MIDA tähendab olla elus edukas? Kui esitad inimestele selle küsimuse, kuuled mitmeid erinevaid vastuseid. Paljude arvates on edukas inimene selline, kes on väga heal järjel, teinud silmapaistvat karjääri või on kõrgelt haritud. Teised peavad tähtsaks teguriks seda, et neil oleksid head suhted pereliikmete, sõprade või töökaaslastega. Mõned jumalateenijad võivad seostada edu isegi vastutusrikka positsiooniga koguduses või saavutustega kuulutustööl.

1., 2. a) Milline on paljude arvates edukas inimene? b) Kuidas sa võid kindlaks teha, mida edu sinule tähendab?

² Selleks et teha kindlaks, mida edu sinule tähendab, võiksid kirjutada üles mõningate inimeste nimed, keda sa pead edukaks — keda imetled ja austad kõige rohkem. Mille poolest on nad tähelepanuväärsed? Kas nad on rikkad või kuulsad? Kas nad on prominendid? Vastused neile küsimustele võivad paljastada, mis on su südames, ja see omakorda võib tugevasti mõjutada seda, milliseid valikuid sa elus teed ja milliste eesmärkide poole püüdled (Luuka 6:45).

3. a) Mida pidi Joosua tegema, et tema teekond õnnestuks? b) Mida me uurima hakkame?

³ Kõige tähtsam on see, kas me oleme edukad Jehoova silmis, sest tema heakskiidust sõltub meie elu. Kui Jehoova andis Joosuale kaaluka ülesande juhtida iisraellased Tõotatud Maale, käskis ta tal lugeda Moosese seadust „päeval ja öösel” ning pidada hoolsasti kõike, mis sinna oli kirjutatud. Jumal kinnitas talle: „Siis õnnestub su teekond ja siis on sul kordaminek!” (Joosua 1:7, 8). Ja me teame, et Joosuat saatis tõepoolest edu. Kuidas me võime teada saada, kas meie vaade edule ühtib Jumala omaga? Selleks uurigem kahe Piiblis mainitud mehe elu.

4. Miks oli Saalomon edukas?

⁴ Mitmeski mõttes oli Saalomon erakordselt edukas. Miks? Kuna ta elas aastaid jumalakartlikult ja kuuletus Jehoovale, kes õnnistas teda rikkalikult. Tuleta meelde, et kui Jehoova andis Saalomonile võimaluse midagi paluda, palus kuningas rahva juhtimiseks tarkust. Seepeale õnnistas Jumal teda nii tarkuse kui ka rikkusega. (Loe 1. Kuningate 3:10—14.) Tema tarkus oli „suurem kui kõigi hommikumaalaste ja kogu Egiptuse tarkus”. Saalomon oli „kuulus kõigi rahvaste keskel ümberkaudu” (1. Kun. 5:10, 11). Kui rääkida tema varast, siis ainuüksi kulda, mis ta aasta jooksul sai, oli umbes 25 tonni! (2. Ajar. 9:13.) Ta oli hiilgav diplomaat, ehitaja ja kaupmees. Jah, niikaua kui Saalomon oli Jumalale ustav, oli ta edukas (2. Ajar. 9:22—24).

5. Mida järeldas Saalomon selle kohta, kes on Jumala silmis edukad?

⁵ See, mida Saalomon kirjutas Koguja raamatus, näitab, et ta ei arvanud vääralt, nagu ainult rikkad ja kuulsad saaksid olla edukad ja rõõmsad. Kaugel sellest. Ta kirjutas: „Ma mõistsin, et neil [inimestel] pole midagi paremat kui rõõmus olla ja elu nautida! On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kõigest oma vaevast” (Kog. 3:12, 13). Ta mõistis, et sellised naudingud toovad tõelist rõõmu vaid juhul, kui inimesel on Jumala heakskiit ja tal on temaga head suhted. Saalomon ütles õigesti: „Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: „Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus!”” (Kog. 12:13).

