Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

See on meie vaimne pärand

See on meie vaimne pärand

„See on Jehoova sulaste pärisosa [„pärand”, UM].” (JES. 54:17)

1. Mille on Jehoova armastavalt inimkonna hüvanguks säilitanud?

JEHOOVA, „elav ja jääv Jumal”, on säilitanud eluandva sõnumi inimkonna hüvanguks. See ei ole kadunud teadmatusse, kuna Piibel ütleb, et „Jehoova sõna püsib igavesti” (1. Peetr. 1:23—25). Kui tänulikud me küll oleme, et Jehoova on armastavalt talletanud sellise tähtsa info oma kirjalikku Sõnasse Piiblisse!

2. Mille on Jumal Piiblis alal hoidnud, et tema rahvas saaks seda kasutada?

2 Jumal on oma nime, mille ta endale on võtnud, Piiblis alal hoidnud, et tema rahvas saaks seda kasutada. Esimest korda mainib Pühakiri „Jehoova Jumalat” „loos taevaste ja maa sündimisest” (1. Moos. 2:4). Jumal kirjutas ime kaudu oma nime mitu korda kivitahvlitele, kui ta andis Moosesele kümme käsku. Näiteks algas esimene käsk sõnadega „Mina olen Jehoova, sinu Jumal” (2. Moos. 20:1—17). Jumala nimi jääb püsima, kuna kõrgeim valitseja Jehoova on kaitsnud oma Sõna ja nime hoolimata kõigist Saatana püüetest neid kõrvaldada.

3. Mille on Jumal säilitanud, kuigi usulised eksiõpetused on kogu maailmas laialt levinud?

3 Jehoova on oma Sõnas säilitanud ka tõe. Ehkki usulised eksiõpetused on kogu maailmas laialt levinud, võime meie olla ülimalt tänulikud, et Jumal on andnud meile vaimse valguse ja tõe. (Loe Laul 43:3, 4.) Samal ajal kui inimkond üldiselt käib pimeduses, käime meie rõõmsalt Jumala antud valguses (1. Joh. 1:6, 7).

MEIL ON PÄRAND, MIDA KALLIKS PIDADA

4., 5. Milline eriline eesõigus on meil 1931. aastast olnud?

4 Kristlastena on meil kallihinnaline pärand. Ühe sõnaraamatu järgi on riigi pärandiks kõik väärtused, traditsioonid ja kohaliku elu eripära, mis on paljude  aastate jooksul püsinud ja mida on antud edasi ühelt põlvkonnalt teisele. Meie vaimse pärandi hulka kuuluvad Jumala Sõna täpne tundmine ning tõe selge mõistmine Jumala ja tema eesmärkide kohta. Sellega on seotud ka üks väga eriline eesõigus.

Milline rõõm oli 1931. aasta konvendil võtta endale nimi Jehoova tunnistajad!

5 See eesõigus sai meie vaimse pärandi osaks aastal 1931 USA-s Ohios Columbuses peetud konvendil. Kavalehtedel olid tähed „JW”. Üks õde ütles: „Selle ümber, mida tähed „JW” tähendavad, oli mitmeid spekulatsioone: „Lihtsalt oota” (Just Wait), „Lihtsalt püsi valvel” (Just Watch) kuni õige variandini välja.” Varem kutsuti meid piibliuurijateks, kuid pühapäeval, 26. juulil 1931 võtsime resolutsiooniga vastu nime Jehoova tunnistajad (Jehovah’s Witnesses). Pühakirjal põhineva nime saamine oli väga vaimustav sündmus. (Loe Jesaja 43:12.) „Ma ei unusta kunagi seda tohutut juubeldust ja aplausi, mis selle kokkusaamiskoha värisema pani,” meenutab üks vend. Keegi teine maailmas ei tahtnud seda nime, kuid meie oleme seda Jumala õnnistusel kasutanud juba rohkem kui 80 aastat. Milline eriline eesõigus on küll olla Jehoova tunnistajad!

