„VALIMA” on jõuline sõna. Kui inimesel on variandid, mille vahel valida, saab ta teatud määral ise juhtida, mis suuna tema elu võtab. Kujutle näiteks meest, kes kõnnib mööda teed ning jõuab ootamatult teelahkmeni. Millise suuna ta valib? Kui ta tahab jõuda teatud sihtpunkti, siis tõenäoliselt valib ta tee, mis viib teda sellele lähemale, mitte aga tee, mis viib teda sellest kaugemale.

1.—3. a) Miks võib öelda, et Joosua tegi oma elus õige valiku? b) Mida peaksime meeles pidama, kui meil tuleb langetada mõni otsus?

² Piiblis on palju näiteid inimestest, kes olid sarnases olukorras. Kainil tuli otsustada, kas toimida oma viha ajel või seda talitseda (1. Moos. 4:6, 7). Joosua pidi valima, kas teenida tõelist Jumalat või väärjumalaid (Joosua 24:15). Kuna ta tahtis olla Jehoovaga lähedane, siis valis ta tee, mis viis teda selles suunas. Kainil aga sellist eesmärki polnud ning ta valis tee, mis viis teda Jehoovast eemale.

³ Mõnikord seisame ka meie otsekui teelahkmel ja peame valima, mida teha. Kui oled sellises olukorras, siis pea meeles oma eesmärki — tuua au Jehoovale kõiges, mis sa teed, ning hoiduda kõigest, mis võib sind temast eemale viia. (Loe Heebrealastele 3:12.) Selles ja järgmises artiklis vaatleme seitset valdkonda, kus meil on vaja püsida õigel teel ja olla hoolikad, et meie otsused ei viiks meid Jehoovast eemale.

4. Miks on elatise teenimine tähtis?

⁴ Kristlased on kohustatud end ja oma peret ülal pidama. Piibli järgi on see, kes ei taha hoolitseda  oma pereliikmete eest, halvem kui uskmatu (2. Tess. 3:10; 1. Tim. 5:8). Ilmalik töö on kahtlemata tähtis, aga kui oleme ettevaatamatud, võib see meid Jehoovast eemale viia. Kuidas see võib juhtuda?

5. Millele peaksime mõtlema, kui saame tööpakkumise?

⁵ Oletame, et sa otsid tööd. Kui sa elad paigas, kus on raske tööd leida, võid tunda kiusatust haarata kinni esimesest tööpakkumisest, olgu see milline tahes. Aga kui see töö on vastuolus Piibli põhimõtetega? Mida sa teed, kui töögraafik või tööga seotud reisid takistavad su kristlikku tegevust või hoiavad sind perest eemal? Kas peaksid selle pakkumise ikkagi vastu võtma, mõeldes, et ebasobiv töö on siiski parem kui olla töötu? Pea meeles, et kui valid vale tee, võib see sind Jehoovast eemale viia (Heebr. 2:1). Kuidas teha tark otsus, kui otsid töökohta või kui analüüsid, kas su praegune töö on sobiv?

6., 7. a) Millised võivad olla eesmärgid seoses ilmaliku tööga? b) Milline eesmärk toob sind Jehoovale lähemale ja miks?

⁶ Nagu eespool öeldud, hoia meeles oma sihti. Küsi endalt: mida ma tahan oma töö või elukutsevalikuga saavutada? Kui ilmalik töö on sinu jaoks abivahend, et Jehoovat teenides ennast ja oma peret elatada, siis Jehoova õnnistab su pingutusi (Matt. 6:33). Jehoova teab, kuidas sind aidata, kui kaotad töö või kui sind tabavad majanduslikud raskused (Jes. 59:1). Ta „teab, kuidas päästa temale andunud inimesi katsumustest” (2. Peetr. 2:9).

⁷ Aga kui su eesmärk on rikkaks saada? Võib-olla see õnnestub sul. Kuid isegi kui see õnnestub, pea meeles, et sellel on hind, mis pole sulle taskukohane. (Loe 1. Timoteosele 6:9, 10.) Kui pead rikkust ja tööd liiga tähtsaks, viib see sind Jehoovast eemale.

8., 9. Mida peaksid vanemad silmas pidama seoses oma hoiakuga ilmaliku töö suhtes? Selgita.

⁸ Kui sa oled lapsevanem, siis mõtle, kuidas sinu eeskuju lapsi mõjutab. Kas nad näevad, et sulle on kõige tähtsam sõprus Jehoovaga või hoopis su töö? Kui nad märkavad, et staatus, prestiiž ja rikkus on su elus esikohal, siis kas võib juhtuda, et nad järgnevad sulle sel hukatuslikul teel? Kas nende lugupidamine sinu kui vanema vastu võib väheneda? Üks noor kristlane jutustab: „Mu isa on olnud tööga väga hõivatud nii kaua, kui ma mäletan. Varem näis, et ta teeb kõvasti tööd selleks, et pakkuda oma perele parimat. Ta tahtis meie eest hästi hoolitseda. Kuid viimastel aastatel on midagi muutunud. Ta muudkui töötab ja töötab ning toob koju pigem luksusasju kui seda, mis on eluks vajalik. Seetõttu on meil küll rikka perekonna maine, aga me ei julgusta teisi seadma omale vaimseid eesmärke. Igal juhul hindaksin ma isa vaimset toetust palju rohkem kui tema raha.”

