1., 2. Kuidas mõjutab meid see, kui mõtleme Jehoova suurele organisatsioonile?

ON IMELINE mõelda, et oleme osa nii suurest organisatsioonist! Nägemused, mis on kirjas Hesekieli 1. peatükis ja Taanieli 7. peatükis, annavad elava pildi sellest, kuidas Jehoova juhib asjade käiku võiduka lõpu suunas. Jeesus juhib Jehoova organisatsiooni maapealset osa ning innustab keskenduma hea sõnumi kuulutamisele, hoolitsema selle töö tegijate vaimse heaolu eest ja edendama Jehoova teenimist. See tekitab meis Jehoova organisatsiooni vastu kindlat usaldust (Matt. 24:45).

² Kas me käime selle vägeva organisatsiooniga ühte sammu? Kas meie innukus tõe suhtes kasvab pidevalt või hoopis kahaneb? Kui mõtleme nendele küsimustele, siis võib-olla märkame, et oleme hakanud tüdima või et meie ind on mõnevõrra vähenenud. Nii võib juhtuda. Apostel Paulusel tuli ergutada esimese sajandi kristlasi mõtlema Jeesuse eeskujule. Paulus rõhutas, et see aitab neil mitte väsida ja mitte alla anda (Heebr. 12:3). Ilmselt saime meiegi vastupidamiseks palju indu juurde, kui uurisime eelmist artiklit, mis tutvustas seda, mida Jehoova organisatsioon on korda saatnud.

3. Mida on vaja, et mitte tüdida, ja millele me selles artiklis keskendume?

³ Ent Paulus juhtis tähelepanu veel millelegi, mida on vaja, et mitte tüdida. Ta ütles, et on tähtis mitte loobuda „head tegemast” (Gal. 6:9). Seega tuleb meil tegutseda. Vaatame viit soovitust, mis aitavad meil jääda otsusekindlaks ja Jehoova organisatsiooniga sammu pidada. Seejärel saame igaüks ise mõelda, millises valdkonnas on meil endil või meie perel vaja paraneda.

4. Miks võib öelda, et koosolekud on alati kuulunud õige jumalateenistuse juurde?

⁴ Jehoova teenijate jaoks on kokkusaamine alati tähtis olnud. Taevas kutsutakse vaimolendid Jehoova ette teatud aegadel (1. Kun. 22:19; Iiob 1:6; 2:1; Taan. 7:10). Vanas Iisraelis pidi rahvas kokku tulema, „et nad kuuleksid ja õpiksid” (5. Moos. 31:10—12). Esimese sajandi juutidel oli kombeks käia sünagoogides, kus loeti Pühakirja (Luuka 4:16; Ap. t. 15:21). Koosolekud olid olulised siis, kui loodi kristlik kogudus, ja need moodustavad tähtsa osa meie jumalateenistusest ka praegu. Tõelised kristlased mõtlevad „üksteise peale, et ergutada üksteist armastusele ja headele tegudele”. Meil on vaja kaaskristlasi julgustada, sest näeme Jehoova päeva lähenemas (Heebr. 10:24, 25).

5. Kuidas me saame koosolekutel üksteist julgustada?

⁵ Üks oluline viis, kuidas me saame üksteist julgustada, on teha koosolekutel kommentaare. Me saame väljendada oma usku näiteks nii, et vastame trükitud küsimusele, selgitame mõnd piiblisalmi või räägime lühida kogemuse, mis kinnitab, kui tark on järgida Piibli põhimõtteid (Laul 22:23; 40:10). Kahtlemata oled sa nõus, et nii eakate kui ka noorte kristlaste kommentaarid pakuvad suurt julgustust, ükskõik kui palju aastaid sa oled koosolekutel käinud.

6. Miks võib öelda, et koosolekud aitavad meil püsida vaimselt tegusana?

⁶ Mis põhjustel veel Jumal soovib, et me korrapäraselt kokku saaksime? Koosolekud ja kokkutulekud on meile abiks, et võiksime rääkida tõesõnumit julgesti ning tulla toime vastupanu ja ükskõiksusega oma territooriumil (Ap. t. 4:23, 31). Pühakirjal põhinevad arutelud annavad meile jõudu ja kinnitavad meie usku (Ap. t. 15:32; Rooml. 1:11, 12). Õpetus ja vastastikune julgustus, mida me saame oma usukogunemistel, pakub meile neil rasketel aegadel rõõmu ja annab seesmise rahu (Laul 94:12, 13). Juhtiva kogu õppekomitee organiseerib vaimse programmi ettevalmistamist, mis on mõeldud Jehoova rahva õpetamiseks kõikjal maailmas. Me oleme väga tänulikud selle suurepärase juhatuse eest, mida me iga nädal oma koosolekutel saame.

7., 8. a) Mis on meie koosolekute peamine eesmärk? b) Kuidas pakuvad koosolekud sinule vaimset kosutust?