6. Milline täpne info kuulub meie vaimse pärandi hulka?

6 Meie vaimne pärand hõlmab ka möödunud aegadest pärit täpse ja väärtusliku info varasalve. Näiteks patriarhid Aabraham, Iisak ja Jaakob arutasid kahtlemata pereringis selle üle, kuidas Jehoovale meelepärane olla. Seepärast ei ole üllatav, et laitmatu noore mehena seisis Joosep kindlalt vastu ebamoraalsetele ahvatlustele, et mitte „teha . . . pattu oma Jumala vastu” (1. Moos. 39:7—9). Kristlikud traditsioonid anti edasi suuliselt või eeskujuga. Nende hulka kuulusid juhendid seoses Issanda õhtusöögiga, mis Paulus kogudustele edastas (1. Kor. 11:2, 23). Tänapäeval on üksikasjad selle kohta, kuidas Jumalat „vaimus ja tões” kummardada, osa tema kirjalikust Sõnast. (Loe Johannese 4:23, 24.) Piibel on valguseks kogu inimkonnale, ent meie kui Jehoova teenijad hindame seda eriti.

7. Milline südantsoojendav tõotus kuulub meie pärandi hulka?

7 Meie vaimne pärand sisaldab ka nüüdisajal avaldatud lugusid, mis tõendavad, et Jehoova on meie abimees (Laul 118:7). See teadmine aitab meil tunda end turvaliselt, isegi kui meid taga kiusatakse. Meie üha suureneva vaimse pärandi üheks südantsoojendavaks osaks on järgmine tõotus: „Ei kõlba ükski relv, mis valmistatakse sinu vastu, ja sa mõistad hukka kõik keeled, kes tõusevad sinuga kohut käima! See on Jehoova sulaste pärisosa [ehk „pärand”, UM] ja nende õigus minult, ütleb Jehoova!”  (Jes. 54:17). Mitte ükski relv Saatana arsenalis ei suuda meile teha püsivat kahju.

8. Mida me selles ja järgmises artiklis arutame?

8 Saatan on püüdnud hävitada Jumala Sõna, kõrvaldada Jumala nime Jehoova ja peita tõde. Kuid ilmselgelt pole temast vastast Jehoovale, kes on kõik need katsed nurja ajanud. Selles ja järgmises artiklis vaatame, 1) kuidas Jumal on kaitsnud oma Sõna, 2) kuidas Jehoova on hoolitsenud oma nime säilimise eest ja 3) kuidas meie taevane isa on olnud tõe allikaks ja kaitsjaks.

JEHOOVA ON KAITSNUD OMA SÕNA

9.—11. Millistest näidetest on näha, et Piibel on pidanud vastu erisugustele rünnakutele?

9 Jehoova on kaitsnud oma Sõna, kuigi seda on püütud korduvalt hävitada. Katoliku entsüklopeedia „Enciclopedia Cattolica” ütleb: „Toulouse’i kirikukogu otsusega aastal 1229 keelati ilmikutel kasutada neid [rahvakeelseid Piibleid], et võidelda albilaste ja valdeslaste vastu . . . 1234. aastal Hispaanias Tarragonas peetud kirikukogul, mille eesotsas oli Jaime I, anti välja sarnane keeld . . . Rooma piiskopkond sekkus asja esimest korda aastal 1559, kui Paulus IV kataloog keelustas rahvakeelsete Piiblite trükkimise ja omamise ilma Püha Ameti loata.”

10 Hoolimata mitmesugustest rünnakutest on Piibel säilinud. 1382. aasta paiku andsid John Wycliffe ja ta kaaslased välja esimese ingliskeelse piiblitõlke. Veel üks piiblitõlkija oli William Tyndale, kes hukati aastal 1536. Posti külge seotuna oli ta väidetavalt hüüdnud: „Issand, ava Inglismaa kuninga silmad.” Pärast seda ta kägistati ja põletati.

11 Vaatamata tugevale vastupanule on Piibel säilinud. Näiteks 1535. aastal nägi trükivalgust Miles Coverdale’i ingliskeelne piiblitõlge. Coverdale kasutas oma tööks Tyndale’i Piibli kreeka osa tõlget ja heebrea osa tõlget Esimesest Moosese raamatust Ajaraamatuteni. Teised Pühakirja osad tõlkis ta ladina keelest ja Martin Lutheri saksakeelsest Piiblist. Tänapäeval hinnatakse Piibli „Uue maailma tõlget” selle pärast, et see on selge, vastab originaalile ja seda on kuulutustööl lihtne kasutada. Me oleme rõõmsad teadmise üle, et ükski deemonlik ega inimlik jõud ei suuda iial Jehoova Sõna hävitada.