⁹ Vanemad, ärge kaugenege Jehoovast, pidades tööd liiga tähtsaks. Näidake lastele oma eeskujuga, et te tõepoolest usute, et suurim rikkus, mida on võimalik omandada, on vaimne, mitte materiaalne (Matt. 5:3).

10. Millele peaks noor elukutset valides mõtlema?

¹⁰ Kui sa oled noor ja mõtled, millist elukutset valida, siis mis aitab sul langetada õige otsuse? Nagu eespool juba juttu oli, pead sa teadma, kuhu sa  tahad välja jõuda. Kas väljaõpe ja töötamine erialal, mida sa kaalud, aitab sul Jehoovat paremini teenida või viib sind temast hoopis eemale? (2. Tim. 4:10.) Kas su eesmärgiks on järgida selliste inimeste elustiili, kelle õnn sõltub nende pangaarve või väärtpaberiportfelli suurusest? Või kas sa otsustad usaldada Jumalat sama kindlalt kui Taavet, kes kirjutas: „Ma olin noor ja sain vanaks; aga ma pole näinud õiget hüljatuna ega tema lapsi leiba otsivat!” (Laul 37:25). Pea meeles, et üks tee viib sind Jehoovast eemale, kuid teine tee annab sulle parima elu, mida on võimalik saada. (Loe Õpetussõnad 10:22; Malakia 3:10.) Millise tee sa valid? *

11. Mida ütleb Piibel meelelahutuse ja lõõgastumise kohta, kuid mida tuleks meeles pidada?

¹¹ Piibel ei keela elust rõõmu tunda. Samuti ei kirjelda see meelelahutust ja lõõgastumist kui aja raiskamist. Paulus ütles Timoteosele, et keha treenimisest on kasu (1. Tim. 4:8). Piibel ütleb koguni, et on „aeg naerda” ja „aeg tantsida”, ning soovitab mõistlikul määral puhata (Kog. 3:4; 4:6, UM). Aga kui oled ettevaatamatu, võib meelelahutus sind Jehoovast eemale viia. Kuidas see võib juhtuda? Tähelepanu tuleks pöörata kahele asjale: mis laadi meelelahutuse sa valid ja kui palju aega sa sellele kulutad.

12. Millele tuleks meil mõelda, kui valime meelelahutust?

¹² Mõtle kõigepealt, mis laadi meelelahutust valida. Kahtlemata on võimalik leida toredat meelelahutust ja häid viise lõõgastuda. Kuid on olemas ka palju niisugust meelelahutust, mis ülistab seda, mida Jumal vihkab, näiteks vägivalda, spiritismi ja lubamatuid seksuaalsuhteid. Seepärast on vaja hoolikalt kaaluda, millise meelelahutusega tasub tegeleda. Mõtle, kuidas see sind mõjutab. Kas see õhutab sinus vägivaldsust, ägedat võistlusvaimu või natsionalismi? (Õpet. 3:31.) Kas see teeb su rahakoti tühjaks?  Kas see võib teisi komistama panna? (Rooml. 14:21.) Milliste kaaslastega see sind kokku viib? (Õpet. 13:20.) Kas see ergutab sinus soovi teha seda, mis on vale? (Jaak. 1:14, 15.)

13., 14. Mida tuleks meil silmas pidada seoses meelelahutusele kuluva ajaga?

¹³ Mõtle ka sellele, kui palju aega sul meelelahutusele kulub. Küsi endalt: kas meelelahutus röövib mult nii palju aega, et vaimseteks asjadeks jääb vähe järele? Kui sa otsustad kasutada suurema osa ajast meelelahutusele, siis märkad, et lõõgastumine ei too sulle sellist värskendust, nagu see võiks tuua. Need, kes hoiavad lõõgastumist oma elus õigel kohal, tunnevad sellest tegelikult suuremat mõnu. Miks? Nad teavad, et on „tähtsamad asjad” ära teinud, ja võivad seepärast ilma süütundeta meelt lahutada. (Loe Filiplastele 1:10, 11.)

¹⁴ Ehkki näib ahvatlev veeta suur osa oma ajast meelt lahutades, võib sellise tee valimine meid Jehoovast eemale viia. Meie 20-aastane õde Kim õppis seda omast kogemusest. Ta jutustab: „Käisin kõigil pidudel. Igal nädalavahetusel toimus midagi lahedat — nii reedel, laupäeval kui ka pühapäeval. Aga nüüd olen aru saanud, et on palju tähtsamaid asju. Ma olen pioneer ja tõusen hommikuti kell kuus, et minna kuulutama. Ma ei saa öösel kella ühe või kaheni sõpradega aega veeta. Kõik seltskondlikud üritused pole küll halvad, kuid need võivad tähelepanu tähtsamalt kõrvale viia. Need peavad püsima omal kohal, nagu kõik muugi.”

