UMBES 2500 aastat tagasi kirjutas üks Kreeka näitekirjanik: „Keegi ei kanna hea meelega orjaiket.” Paljud tänapäeval nõustuvad selle väitega. Orjus loob pildi rõhutud ja vabaduse kaotanud inimestest, kelle töö ja ohvrid ei too kasu mitte neile enestele, vaid neile, kellele nad kuuluvad ja kes nende üle valitsevad.

2., 3. a) Milline positsioon on Kristuse teenistusvalmitel orjadel ehk teenijatel? b) Milliseid küsimusi seoses majapidajaametiga me hakkame arutama?

² Ometi osutas Jeesus sellele, et tema jüngrid on alandlikud teenijad ehk orjad. Tõelised kristlased ei pidanud aga olema sellised orjad, keda alandatakse või rõhutakse. Nad pidid olema hoopis auväärse ja lugupeetud positsiooniga orjad, keda usaldatakse. Mõelgem näiteks, mida ütles Jeesus ühe orja kohta mõnda aega enne oma surma. Kristus ennustas, et ta annab tähtsaid ülesandeid „ustavale ja arukale orjale” (Matt. 24:45—47).

³ Väärib märkimist, et paralleeljutustuses nimetatakse seda orja „majapidajaks”. (Loe Luuka 12:42—44.) Enamik praegusaja ustavaid kristlasi pole selle ustava majapidajaklassi liikmed. Kuid Pühakiri näitab, et kõik jumalateenijad on majapidajaametis. Millised kohustused sellega kaasnevad? Kuidas tuleks neisse suhtuda? Vastuste saamiseks uurigem, milline roll oli majapidajal vanal ajal.

4., 5. Millised kohustused olid vanal ajal majapidajal? Too näiteid.

⁴ Vanal ajal oli majapidaja tihtipeale ori, keda isand usaldas ning kelle hoolde ta jättis oma majapidamise ja äriasjad. Tavaliselt oli majapidajal  üsnagi suur autoriteet ning tema ülesandeks oli hoolitseda oma isanda omandi ja rahaasjade eest ning korraldada teiste teenijatega seotud töid. Näiteks oli see nii Elieseri puhul, kes kandis hoolt Aabrahami rohke omandi eest. Võib-olla oli see Elieser, kelle Aabraham saatis Mesopotaamiasse otsima oma pojale Iisakile naist. Milline kaugeleulatuva tähtsusega ülesanne! (1. Moos. 13:2; 15:2; 24:2—4.)

⁵ Aabrahami lapselapselaps Joosep juhtis Pootifari majapidamist (1. Moos. 39:1, 2, 4). Hiljem oli Joosepil endal majapidaja, keda Piiblis nimetatakse „Joosepi kojaülemaks”. See majapidaja osutas külalislahkust Joosepi kümnele vennale. Ja Joosepi käsul juhtis ta asjaajamist seoses hõbekarika „varastamisega”. Ilmselgelt usaldati majapidajat väga palju (1. Moos. 43:19—25; 44:1—12).

6. Milles seisneb erinevate kogudusevanemate majapidajaamet?

⁶ Sajandeid hiljem kirjutas apostel Paulus, et kristlikud ülevaatajad on ’Jumala majapidajad’ (Tiit. 1:7). Ülevaatajad, kes on määratud hoidma karjastena „Jumala karja”, annavad juhatust ja on kogudustes eestvedajateks (1. Peetr. 5:1, 2). Loomulikult on nende kohustused erinevad. Näiteks teenib enamik kristlikke ülevaatajaid tänapäeval ühte kogudust. Reisivad ülevaatajad teenivad paljusid kogudusi. Ja harubürookomiteede liikmed hoolitsevad koguduste eest tervetes riikides. Siiski oodatakse neilt kõigilt, et nad täidaksid oma ülesandeid ustavalt; kõigil tuleb „aru anda” Jumalale (Heebr. 13:17).