6. Kuidas aitab Saalomoni näide meil mõista, mis on tõeline edu?

⁶ Saalomon käis aastaid jumalakartuses. Me võime lugeda, et ta „armastas . . . Jehoovat, käies oma isa Taaveti seadluste järgi” (1. Kun. 3:3). Kas pole see sinu arvates tõeline edukus? Jumala juhatusel ehitas Saalomon suurejoonelise templi õige jumalakummardamise tarvis ja kirjutas kolm Piibli raamatut. Muidugi ei saa me teha sama, mida tema. Ent Saalomoni eeskuju ajast, mil ta oli Jumalale ustav, peaks aitama meil mõista, mis on tõeline edu ja kuidas meil on võimalik seda saavutada. Näiteks kirjutas Saalomon inspiratsiooni all, et jõukus, tarkus, kuulsus ja mõjuvõim — kõik see, mis on enamiku tänapäeva inimeste meelest edu mõõdupuuks — on tühine. Säherduste asjade nimel nähtud vaev on tegelikult „tühi töö ja vaimu närimine”. Kahtlemata oled sa märganud, et need, kes armastavad raha, pole iial rahul sellega, mis neil on. Ning tihti on nad oma vara pärast mures. Tagatipuks läheb ühel päeval kogu nende rikkus teiste kätte. (Loe Koguja 2:8—11, 17; 5:9—11.)

7., 8. Mis viis selleni, et Saalomon polnud Jehoovale enam ustav, ja mis oli selle tagajärg?

⁷ Me teame ka seda, et lõpuks kaldus Saalomon õigelt teelt kõrvale ja ta polnud Jehoovale enam ustav ega sõnakuulelik. Jumala Sõna ütleb: „See sündis Saalomoni vanas eas, et ta naised pöörasid tema südame teiste jumalate järele; ta süda ei olnud siiras Jehoova, oma Jumala vastu, nagu oli olnud tema isa Taaveti süda. . . . Saalomon tegi kurja Jehoova silmis” (1. Kun. 11:4—6).

⁸ Jehoova, kes oli õigusega pahane, ütles Saalomonile: „Sellepärast . . . et sa ei ole pidanud minu lepingut ja minu seadusi, mis ma sulle andsin, kisun ma tõesti kuningriigi sinult ja annan sinu sulastele!” (1. Kun. 11:11). Kui kurb! Ehkki Saalomon oli nii mitmeski mõttes edukas, valmistas ta ajapikku Jehoovale  pettumust. Ta ei olnud enam Jumalale ustav, mis on elus tegelikult kõige tähtsam. Igaüks meist võiks endalt küsida: kas ma kasutan Saalomoni elust õpitut selleks, et olla edukas?

9. Kas Paulus oli maailma mõõdupuu järgi edukas? Selgita.

⁹ Apostel Pauluse elu erines suuresti kuningas Saalomoni omast. Paulusel polnud elevandiluust trooni, samuti ei viibinud ta pidusöökidel koos kuningatega. Tema elus oli hoopis aegu, mil ta oli näljas ja janus, külmas ja alasti (2. Kor. 11:24—27). Kui ta võttis Jeesuse vastu kui Messia, kaotas ta oma auväärse positsiooni juudi religioonis. Juudi usujuhid hakkasid teda vihkama. Ta oli vangis, teda piitsutati, peksti vitstega ja visati kividega. Paulus ütles, et teda ja teisi kristlasi sõimati, kiusati taga ja mustati. Ta kirjutas: „Me oleme praeguseni saanud otsekui maailma rämpsuks, kõige saastaks” (1. Kor. 4:11—13).

10. Miks võis tunduda, et Paulus lasi käest võimaluse olla edukas?

¹⁰ Võis paista, et Paulusel oli noore mehena, mil teda tunti Saulusena, palju eeliseid. Tõenäoliselt oli ta pärit nimekast perekonnast. Ta õppis Gamaalieli, lugupeetud õpetaja juures ning kirjutas hiljem: „Ma tegin judaismis suuremaid edusamme kui paljud minu eakaaslased” (Gal. 1:14). Saulus valdas vabalt heebrea ja kreeka keelt ning tal oli Rooma kodakondsus, mis tagas talle mitmed palju ihatud privileegid ja õigused. Kui ta oleks edaspidigi püüdnud olla maailmas edukas, oleks ta ilmselt tuntuks saanud ja end majanduslikult kindlustanud. Ent selle asemel otsustas ta elada oma elu viisil, mis näis teistele, vahest isegi mõningatele tema sugulastele, puhas rumalus. Miks ta sellise valiku tegi?