15. Kuidas saavad vanemad aidata oma lastel sobivalt meelt lahutada?

¹⁵ Vanematel tuleb hoolitseda enda ja oma laste eest nii materiaalselt, vaimselt kui ka emotsionaalselt. Selle hulka kuulub sobiva meelelahutuse leidmine. Ära pea kõiki vabaaja tegevusi kahjulikuks. Siiski peaksid olema valvas, et vältida halba mõju (1. Kor. 5:6). Hästi planeerides leiad oma perele tõeliselt värskendavat meelelahutust. * Nii saad koos oma lastega valida tee, mis viib teid Jehoovale lähemale.

16., 17. Millises raskes olukorras on paljud lapsevanemad ja kust me teame, et Jehoova mõistab nende valu?

¹⁶ Side vanema ja lapse vahel on sedavõrd tugev, et Jehoova kasutas seda näitena, kirjeldades oma armastust enda rahva vastu (Jes. 49:15). Seepärast on loomulik tunda sügavat kurbust, kui armastatud pereliige hülgab Jehoova. „Ma olin meeleheitel,” räägib üks õde, kelle tütar eemaldati. „Mõtlesin, miks ta küll seda tegi. Tundsin end süüdi ja arvasin, et see on minu viga.”

¹⁷ Jehoova mõistab su valu. Ka tema „süda valutas”, kui kõigepealt esimene inimene ja hiljem suurem osa enne veeuputust elanud inimestest tema vastu mässu tõstsid (1. Moos. 6:5, 6). Neil, kes pole midagi sellist kogenud, võib olla raske mõista, millist valu selline olukord tekitab. Siiski poleks tark lasta eemaldatud pereliikme valel käitumisel end Jehoovast eemale viia. Kuidas aga toime tulla selle ääretu kurbusega, mida toob endaga kaasa see, kui pereliige hülgab Jehoova?

18. Miks ei peaks vanemad ennast süüdistama, kui nende laps hülgab Jehoova?

 ¹⁸ Ära süüdista juhtunu pärast ennast. Jehoova on andnud inimestele valikuvabaduse ning iga pühendunud ja ristitud isik peab kandma omaenese vastutuse kandamit (Gal. 6:5). Jehoova silmis on oma valiku eest vastutav patustaja ise, mitte sina (Hes. 18:20). Ära süüdista ka teisi. Pea lugu sellest, kuidas Jehoova eksinuid distsiplineerib. Seisa vastu Kuradile, mitte karjastele, kes püüavad kogudust kaitsta (1. Peetr. 5:8, 9).

19., 20. a) Kuidas saavad vanemad, kelle laps on eemaldatud, oma tunnetega toime tulla? b) Mida sellised vanemad õigustatult loodavad?

¹⁹ Kui sa aga lased endas tekkida pahameelel Jehoova vastu, siis kaugened temast. Su armastatud pereliikmel on vaja näha, et Jehoova on sinu jaoks tähtsam kõigest — isegi perekondlikest sidemetest. Selleks et olukorraga toime tulla, hoolitse oma vaimsuse eest. Ära eralda end oma ustavatest kristlikest vendadest ja õdedest (Õpet. 18:1). Räägi oma tunnetest palves Jehoovale (Laul 62:8, 9). Ära otsi vabandusi, miks suhelda eemaldatud pereliikmega näiteks e-posti teel (1. Kor. 5:11). Ole hõivatud vaimse tegevusega (1. Kor. 15:58). Õde, keda eespool tsiteeriti, ütleb: „Ma tean, et mul tuleb teha innukalt Jehoova tööd ja püsida vaimselt tugevana, nii et võiksin oma tütart aidata, kui ta ükskord Jehoova juurde tagasi pöördub.”

²⁰ Piibel ütleb, et armastus „loodab kõike” (1. Kor. 13:4, 7). Pole sugugi vale loota, et su lähedane tuleb tagasi. Igal aastal kahetsevad paljud patustanud ja tulevad Jehoova organisatsiooni tagasi. Jehoova tunneb heameelt nende kahetsuse üle ja on valmis neile andestama (Laul 86:5).

21., 22. Kuidas sa oled otsustanud kasutada oma valikuvabadust?

²¹ Jehoova on andnud inimestele vabaduse valikuid teha. (Loe 5. Moosese 30:19, 20.) Kuid selle vabadusega kaasneb ka vastutus. Iga kristlane peaks endalt küsima: kuhu mina teel olen? kas ma olen lasknud tööl, meelelahutusel või perekondlikel suhetel end Jehoovast eemale viia?

²² Jehoova armastus oma rahva vastu püsib kindlana. Ainult siis, kui otsustame valida vale tee, võime Jehoovast eemale triivida (Rooml. 8:38, 39). Kuid nii ei pea juhtuma! Tee kindel otsus, et sa ei lase millelgi end Jehoovast eemale viia. Järgmises artiklis tuleb juttu veel neljast valdkonnast, milles saad näidata oma otsusekindlust.