7. Kust me teame, et mõnes mõttes on kõik kristlased majapidajad?

⁷ Kas need paljud ustavad kristlased, kes pole ülevaatajad, on samuti majapidajad? Apostel Peetrus kirjutas kõikidele kristlastele ja ütles: „Teenige üksteist vastavalt igaühele antud võimetele nagu Jumala mitmeti väljenduva ärateenimata helduse tublid majapidajad” (1. Peetr. 1:1; 4:10). Jumal on oma ärateenimata helduses andnud meile kõigile võimeid, tugevaid külgi, oskusi ja andeid, mida me saame kasutada oma usukaaslaste heaks. Järelikult on kõik jumalateenijad majapidajad ning nende majapidajaametiga kaasneb au, usaldus ja vastutus.

8. Mis on üks tähtis põhimõte, mida meil tuleb meeles hoida?

⁸ Keskendugem nüüd kolmele põhimõttele, millega meil kui majapidajatel on tarvis arvestada. Esiteks, me kõik kuulume Jumalale ja peame talle aru andma. Paulus kirjutas: „[Te] ei kuulu . . . enestele, sest te olete kalli hinnaga ostetud” — Kristuse ohvriverega (1. Kor. 6:19, 20). Kuna me kuulume Jehoovale, oleme kohustatud kuuletuma tema käskudele ja need pole koormavad (Rooml. 14:8; 1. Joh. 5:3). Samuti oleme Kristuse orjad. Vana aja majapidajate sarnaselt on meil palju vabadust — ent sellel vabadusel on piirid. Meil tuleb oma kohustusi täita nii, nagu meid on juhendatud. Ükskõik missuguseid teenistuseesõigusi meil ka pole, me oleme siiski Jumala ja Kristuse teenijad.

9. Millise näite varal selgitas Jeesus isanda ja orja vahelist suhet?

⁹ Jeesus aitab meil aru saada, milline suhe on isanda ja orja vahel. Kord rääkis ta oma jüngritele orjast, kes tuleb koju, pikk tööpäev selja taga. Kas isand ütleb talle: „Tule kohe siia ja heida laua äärde”? Ei, ta ütleb: „Valmista mulle midagi õhtusöögiks ning pane  põll ette ja teeni mind, kuni ma olen söönud ja joonud, ning pärastpoole võid sina süüa ja juua.” Kuidas Jeesus seda piltlikku näidet kohaldas? „Nii ka teie, kui olete täitnud kõik oma ülesanded, öelge: „Me oleme kasutud orjad. Me oleme teinud, mida me pidimegi tegema.”” (Luuka 17:7—10.)

10. Mis näitab, et Jehoova väärtustab meie pingutusi teda teenida?

¹⁰ Otse loomulikult väärtustab Jehoova meie pingutusi teda teenida. Piibel kinnitab meile: „Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie töö ja armastuse, mida te olete osutanud tema nimele” (Heebr. 6:10). Jehoova ei oota meilt kunagi midagi ebamõistlikku. Tegelikult kõik, mida ta meilt ootab, on meie parimates huvides ja pole kunagi liiga koormav. Kuid nagu Jeesuse piltlikust näitest hästi välja tuli, ei talita ori enda tahtmise järgi, pannes oma huvid esikohale. Samamoodi, kui me pühendume Jumalale, teeme otsuse panna tema huvid oma elus esikohale. Kas pole nii?

11., 12. Millist omadust tuleb meil majapidajatena ilmutada ja millest me peame hoiduma?

¹¹ Teine põhimõte on see, et majapidajatena peame kõik kinni samadest üldistest normidest. Tõsi, mõnda ülesannet täidavad koguduses ainult vähesed. Kuid enamikul juhtudel ootab Jumal meilt kõigilt ühte ja sedasama. Näiteks on meil kui Kristuse jüngritel ja Jehoova tunnistajatel kästud üksteist armastada. Jeesus ütles, et armastus on tõeliste kristlaste tundemärk (Joh. 13:35). Meie armastus ei piirdu aga üksnes vennaskonnaga. Me püüame olla armastavad ka nende vastu, kes pole meiega samas usuperes. See on midagi, mida me kõik saame teha ja mida tulekski teha.

