1., 2. Milline tõeline sõda terendab silmapiiril ja mida ei pea Jumala teenijad selles sõjas tegema?

30. OKTOOBRIL 1938 kuulasid miljonid inimesed Ameerika Ühendriikides populaarset raadiosaadet. Tol õhtul esitati saates kuuldemäng, mis põhines ulmeromaanil „Maailmade sõda”. Näitlejad mängisid uudistediktoreid, kes teatasid, et marslased on Maale tunginud ja tahavad seda hävitada. Kuigi oli öeldud, et see on kuuldemäng, mõtlesid paljud kuulajad, et tegemist on reaalse rünnakuga ja hakkasid hirmu tundma. Mõned isegi võtsid tarvitusele erisugused abinõud, et kaitsta end kujuteldavate tulnukate eest.

² Tänapäeval terendab silmapiiril tõeline sõda. Kuid enamik inimesi ei võta midagi ette. Seda sõda pole ette kuulutatud mitte mõnes ulmeromaanis, vaid Jumala inspireeritud Sõnas Piiblis. See on Harmagedoon ehk Jumala sõda praeguse kurja maailma vastu (Ilm. 16:14—16). Selles sõjas ei pea Jumala teenijad end kaitsma tulnukate eest. Sellegipoolest näevad nad hämmastavaid sündmusi ja Jumala väe suurejoonelist avaldumist, mis täidab nad aukartusega.

3. Millist prohvetiennustust me arutama hakkame ja miks peaks see meile huvi pakkuma?

³ Piibli prohvetiennustus Sakarja raamatu 14. peatükis räägib meile palju Harmagedooni sõja kohta. Kuigi see on kirjutatud umbes 2500 aastat tagasi, puudutab see meid väga otseselt (Rooml. 15:4). Suur osa sellest ennustusest käib olukordade kohta, mis on Jumala rahvale osaks saanud alates Messia kuningriigi rajamisest taevas aastal 1914, ja samuti on see seotud põnevate  sündmustega, mis toimuvad õige pea. Selles ennustuses on tähtsal kohal „väga suure oru” tekkimine ja „elavad veed” (Sak. 14:4, 8). Sellel orul on oluline roll Jehoova teenijate kaitsmisel. Ja kui me mõistame, mida need elavad veed meile tähendavad, siis me mitte ainult ei näe vajadust neist juua, vaid me ka tahame seda teha. Seega tasub meil seda ennustust hoolega uurida (2. Peetr. 1:19, 20).

4. a) Millal algas Sakarja raamatus mainitud „Jehoova päev”? b) Millest teatasid Jehoova teenijad juba aastakümneid enne aastat 1914 ja kuidas maailmajuhid reageerisid?

⁴ Sakarja raamatu 14. peatükk algab viitega „Jehoova päevale”. (Loe Sakarja 14:1, 2.) Mis on selles tekstis mainitud Jehoova päev? See on „Issanda päev”, mis algas, kui „maailma kuningriik” sai „meie Isanda ja tema Kristuse kuningriigiks” (Ilm. 1:10; 11:15). See päev algas 1914. aastal Messia kuningriigi sünniga taevas. Aastakümneid enne aastat 1914 teatasid Jehoova teenijad, et sel aastal lõpevad „rahvastele määratud ajad” ja et tulemas on enneolematu hädaaeg (Luuka 21:24). Kuidas rahvad sellele reageerisid? Selle asemel et panna tähele seda õigeaegset hoiatust, suhtusid poliitikud ja religioonijuhid neisse innukatesse vaimuga võitud kuulutajatesse põlgusega ja kiusasid neid taga. Seda tehes pilkasid maailmajuhid kõikvõimsat Jumalat ennast, kuna võitud kuningriigi suursaadikud esindavad „taevast Jeruusalemma” — Messia kuningriiki —, mille osa nad ise on (Heebr. 12:22, 28).

5., 6. a) Mida võtsid rahvad ennustuse kohaselt ette „linna” ja selle kodanikega? b) Kes oli „allesjäänud rahvas”?

⁵ Sakarja ennustas, mida rahvad ette võtavad, öeldes: „Linn [Jeruusalemm] vallutatakse.” „Linn” kujutab Jumala Messia kuningriiki. Maa peal esindavad seda selle kodanikud, võitud kristlaste jääk (Filipl. 3:20). Esimese maailmasõja ajal arreteeriti Jehoova organisatsiooni maapealse osa juhtivad liikmed ja saadeti vangi Atlantasse Georgia osariiki USA-s. Vaenlased kohtlesid võitud kristlasi ebaõiglaselt ja julmalt, keelustasid nende kirjanduse ja püüdsid peatada nende kuulutustööd. Nii toimides oleksid nad justkui linna ’kojad rüüstanud’.