JEHOOVA HOOLITSEB OMA NIME SÄILIMISE EEST

Sellised mehed nagu Tyndale olid valmis andma oma elu Jumala Sõna eest

12. Milline roll on „Uue maailma tõlkel” olnud Jumala nime säilimises?

12 Jumal Jehoova on hoolitsenud selle eest, et ta nimi säiliks tema Sõnas.  Selles osas on „Uue maailma tõlkel” väga tähtis roll. Piibli kreekakeelse osa „Uue maailma tõlke” eessõnas kirjutab tõlketoimkond: „Jumalale ainuomane nimi Jehoova esineb Piibli kreekakeelse osa „Uue maailma tõlke” põhitekstis 237 korda. . . . Pidades silmas seda, kui tähtis on Jumala nime pühitseda ja et pääsemiseks on kõigil inimestel vaja seda nime appi hüüda, on nimi Jehoova pandud selles tõlkes tagasi tema õigele kohale Pühakirjas.” „Uue maailma tõlge” on praegu kas tervikuna või osaliselt olemas rohkem kui 116 keeles ja seda on trükitud rohkem kui 178545862 eksemplari.

13. Miks võib öelda, et inimesed on teadnud Jumala nime alates inimajaloo algusest?

13 Inimesed on teadnud Jumala nime alates inimajaloo algusest. Aadam ja Eeva teadsid tema nime ning nad oskasid seda hääldada. Kui Haam oli pärast veeuputust oma isa Noa vastu lugupidamatu, ütles see: „Kiidetud olgu Jehoova, Seemi Jumal, ja [Haami poeg] Kaanan olgu tema sulane!” (1. Moos. 4:1; 9:26). Jumal ise teatas: „Mina olen Jehoova, see on mu nimi, ja mina ei anna oma au teisele.” Samuti ütles ta: „Mina olen Jehoova ja kedagi teist ei ole, ei ole ühtki jumalat peale minu” (Jes. 42:8; 45:5). Jehoova on hoolitsenud oma nime säilimise ja selle eest, et seda tehtaks teatavaks üle kogu maailma. Kui suur eesõigus on küll kasutada nime Jehoova ja olla tema tunnistajad! Me otsekui hüüaksime: „Me tahame . . . oma Jumala nimel lehvitada lippu!” (Laul 20:6).

14. Kus veel peale Piibli võib leida Jumala nime?

14 Jumala nimi ei esine mitte ainult Piiblis. Võtame näiteks Moabi kivi, mis leiti Surnumerest 21 kilomeetrit ida pool asuvast Dhibanist (Diibonist). Kivil on mainitud Iisraeli kuningat Omrit ja seal on kirjas Moabi kuninga Meša (Meesa) tõlgendus oma mässust Iisraeli vastu (1. Kun. 16:28; 2. Kun. 1:1, UM; 3:4, 5, UM). Kuid Moabi kivi väärib äramärkimist eriti selle pärast, et sellel on Jumala nimi tetragrammatonina. Tetragrammaton esineb korduvalt ka Laakise kirjades, Iisraelist leitud savikildudel.

15. Mis on Septuaginta ja miks oli seda vaja?

15 Varajastel piiblitõlkijatel oli oma osa Jumala nime säilimises. Pärast Babüloonia vangipõlve aastatel 607—537 e.m.a ei naasnud paljud juudid Juudasse ega Iisraeli. Kolmandaks sajandiks e.m.a oli Egiptuse linna Aleksandriasse tekkinud arvestatav juudi kogukond, kes vajas Piibli heebrea osa tõlget kreeka keelde, mis oli tollal rahvusvaheline keel. Teise sajandi lõpuks e.m.a valmiski see tõlge: Septuaginta. Selle tõlke mõningates koopiates esineb nimi Jehoova heebrea tähtedega.

16. Too näide Jumala nime kasutamisest raamatus, mille esitrükk ilmus 1640. aastal?

16 Jumala nimi esineb ka Bay Psalmide raamatus („Bay Psalm Book”), mis on esimene Inglismaa Ameerika kolooniates avaldatud kirjandusteos. Selle esitrükk (aastast 1640) sisaldab Lauluraamatut, mis on tõlgitud heebrea keelest tollasesse inglise keelde. Seal on kasutatud Jumala nime muu hulgas näiteks kirjakohas Laul 1:1, 2, mis ütleb, et „õnnistatud mees” ei käi õelate nõu järgi, „vaid Jehoova (Iehovah) seadusest igatseb ta rõõmu tunda”. Rohkem teavet Jumala nime kohta võid leida brošüürist „Jumala nimi, see jääb püsima igaveseks”.