¹² Samuti ootab Jumal meilt, et meie eluviis oleks eeskujulik. Me tahame hoiduda tegudest ja eluviisist, mis on Jumala Sõnas hukka mõistetud. Paulus kirjutas: „Ei hoorajad ega ebajumalakummardajad ega abielurikkujad ega mehed, keda peetakse loomuvastastel eesmärkidel, ega mehed, kes magavad meestega, ega vargad ega ahned ega joodikud ega sõimajad ega väljapressijad ei päri Jumala kuningriiki” (1. Kor. 6:9, 10). On tõsi, et Jumala õiglastele nõuetele vastamiseks tuleb teha pingutusi. Ent need on seda väärt, kuna sellest on meile palju kasu. Selle tulemuseks on näiteks parem tervis, head suhted teistega ja Jumala heakskiit. (Loe Jesaja 48:17, 18.)

13., 14. Milline kohustus on kõigil kristlastel ja kuidas tuleks meil sellesse suhtuda?

¹³ Tuleta ka meelde, et majapidaja pidi tööd tegema. Seda tuleb teha meilgi. Me oleme saanud imelise kingituse — me tunneme tõde. Jumal ootab, et räägiksime Piibli tõest ka teistele (Matt. 28:19, 20). Paulus kirjutas: „Inimesed pidagu meid Kristuse alamateks ja Jumala pühade saladuste majapidajateks” (1. Kor. 4:1). Paulus mõistis, et tema majapidajaamet tähendas seda, et tema hoolde olid jäetud pühad saladused ja et ta pidi neid ustavalt teistega jagama, nagu isand Jeesus Kristus oli juhendanud (1. Kor. 9:16).

¹⁴ Kas pole tõe jagamine teistega väga armastav. Muidugi kristlaste olud erinevad üksteisest. Kõik ei suuda teha teenistuses sama palju. Jehoova saab sellest aru. Tähtis on teha kõik, mida me isiklikult suudame. Nii osutame  isetut armastust Jumala ja ligimese vastu.

15.—17. a) Miks on ülimalt tähtis, et majapidaja oleks ustav? b) Kuidas Jeesus näitlikustas seda, millised tagajärjed on ustavusetusel?

¹⁵ Kolmas põhimõte, mis on tihedalt seotud kahe eelmisega, on see, et meil tuleb olla ustavad, usaldusväärsed. Majapidajal võib olla palju häid omadusi ja oskusi, ent need poleks midagi väärt, kui ta oleks vastutustundetu või oma isandale ustavusetu. Ustavus on ülimalt tähtis, et olla tubli ja edukas majapidaja. Tuleta meelde, et Paulus kirjutas: „Neilt, kes on majapidajad, oodatakse, et nad leitaks olevat ustavad” (1. Kor. 4:2).

¹⁶ Kui me oleme ustavad, saame tasu, see on kindel. Kui oleme ustavusetud, kannatame kahju. Seda põhimõtet on hästi näha Jeesuse tähendamissõnas talentidest. Orjad, kes tegid isanda rahaga ustavalt äri, said kiita ja neid õnnistati rikkalikult. Orja kohta, kes käis vastutustundetult ümber sellega, mis isand oli tema kätte usaldanud, öeldi aga, et ta on „nurjatu”, „laisk” ja „kasutu”. Talle antud talent võeti tema käest ära ja ta ’heideti välja’. (Loe Matteuse 25:14—18, 23, 26, 28—30.)

¹⁷ Ka ühel teisel korral näitas Jeesus, millised tagajärjed on ustavusetusel. Ta lausus: „Üks mees oli rikas ja tal oli majapidaja, kelle kohta talle esitati süüdistus, et see raiskavat tema vara. Seepärast kutsus ta tema ja ütles talle: „Mida ma sinu kohta kuulen? Anna aru, mida sa oled majapidajana teinud, sest sa ei saa enam seda majapidamist juhtida”” (Luuka 16:1, 2). Kuna majapidaja raiskas  oma isanda vara, lasi too ta lahti. Milline jõuline õppetund! Kindlasti ei soovi me kunagi olla ustavusetud selles, mida meilt oodatakse.