⁶ Kuigi Jumala rahva liikmed olid vähemuses, neile esitati valesüüdistusi, osutati vastupanu ja neid kiusati taga, ei suudetud puhast jumalateenimist hävitada. „Allesjäänud rahvas” (UM) ehk võitud jääk ei lasknud end ’linnast hävitada’.

7. Milliseks eeskujuks on Jehoova võitud tunnistajad kõigile jumalateenijatele tänapäeval?

⁷ Kas see prohvetiennustus oli täielikult täitunud esimese maailmasõja lõpuks? Ei. Võitud jäägile ja nende ustavatele maise lootusega kaaslastele pidi osaks saama veel rünnakuid (Ilm. 12:17). Seda kinnitas teine maailmasõda. Jumalale ustavate võitud tunnistajate laitmatus innustab jumalateenijaid tänapäeval pidama vastu mis tahes katsumustes, kaasa arvatud olukorras, kus uskmatud sugulased, töö- või koolikaaslased osutavad vastupanu ja pilkavad neid nende  usu pärast (1. Peetr. 1:6, 7). Sõltumata elukohast on tõelised jumalateenijad otsustanud ’seista kindlalt ühes vaimus’ ja mitte lasta „vastastel end mitte millegagi kohutada” (Filipl. 1:27, 28). Kuid kust leiab Jehoova rahvas varju maailmas, mis neid vihkab? (Joh. 15:17—19.)

8. a) Mida võivad Piiblis mäed sümboliseerida? b) Mida kujutab Õlimägi?

⁸ Kuna Jeruusalemm ehk „linn” kujutab taevast Jeruusalemma, siis peab olema sümboolne tähendus ka „Õlimäel, mis on Jeruusalemma ees ida pool”. Mida see mägi kujutab? Kuidas see „lõhkeb keskelt pooleks” ja saab kaheks mäeks? Miks ütleb Jehoova nende kohta „minu mäed”? (Loe Sakarja 14:3—5 *.) Piiblis võivad mäed sümboliseerida kuningriike ehk valitsusi. Samuti seostuvad Jumala mäega õnnistused ja kaitse (Laul 72:3; Jes. 25:6, 7). Seega kujutab Õlimägi, mis on Jeruusalemma ees ida pool ja millel Jumal seisab, tema kõrgeimat valitsusvõimu.

9. Mis mõttes Õlimägi jaguneb?

⁹ Millele osutab Õlimäe jagunemine? Jeruusalemma ees ida pool asuv mägi jaguneb selles mõttes, et Jehoova rajab veel ühe, teisejärgulise valitsusvõimu. See teisejärguline valitsus on Messia kuningriik, mida juhib Jeesus Kristus. Seepärast ütleb Jehoova nende kahe mäe kohta, mis tekivad Õlimäe jagunemisel, „minu mäed”. Mõlemad on tema omad.

10. Mida kujutab „väga suur org” kahe mäe vahel?

¹⁰ Kui see sümboolne mägi jaguneb, pool mäge põhja ja pool lõuna suunas, jääb Jehoova seisma mõlema mäe peale. Jehoova jalge all tekib „väga suur org”. See sümboolne org kujutab Jumala kaitset: Jehoova teenijad võivad tunda end turvaliselt tema kõikehõlmava valitsusvõimu ja tema poja Messia kuningriigi all. Jehoova tagab selle, et puhast jumalateenimist ei hävitata kunagi. Millal Õlimägi jagunes? See jagunes siis, kui aastal 1914, pärast rahvastele määratud aegade lõppemist, rajati Messia kuningriik. Millal algas tõeliste jumalateenijate põgenemine sümboolsesse orgu?

11., 12. a) Millal algas põgenemine sümboolsesse orgu? b) Mis kinnitab, et Jehoova kaitseb oma võimsa käsivarrega enda rahvast?

¹¹ Jeesus hoiatas oma järelkäijaid: „Te olete kõigi rahvaste vihaalused minu nime pärast” (Matt. 24:9). Alates aastast 1914, kui algasid selle ajastu viimsed päevad, on see viha paisunud eriti suureks. Kuigi vaenlased ründasid raevukalt võitute jääki esimese maailmasõja ajal, ei suutnud nad seda ustavate jumalateenijate rühma hävitada. 1919. aastal vabanesid nad Suure Babüloni, ülemaailmse valereligiooni haardest (Ilm. 11:11, 12). * Siis algaski põgenemine Jehoova mägede vahelisse orgu.

¹² Alates aastast 1919 on Jumala kaitseorg pakkunud varju tõelistele  jumalateenijatele üle kogu maailma. Aastakümnete jooksul on paljudes maailma paikades takistatud Jehoova tunnistajate kuulutustööd ja keelustatud nende kirjandus. Mõnedes maades kehtivad endiselt sellised piirangud. Ent kuidas rahvad ka ei püüaks, ei suuda nad iialgi õigele jumalakummardamisele lõppu teha! Jehoova kaitseb oma võimsa käsivarrega enda rahvast (5. Moos. 11:2).