11. Mida Paulus väärtustas ja missugune eesmärk tal oli? Miks?

¹¹ Paulus armastas Jehoovat ja ihkas saada tema heakskiitu rohkem kui rikkust ja kuulsust inimeste seas. Tulnud tõe täpsele tundmisele, hakkas Paulus väärtustama lunastust, kristlikku teenistust ja taevase elu lootust — asju, millest maailmas üldiselt ei teata või ei hoolita. Paulus mõistis, et lahendamist vajab üks vaidlusküsimus. Saatan oli väitnud, et suudab inimesed Jumala teenimisest kõrvale pöörata (Iiob 1:9—11; 2:3—5). Mis tahes raskusi Pauluse teele ka ei tulnud, ta oli võtnud kindlalt nõuks olla Jumalale ustav, jääda õige jumalakummardamise  juurde. Enamikul maailma inimestel, kes soovivad edu saavutada, sellist eesmärki pole.

12. Miks sa otsustasid panna oma lootuse Jumalale?

¹² Kas sinul on samasugune eesmärk nagu Paulusel? Ehkki ei ole alati kerge olla ustav, teame, et see toob Jehoova õnnistuse ja heakskiidu ning just see teeb meid tõeliselt edukaks (Õpet. 10:22). Me võime kogeda õnnistusi juba praegu ja veel rohkem tulevikus. (Loe Markuse 10:29, 30.) Niisiis on meil igati põhjust mitte panna oma lootust „ebakindlale rikkusele, vaid Jumalale, kes annab meile rikkalikult kõike, et me seda naudiksime”. Me „[kogume] niiviisi endale varanduse, mis on kaitstud — hea aluse tulevikuks, et haarata kõvasti kinni tõelisest elust” (1. Tim. 6:17—19). Võime olla täiesti kindlad, et saja aasta pärast, isegi tuhande aasta pärast, on meil võimalik vaadata tagasi oma elule ja öelda: „Jah, ma olen teinud valikud, mis on taganud mulle tõelise edu!”

13. Millist nõu andis Jeesus varanduse kogumise kohta?

¹³ Jeesus ütles varanduse kohta: „Ärge enam koguge endale varandust maa peale, kus koi ja rooste seda söövad ning vargad sisse murravad ja varastavad. Koguge endale varandust hoopis taevasse, kus koi ega rooste seda ei söö ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta. Sest kus on su varandus, seal saab olema ka su süda” (Matt. 6:19—21).

14. Miks pole tark koguda varandust maa peale?

¹⁴ Inimese maapealse varanduse hulka võib kuuluda rohkem kui vaid raha. Mõnes mõttes võib selle alla käia ükskõik milline neist asjadest, millest Saalomon kirjutas ja mis on inimeste meelest eduga seotud, nagu näiteks prestiiž, kuulsus või mõjuvõim. Jeesus ütles midagi sarnast, mida Saalomon kirjutas Koguja raamatus: maailma pakutav varandus pole püsiv. Nagu sa oled ilmselt tänapäeva maailmas näinud, on kõik niisugune varandus kaduv. Professor Frederick Dale Bruner on sellise varanduse kohta kirjutanud: „On hästi teada, et kuulsus on kerge kaduma. Eelmise laupäeva kangelane on järgmisel hooajal unustatud. Selle aasta edukas ettevõtte on järgmisel aastal pankrotis. . . . [Jeesus] armastab inimesi. Ta soovitab tungivalt neil vältida meeleheidet, mis paratamatult kaasneb õhkõrna kuulsusesäraga. Selline sära ei jää püsima. Jeesus ei taha, et [tema] jüngrid pettuksid.” Professor lisas, et iga päev kukub kokku kellegi maailm, kes on pannud oma lootuse rahale ja positsioonile. Ehkki suurem osa inimesi nõustuks nende mõtetega, siis kui paljud neist on valmis selle tõsiasja tõttu muutma oma ellusuhtumist? Kas sina oled?