JEHOOVA KAITSEB VAIMSET TÕDE

17., 18. a) Defineeri, mis on tõde. b) Mida kätkeb „hea sõnumi tõde”?

17 Jehoova, keda me rõõmsalt teenime,  on „tõe Jumal” (Laul 31:6). Eesti keele seletav sõnaraamat ütleb, et tõde on „see, mis vastab tegelikkusele ja on tõsi”. Piibli heebrea keeles viitab sõna, mis on tihti tõlgitud vastega „tõde”, millelegi, mis on tõene, usaldusväärne, täpne ja kooskõlas faktidega. Vastav kreeka sõna osutab millelegi, mis vastab faktidele, on korrektne ja õige.

18 Jehoova on kaitsnud vaimset tõde ja on andnud meile selle kohta üha rohkem teadmisi (2. Joh. 1, 2). Me oleme hakanud tõde aina selgemini mõistma, kuna „õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud” (Õpet. 4:18). Kahtlemata oleme täielikult päri Jeesusega, kes lausus palves Jumalale: „Sinu sõna on tõde” (Joh. 17:17). Jumala kirjalik Sõna sisaldab „hea sõnumi tõde”, mis koosneb kristlikest õpetustest tervikuna (Gal. 2:14). See hõlmab fakte Jumala nime ja ülemvõimu, Jeesuse lunastusohvri, ülestõusmise ning Jumala kuningriigi kohta. Mõelgem nüüd sellele, kuidas Jumal on tõde kaitsnud, hoolimata Saatana püüetest seda peita.

JEHOOVA NURJAB RÜNNAKU TÕE VASTU

19., 20. Kes oli Nimrod ja milline plaan tema päevil nurjus?

19 Pärast veeuputust oli kombeks öelda: „Selline nagu Nimrod — vägev kütt, Jehoova vastane” (1. Moos. 10:9, UM). Jumal Jehoova vastasena kummardas Nimrod õigupoolest Saatanat ja sarnanes nendega, kelle kohta Jeesus ütles: „Teie isa on Kurat ja te tahate tegutseda oma isa himude järgi. . . . [ta ei] ole püsinud tões” (Joh. 8:44).

20 Nimrodi võimupiirkonda kuulusid Eufrati ja Tigrise jõgedel vahel asunud Paabel ja teised linnad (1. Moos. 10:10). On tõenäoline, et tema juhtimisel hakatigi ehitama Paabelit ja selle torni aastal 2269 e.m.a. Need ehitajad ei arvestanud Jehoova tahtega, et inimkond leviks üle kogu maa, ja ütlesid: „Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma!” Kuid see plaan läks vett vedama, kui Jumal „segas ära kogu maailma keele” ja hajutas need isehakanud torniehitajad (1. Moos. 11:1—4, 8, 9). Juhul kui Saatan püüdis nõnda luua ühtainsat religiooni, kus kõik kummardaksid teda, nurjus tema salasepitsus täielikult. Jehoova kummardamine on võidutsenud läbi terve inimajaloo ja saab iga päevaga aina hoogu juurde.

21., 22. a) Miks pole valereligioon kunagi õigele jumalakummardamisele reaalset ohtu kujutanud? b) Mida käsitletakse järgmises artiklis?

21 Valereligioon pole õigele jumalakummardamisele kunagi reaalset ohtu kujutanud. Miks? Kuna meie „ülim õpetaja” (UM) on hoolitsenud selle eest, et tema kirjalik Sõna on säilinud ja et tema nimi pole inimeste eest varju jäänud, ning ta on olnud vaimse tõe piiritu allikas (Jes. 30:20, 21). Jumala kummardamine kooskõlas tõega toob meile rõõmu, ent see eeldab, et toetuksime täielikult Jehoovale ja järgiksime tema püha vaimu juhatust, sest nii saame jääda vaimselt ärksaks.

22 Järgmises artiklis käsitletakse, kuidas on mõned valeõpetused alguse saanud. Me näeme, et need varisevad põrmuks, kui neid Pühakirjas öeldu valguses vaadelda. Peale selle näeme, kuidas tõe ülim kaitsja Jehoova on andnud meile teada tõesed õpetused, mis kuuluvad meie kallihinnalise vaimse pärandi hulka.