18. Miks ei peaks me end teistega võrdlema?

¹⁸ Igaüks meist võiks endalt küsida: milline majapidaja olen mina? Ent kui me hakkame end teistega võrdlema, võib tekkida probleeme. Piibel annab meile nõu: „Igaüks tehku kindlaks, milline on tema enda tehtud töö, ja siis on tal põhjust olla rõõmus üksnes enda üle ja mitte võrreldes kellegi teisega” (Gal. 6:4). Selle asemel et võrrelda seda, mida meie teeme, sellega, mida teised teevad, tuleks keskenduda sellele, mida me isiklikult suudame teha. Nii ei lähe me uhkust täis ega masendu. Endale hinnangut andes tuleks tunnustada, et meie olud võivad muutuda. Ehk ei saa me kehva tervise, ea või mitmesuguste kohustuste tõttu teha enam nii palju kui varem. Kuid võib olla ka sedasi, et meil oleks võimalik teha rohkem, kui me praegu teeme. Kui nii, siis miks mitte hoogustada oma tegevust?

19. Miks me ei peaks masenduma, kui me ei saa mõnd eesõigust?

¹⁹ Veel üks valdkond, millele mõelda, puudutab ülesandeid, mis meil on või mida me sooviksime saada. Näiteks, võib-olla soovib mõni vend saada kogudusevanemaks või esitada kokkutulekutel ja konventidel programmiosi. On hea näha vaeva, et olla kõlblik selliseid eesõigusi saama, ent me ei tohiks masenduda, kui meie soovid ei täitu nii ruttu, kui ehk lootsime. Võib-olla tuleb meil oodata palju kauem, ilma et me põhjustest kohe aru saaksime. Tuleta meelde, et ilmselt oli Mooses enda meelest valmis juhtima iisraellasi Egiptusest välja, kuid ta pidi ootama veel 40 aastat. See andis talle küllaldaselt aega arendada vajalikke omadusi, et juhtida kangekaelset ja mässumeelset rahvast (Ap. t. 7:22—25, 30—34).

20. Mida me võime Joonatani näitest õppida?

²⁰ Mõnel juhul ei pruugi me üldse mõnd eesõigust saada. Nii oli see näiteks Joonatani puhul. Ta oli Sauli poeg ja seega oleks pidanud temast saama järgmine Iisraeli kuningas. Ent Jumal valis kuningaks palju noorema mehe, Taaveti. Kuidas Joonatan seepeale reageeris? Ta tunnustas Jehoova otsust ja toetas Taavetit, seades isegi oma elu ohtu. Ta sõnas Taavetile: „Sina saad Iisraeli kuningaks ja mina olen sinust järgmine” (1. Saam. 23:17). Mida me võime Joonatani näitest õppida? Joonatan ei hakanud kurtma ning erinevalt oma isast ei muutunud ta Taaveti peale kadedaks. Selle asemel et kadestada teisi neile määratud ülesande pärast, võime kõik keskenduda oma kohustuste täitmisele. Võime olla kindlad, et Jehoova hoolitseb selle eest, et uues maailmas saaksid kõigi tema teenijate kohased soovid rahuldatud.

21. Kuidas tuleks meil oma majapidajaametisse suhtuda?

²¹ Pidagem meeles, et Jumala majapidajatena ei ole me armetud orjad, kes rõhumise tõttu pisaraid valavad. Otse vastupidi. Meil on auväärne positsioon, kuna meile on praeguse maailmaajastu viimsetel päevadel usaldatud hea sõnumi kuulutamise kordumatu töö. Seejuures on meile jäetud üsna suur vabadus, kuidas me oma ülesandeid täidame. Olgem siis ustavad majapidajad. Ja pidagem kalliks eesõigust teenida kõrgeimat isikut kogu universumis.