15. Missuguse edu nimel me peaksime pingutama?

 ¹⁵ Mõned vaimulikud on õpetanud, et on vale püüda saada edukaks ja selle nimel pingutada. Pane aga tähele, et Jeesus ei öelnud, nagu me ei tohiks üldse püüda olla edukad. Ta hoopis õhutas enda jüngreid oma pingutusi ümber suunama, ergutades neid koguma endale kadumatut „varandust . . . taevasse”. Meie esmane hool peaks olema püüda olla edukad Jehoova silmis. Jeesuse sõnad tuletavad meelde, et meil on võimalik valida, mida me elus taotleme. Tõsiasi on see, et me näeme vaeva asjade nimel, mis on meie südames ehk mis on meile väärtuslikud.

16. Milles me ei pea kahtlema?

¹⁶ Kui meie südames on soov meeldida Jehoovale, võime olla veendunud, et ta hoolitseb selle eest, et meil oleks olemas kõik tarvilik. Ta võib lubada meil ajutiselt kogeda nälga või janu, nagu see oli Pauluse puhul (1. Kor. 4:11). Ent me ei pea siiski kahtlema Jeesuse targas nõuandes: „Ärge olge siis kunagi mures ega öelge: „Mida me sööme?” või „Mida me joome?” või „Mida me selga paneme?” Sest kõike seda taotlevad agarasti rahvad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. Otsige siis alati esmalt Jumala kuningriiki ja tema õigust, ning kõike seda antakse teile lisaks” (Matt. 6:31—33).

17., 18. a) Millest sõltub tõeline edu? b) Millest edu ei sõltu?

¹⁷ On ülimalt tähtis meeles pidada, et see, kas me oleme tõeliselt edukad, ei sõltu meie saavutustest või positsioonist maailmas. Tõelist edu ei saa mõõta ka selle järgi, kui palju vastutust keegi koguduses kannab. Niisugune eesõigus võib aga tuleneda sellest, mis on tõelise edu aluseks, nimelt kuulekusest ja ustavusest Jumalale, kes kinnitab meile: „Neilt, kes on majapidajad, oodatakse, et nad leitaks olevat ustavad” (1. Kor. 4:2). Ja meil tuleb ustavatena püsida. Jeesus ütles: „Kes lõpuni vastu peab, see päästetakse” (Matt. 10:22). Kahtlemata oled sa nõus, et pääsemine on vaieldamatu tõend edu kohta.

¹⁸ Eeltoodu üle mõtiskledes võid sa mõista, et ustavus Jumalale pole kuidagi seotud tuntuse, haridustaseme, rahalise seisu või ühiskondliku positsiooniga; samuti ei olene ustavus sellest, kui intelligentne, andekas või võimekas keegi on. Meil on võimalik jääda Jumalale ustavaks mis tahes olukorras. Esimesel sajandil olid Jumala rahva seas mõned rikkad ja teised vaesed. Paulus andis ka jõukatele kristlastele nõu, et nad „teeksid head, oleksid rikkad heade tegude poolest, helde südamega, valmis jagama”. Nii rikkad kui ka vaesed võisid „haarata kõvasti kinni tõelisest elust” (1. Tim. 6:17—19). See kehtib ka tänapäeval. Meil kõigil on sama võimalus ja sama kohustus: meil tuleb jääda ustavaks ja olla „rikkad heade tegude poolest”. Sel juhul oleme edukad oma looja silmis ja võime tunda heameelt teadmisest, et oleme talle meelepärased (Õpet. 27:11).

19. Mida sa oled otsustanud teha, et sind saadaks edu?

¹⁹ Sinu võimuses ei pruugi olla oma olusid täielikult muuta, ent sa saad muuta seda, kuidas sa nendesse suhtud. Püüa olla ustav, ükskõik millised su olud ka poleks. See on väärt kõiki pingutusi. Sa võid olla kindel, et Jehoova õnnistab sind rikkalikult — nii nüüd kui ka terve igaviku vältel. Ära kunagi unusta Jeesuse sõnu võitud kristlastele: „Jää ustavaks kuni surmani, ja ma annan sulle elupärja” (Ilm. 2:10). See on tõeline edu!