⁷ Kuid on midagi veel tähtsamat kui see, et koosolekud on meile kasulikud. Meie kogunemiste peamine eesmärk on kummardada Jehoovat. (Loe Laul 95:6.) Meil on suur au ülistada oma imelist Jumalat (Kol. 3:16). Jehoova väärib, et kummardame teda korrapäraselt — oleme kohal teokraatlikel kogunemistel ja osaleme neil (Ilm. 4:11). On seega loomulik, et meid innustatakse: „Ärgem jätkem unarusse oma kooskäimisi, nagu mõnel on kombeks” (Heebr. 10:25).

⁸ Kas me mõistame, et koguduse koosolekud aitavad meil vastu pidada, kuni Jehoova hävitab selle vana maailma? Kui jah, siis on koosolekud „tähtsamate asjade” seas, milleks me oma kiires elus kindlasti aega võtame (Filipl. 1:10). Kui meil pole just väga mõjuvat põhjust, siis ei taha me mingil juhul ilma jääda võimalusest saada kokku oma vendade-õdedega ja kummardada Jehoovat.

9. Mis näitab, et kuulutustöö on tähtis?

⁹ Innukas kuulutustöö aitab meil samuti Jehoova organisatsiooniga sammu pidada. Kui Jeesus oli maa peal, siis pani ta selle töö täie hooga käima (Matt. 28:19, 20). Sellest ajast alates on kogu Jehoova organisatsioon olnud keskendunud Jumala kuningriigi kuulutamisele ja inimeste jüngriteks tegemise tööle. Paljud kogemused tänapäeval kinnitavad, et inglid toetavad meie tööd ja juhatavad meid nende juurde, kellel on „igavese elu suhtes õige südamehoiak” (Ap. t. 13:48; Ilm. 14:6, 7). Jehoova organisatsiooni maapealse osa eesmärk on seda ülitähtsat tööd organiseerida ja toetada. Kas kuulutustöö on ka meie elus kesksel kohal?

10. a) Mida teeb üks vend selleks, et tema vaimustus tõe suhtes ei kahaneks? b) Mil moel on kuulutustöö aidanud sinul indu mitte kaotada?

¹⁰ Aktiivne kuulutustöö aitab meil jätkuvalt tõest vaimustuses olla. Vaata, mida ütleb Mitchel, kes on kaua aega teeninud kogudusevanema ja üldpioneerina. Ta sõnab: „Mulle meeldib väga teistele tõest rääkida. Mõeldes mõnele uuele artiklile ajakirjas „Vahitorn” või „Ärgake!”, ma lihtsalt imestan, kui targad ja tasakaalukad need on. Ma tahan minna kuulutustööle ja näha inimeste reageeringut ning proovida, kuidas mul õnnestuks nende huvi sütitada. Teenistus aitab mul säilitada tasakaalu. Olen eraldanud kuulutustööks kindla  aja. Kõik muu teen ära enne või pärast seda.” Ka meil aitab kindlaks jääda see, kui oleme neil viimseil päevil kuulutustöös innukad. (Loe 1. Korintlastele 15:58.)

11. Miks me peaksime vastu võtma kogu selle vaimse toidu, mida Jehoova meile pakub?

¹¹ Jehoova on andnud meile rikkalikult vaimset toitu, et meid tugevdada. Pole kahtlustki, et sulle meenub mõni juhtum, kui oled lugenud meie väljaannet ja mõelnud: „See on just see, mida mul oli vaja! Jehoova on selle justkui minu jaoks lasknud kirja panna!” See pole sugugi juhus. Jehoova tõesti õpetab ja suunab meid nende väljaannete kaudu. Ta on öelnud: „Ma teen sind targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia” (Laul 32:8). Kas me püüame kõik uued väljaanded läbi lugeda ja loetu üle mõtiskleda? Nii tehes võime neil raskeil viimseil päevil jätkuvalt vilja kanda ja vaimselt mitte närbuda. (Loe Laul 1:1—3; 35:28; 119:97.)

12. Mis aitab meil meie väljaandeid kalliks pidada?

¹² Meil on hea mõelda, kui suur töö kaasneb sellega, et need vaimselt värskendavad väljaanded korrapäraselt meieni jõuaksid. Materjaliga, mis ilmub meie trükitud väljaannetes ja veebisaidil, on vaja teha palju tööd. On vaja uurida, kirjutada, korrigeerida, kujundada ja ka tõlkida. Kõike seda organiseerib juhtiva kogu kirjutuskomitee. Harubürood, kus kirjandust trükitakse, saadavad selle edasi nii lähedal kui ka kaugel asuvatesse kogudustesse. Miks kogu seda tööd tehakse? Selleks, et Jehoova rahvas oleks vaimselt hästi toidetud (Jes. 65:13). Pidagem siis kalliks neid väljaandeid, mis me Jehoova organisatsiooni kaudu saame (Laul 119:27).

13., 14. Kes toetavad Jehoova organisatsiooni taevas ja kuidas me saame järgida nende eeskuju maa peal?

