anname oma panuse selle heaks, et koguduses valitseks rõõm, rahu ja ühtsus. (Loe Heebrealastele 13:7, 17.) Kui sa oled kogudusevanem või teenistusabiline, siis kas sa näitad alandlikkust ja oled Jehoovale tänulik, et ta on usaldanud sulle sellise teenistuseesõiguse?

11., 12. Milline suhtumine teeb meid Jehoova organisatsioonile väga väärtuslikuks ja miks?

11 See, kes käitub vähemana, on „suur” ehk väga väärtuslik Jehoova organisatsioonile, kuna alandlikkus teeb temast hea ja kasuliku jumalateenija. Jeesus manitses oma jüngreid käituma vähemana, kuna mõningaid neist oli mõjutanud vaim, mis oli tolle aja inimestele omane. Luuka 9:46 ütleb: „Nende keskel [tekkis] arutelu, kes neist on suurim.” Kas ka meie võime hakata mõtlema, et oleme mingil viisil paremad oma usukaaslastest või paremad kui inimesed üldiselt? Paljud meie ümber on tänapäeval uhked ja isekad. Me peame olema alandlikud ja hoidma uhketest kõrvale. Kui me nii teeme ja paneme Jehoova tahte esikohale, siis oleme oma vendadele ja õdedele palju kosutavamad kaaslased.

12 Me soovime tõesti käituda vähemana, nagu Jeesus õhutas, ja seda kõigis eluvaldkondades. Pöörakem nüüd erilist tähelepanu kolmele valdkonnale.

TEE OMA PARIM, ET KÄITUDA VÄHEMANA

13., 14. Mil moel saavad abielumees ja -naine käituda vähemana, ja kuidas mõjutab see abielu?

13 Abielus. Tänapäeval on paljudele nende õigused nii tähtsad, et nad on selle nimel valmis isegi teiste õigusi rikkuma. Inimene, kes käitub vähemana, on aga sellise meelelaadiga, mille poole Paulus ergutas püüdlema. Oma kirjas roomlastele ütles ta: „Taotlege seda, mis edendab rahu, ja seda, mis on vastastikku ülesehitav” (Rooml. 14:19). See, kes käitub vähemana, taotleb rahu igaühega, ja seda eriti enda kalli abikaasaga.

14 Mõelgem näiteks meelelahutamise peale. Abielupaaril võivad olla selles vallas erinevad eelistused. Mehele meeldib ehk vabal ajal kodus olla ja raamatut lugeda. Tema naine aga võib eelistada välja sööma minna või sõpru külastada. Kas naisel poleks kergem oma mehest lugu pidada, kui ta näeb, et mees on alandlik ja arvestab siiralt sellega, mis temale meeldib või ei meeldi, mitte ei mõtle ainult enda eelistustele? Ning kahtlemata armastab ja hindab mees oma naist, kui ta näeb, et naine ei püüa vaid oma tahtmist saada, vaid arvestab ka tema soovidega. Kui mõlemad käituvad vähemana, tugevdab see abielusidet. (Loe Filiplastele 2:1—4.)

15., 16. Mida soovitas Taavet teha Laulus 131 ja kuidas see peaks mõjutama meid koguduses?

15 Koguduses. Praeguses maailmas elavad paljud selle nimel, et oma soove koheselt rahuldada. Neil jääb vajaka kannatlikkusest ja nad ei malda oodata. See, kui püüame käituda vähemana, aitab meil loota Jehoovale ehk teda oodata. (Loe Laul 131:1—3.) Alandlikkuse ja Jehoova ootamise tulemusteks on turvatunne ja õnnistused, trööst ja rahulolu. Pole siis ime, et Taavet ergutas iisraellasi kannatlikult oma Jumalat ootama!

 16 Sinagi võid leida samasugust lohutust, kui ootad alandlikult Jehoovat (Laul 42:6). Võib-olla sa ’igatsed suurepärast tööd’ ja seepärast ’pürgid ülevaatajaameti poole’ (1. Tim. 3:1—7). Muidugi peaksid sa mõistlikkuse piires tegema kõik, mis suudad, et püha vaim saaks sinus arendada omadusi, mis ülevaatajal peavad olema. Kuid mis siis, kui selle ameti poole pürgimine näib sinu puhul võtvat kauem aega kui teiste puhul? See, kes käitub vähemana ja ootab kannatlikult, millal ta saab teenistuseesõiguse, jätkab rõõmuga Jehoova teenimist ja tunneb heameelt mis tahes saadud ülesandest.

17., 18. a) Millised head tulemused on sellel, kui palume andestust ja oleme valmis andestama ka teistele? b) Mida soovitatakse teha Õpetussõnades 6:1—5?

17 Suhetes teistega. Enamikul inimestel on raske vabandust paluda. Jumala teenijad, kes püüavad käituda vähemana, tunnistavad aga oma eksimusi ja paluvad andestust. Samuti on nad valmis teistele nende üleastumised andestama. Kui uhkus põhjustab lahkheli ja tüli, siis andestamine edendab vendade ja õdede vahel rahu.

18 Meil võib olla vaja ’ennast alandada’ ja siiralt vabandust paluda, kui me pole meist mitteolenevatel põhjustel saanud pidada kinni kokkuleppest (Õpet. 6:3, P 1997). Kuigi meil oleks ehk võimalik tõestada, et süüdi on ka keegi teine, siis alandlik kristlane pöörab tähelepanu omaenda eksimustele ja on valmis neid tunnistama. (Loe Õpetussõnad 6:1—5.)

Milliseid võimalusi on sul käituda vähemana?

19. Mis põhjustel peaks igaüks meist olema tänulik Piibli nõuande eest käituda vähemana?

19 Me oleme tõesti tänulikud selle eest, et Pühakiri ergutab meid käituma vähemana. Aeg-ajalt võib meile tunduda, et on raske olla alandlik. Ent kui mõtleme sellele, kuivõrd kõrgem on meist Looja, ja peame meeles, et Jehoova ise on alandlik, ajendab see meid seda suurepärast omadust ilmutama. Sel juhul oleme tõepoolest väärtuslikumad Jehoova teenijad. Püüdkem siis igaüks käituda vähemana!

^ lõik 5 Nimesid on muudetud.