13. Mil viisil me saame jääda Jehoova kaitseorgu ja miks on praegu tähtsam kui kunagi varem seda teha?

¹³ Kui püsime Jehoova ligi ja seisame kindlalt tões, siis tema ja ta poeg Jeesus Kristus teevad oma osa ning Jumal ei lase kellelgi ega millelgi meid tema „käest ära kiskuda” (Joh. 10:28, 29). Jehoova on valmis andma meile mis tahes abi, et võiksime talle kui kõrgeimale valitsejale kuuletuda ja olla Messia kuningriigi lojaalsed alamad. On hädavajalik, et jääksime kaitseorgu, kuna see org pakub tõelistele jumalateenijatele vajalikku kaitset iseäranis peatses suures viletsuses.

14., 15. Milline on Jumala „võitluspäeval” nende olukord, kes asuvad väljaspool orgu?

¹⁴ Praeguse ajastu lõpu lähenedes ründab Saatan Jehoova teenijaid aina intensiivsemalt. Kuid peagi saabub Jumala „võitluspäev”, mil ta asub tegutsema oma vaenlaste vastu. Jehoova hoolitseb selle eest, et üks Saatana rünnakutest jääb viimaseks. Sel päeval näitab universumi kõrgeim valitseja end sõjamehena võimsamalt kui ühelgi varasemal „lahingupäeval” (Sak. 14:3).

¹⁵ Milline on Jumala „võitluspäeval” nende olukord, kes asuvad väljaspool suurt kaitseorgu? Nende peale ei paista Jumala heakskiidu „valgust”. See eelseisev lahingupäev tabab „hobuseid, hobueesleid, kaameleid, eesleid ja kõiki lojuseid”, mis sümboliseerivad rahvaste sõjavarustust. Jehoova otsekui lööb nende sõjavarustust „pakasega”, muutes selle kasutuskõlbmatuks. Samuti võtab ta kasutusele katku ja „nuhtluse”. Olgu see nuhtlus sõnasõnaline või mitte, igal juhul vaigistab see kõik hirmuäratavad ähvardused. Sel päeval nende ründajate „silmad mädanevad oma koobastes ja neil mädaneb keel suus”, mis tähendab seda, et neil on võimalik rünnata vaid pimesi ja nad ei saa Jumalat enam pilgata (Sak. 14:6, 7, 12, 15). Mitte ükski paik maa peal ei pääse hävingust. Selles lahingus Saatana poolel olev vägi on tohutu (Ilm. 19:19—21). „Sel päeval on Jehoova mahalööduid maa äärest ääreni!” (Jer. 25:32, 33.)

16. Millistele küsimustele me peaksime Jumala võitluspäeva lähenedes mõtlema ja mida meil tuleb teha?

¹⁶ Sõda toob alati kannatusi, isegi neile, kes selle lõpuks võidavad. Inimestel võib olla vähe toitu ning nad võivad kaotada oma vara. Elatustase võib langeda ja isikuvabadus võib olla piiratud. Kui sellised raskused tabavad meid, siis kuidas me reageerime? Kas satume paanikasse? Kas ütleme surve all oma usust lahti? Kas kaotame lootuse ja langeme meeleheitesse? Kui tähtis on küll suure viletsuse ajal säilitada usk Jehoova päästejõusse ja jääda tema kaitseorgu! (Loe Habakuk 3:17, 18.)

17., 18. a) Mis on „elavad veed”? b) Mida kujutavad „Idameri” ja „Läänemeri”? c) Milline on sinu otsus seoses tulevikuga?

¹⁷ Harmagedooni järel voolavad Messia kuningriigist lakkamata välja „elavad veed”. Need „elavad veed” kujutavad kõike, mida Jumal on inimestele andnud, et nad võiksid elada igavesti. Sakarja prohvetiennustuses viitab „Idameri” Surnumerele ja „Läänemeri” Vahemerele. Mõlemad tähistavad inimesi. Surnumeri kujutab hästi neid, kes on surmavallas. Kuna Vahemeri kihab elust, kirjeldab see sobivalt Harmagedoonis ellu jäävat „suurt rahvahulka”. (Loe Sakarja 14:8, 9; Ilm. 7:9—15.) Mõlemad grupid kustutavad oma janu „elavate vetega” „eluvee jõest”, mille tagajärjel saavad nad vabaks Aadamalt päritud surma needuse alt (Ilm. 22:1, 2).

¹⁸ Jehoova kaitse all elame üle selle kurja maailma lõpu ja jõuame tema uude õiglasse maailma. Kuigi me oleme kõigi rahvaste vihaalused, jäägem Jumala kuningriigi lojaalseteks alamateks ja püsigem kindlalt Jehoova kaitseorus.