¹³ Apostel Johannes sai nägemuse, milles ta nägi Jeesust ratsutamas valgel hobusel ning alistamas neid, kes Jehoova vastu mässavad (Ilm. 19:11—15). On uskutugevdav teada, et Jeesusele järgnevad ustavad inglid ja et koos temaga on ka võitud kristlased, kes on oma taevase tasu juba kätte saanud (Ilm. 2:26, 27). Milline suurepärane eeskuju Jehoova organisatsiooni toetamisest!

¹⁴ Samamoodi toetavad suure rahvahulga liikmed Kristuse võitud vendi, kes on veel maa peal ning on praegu organisatsioonis eestvedajateks. (Loe Sakarja 8:23.) Kuidas me saame aga üksikisikutena väljendada oma toetust Jehoova organisatsioonile? Üks viis on alluda vendadele, kes tegutsevad eestvedajatena (Heebr. 13:7, 17). Võiksime esmalt mõelda oma koguduse peale. Kas see, kuidas me räägime kogudusevanematest, kasvatab lugupidamist nende vastu ja selle töö vastu, mida nad teevad? Kas me õpetame ka oma lapsi neist ustavatest meestest lugu pidama ja nende juhatust kuulda võtma? Kas arutame oma pereringis, mil määral me saaksime ülemaailmset kuulutustööd rahaliselt toetada? (Õpet. 3:9; 1. Kor. 16:2; 2. Kor. 8:12.) Kas peame kalliks võimalust hoolitseda kuningriigisaali eest? Kui oleme lugupidavad ja meie keskel valitseb ühtsus, siis on meil ka Jehoova vaim. Selle vaimu kaudu saame pidevalt jõudu, et neil viimseil päevil vastu pidada (Jes. 40:29—31).

15. Miks me peame pidevalt võitlema, et teha seda, mis on õige?

¹⁵ Kui tahame vastu pidada ja Jehoova organisatsiooniga ühte sammu käia, siis tuleb meil elada kooskõlas selle sõnumiga, mida me kuulutame, ja teha „kindlaks, mis on Issandale meelepärane” (Efesl. 5:10, 11). Kuna oleme ebatäiuslikud ning Saatan ja see kuri maailm püüavad meid eksitada, siis tuleb meil nende halva mõju vastu pidevalt võidelda. Mõned teie seast, armsad vennad ja õed, peavad iga päev ränka võitlust, et säilitada oma sõprust Jehoovaga. Jumal peab teid seetõttu väga kalliks. Ärge andke alla! Kui elame Jehoovale meelepärasel viisil, siis tunneme suurt rahulolu ning tõendame, et meie jumalateenistus pole tühine (1. Kor. 9:24—27).

16., 17. a) Kuidas me peaksime toimima, kui oleme teinud raske patu? b) Mida me võime Anna kogemusest õppida?

¹⁶ Kuidas peaksime aga toimima, kui oleme teinud raske patu? Meil tuleks viivitamatult abi otsida. Patu varjamine teeb olukorra ainult halvemaks. Meenuta Taaveti sõnu, kes ütles: „Kui ma vaikisin, nõrkesid mu luud-kondid mu päevasest oigamisest!” (Laul 32:3.) Salajas tehtud pattude varjamine kurnab emotsionaalselt ja ka vaimselt, aga see, „kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu” (Õpet. 28:13).

¹⁷ Vaatame Anna * näidet. Hilises teismeeas teenis Anna üldpioneerina, kuid siis hakkas ta elama kaksikelu. Ta räägib: „Mind rõhus süükoorem. Olin kogu aeg õnnetu ja masendunud.” Mida ta ette võttis? Ta jutustab, et ühel koosolekul käsitleti kirjakohta Jaakobuse 5:14, 15. Anna mõistis, et tal on vaja abi, ning ta läks kogudusevanematega rääkima. Sellele ajale tagasi vaadates ta ütleb: „Need piiblisalmid on justkui Jehoova retsept, et vaimselt terveks saada. Seda ravimit pole kerge alla neelata, kuid see aitab. Ma tegin selle nõuande kohaselt ja see tõesti töötas.” See kõik juhtus mõned aastad tagasi. Nüüd teenib Anna taas innukalt Jehoovat ja tal on puhas südametunnistus.

18. Mida meil on vaja teha?

¹⁸ See on suur au, et võime elada neil viimseil päevil ja kuuluda Jehoova imelisse organisatsiooni. Ärgem kunagi pidagem seda, mis meil on, endastmõistetavaks. Tehkem koos perega pingutusi, et osaleda korrapäraselt oma koguduse koosolekutel, otsida hoolsalt enda territooriumil siira südamega inimesi ning pidada väärtuslikuks vaimset toitu, mida me regulaarselt saame. Toetagem neid vendi, kes on eestvedajateks, ning elagem kooskõlas selle sõnumiga, mida me kuulutame. Kui me kõike seda teeme, siis käime Jehoova organisatsiooniga ühte sammu ega tüdi iial head tegemast.