1. Miks on meil tarvis Jumala Sõna täielikult usaldada?

KUI kogudusevanemad kaaluvad, kas piibliõpilane on kõlblik osalema põlluteenistuses, pööravad nad tähelepanu ka sellele, kas tema mõtteavaldustest ilmneb usk sellesse, et Piibel on Jumala inspireeritud Sõna. * See peaks olema selgesti näha nende juures, kes soovivad saada kuulutajaks, ja tegelikult kõigi jumalateenijate juures. Miks? Usaldus Jumala Sõna vastu ja oskus seda kuulutustööl kasutada on väga tähtsad, et võiksime aidata teistel õppida tundma Jehoovat ja saada pääste.

2. Miks me peaksime ’püsima selles, mida oleme õppinud’?

² Apostel Paulus rõhutas Jumala Sõna väärtuslikkust, kui kirjutas Timoteosele: „Püsi selles, mida oled õppinud ja mida sind on veendud uskuma.” Paulus pidas silmas Piibli tõdesid, mille tõttu Timoteos hakkas uskuma heasse sõnumisse. Need tõed on tugevdanud ka meie usku ning need aitavad meil jääda „targaks, ja see toob pääste” (2. Tim. 3:14, 15). Pauluse järgnevaid sõnu salmis 16 kasutame tihti selleks, et selgitada Piibli jumalikku päritolu, kuid need sõnad on kasulikud veel muukski. (Loe 2. Timoteosele 3:16.) Arutlegem selle salmi üle veidi põhjalikumalt. Nii tugevneb meie veendumus, et kõik Jehoova õpetused on õiged (Laul 119:128).

3.—5. a) Kuidas reageeris rahvahulk Peetruse kõnele nädalatepühal, ja miks nõnda? b) Mis põhjusel võtsid paljud Tessaloonikas tõe vastu? c) Mis võib tänapäeval meie teenistuse juures inimestele muljet avaldada?

³ Jeesus ütles Iisraeli rahvale: „[Ma] saadan . . . teie juurde prohveteid ja tarku ning neid, kes avalikult õpetavad” (Matt. 23:34). Jeesus rääkis oma  jüngritest, keda ta õpetas kasutama teenistuses Pühakirja. Peetrus, üks neist, kes avalikult õpetas, pidas 33. aasta nädalatepühal Jeruusalemmas suurele rahvahulgale kõne, milles ta tsiteeris mitut teksti Pühakirja heebreakeelsest osast. Peetruse selgitus nende salmide kohta torkas paljudele kuulajatele südamesse ja nad kahetsesid oma patte. Umbes kolm tuhat neist otsisid Jumalalt andestust ja said kristlasteks (Ap. t. 2:37—41).

⁴ Veel üks neist, kes avalikult õpetas, oli apostel Paulus, kes kuulutas head sõnumit üsna kaugel Jeruusalemmast. Näiteks andis ta Makedoonia linnas Tessaloonikas tunnistust neile, kes kummardasid Jumalat sünagoogis. Kolmel hingamispäeval „arutles ta nendega pühakirja põhjal, selgitades ja tõestades viidete abil, et Kristus pidi kannatama ja surmast üles tõusma”. Piiblis öeldakse: „Selle tulemusena hakkasid mõned neist [juudid] uskuma ning . . . samuti suur hulk kreeklasi” (Ap. t. 17:1—4).

⁵ See, kuidas Jehoova teenijad õpetades Piiblit kasutavad, avaldab ka tänapäeval paljudele muljet. Pärast seda, kui üks meie õde Šveitsis luges ukselt uksele kuulutustööl ühele mehele piibliteksti, küsis too: „Keda te esindate?” Õde vastas: „Me oleme Jehoova tunnistajad.” Mees ütles seepeale: „Oleksin pidanud seda taipama. Kes veel peale Jehoova tunnistajate võiks tulla minu juurde, et mulle Piiblit lugeda?”

6., 7. a) Kuidas saavad need, kes kogudust õpetavad, Piiblit hästi kasutada? b) Miks on kodusel piibliuurimisel nii tähtis mõjusalt Piiblit kasutada?

⁶ Kuidas me saaksime õpetamisel Piiblit parimal viisil kasutada? Kui sul on koguduses eesõigus esitada kõnesid või teisi programmiosi, siis viita konkreetsetele piiblisalmidele. Ära jutusta võtmetekste ümber ega loe neid prinditud paberilt või mõnest elektroonilisest seadmest, pigem ava Piibel ja loe sealt ning erguta kuulajaid sedasama tegema. Samuti võta aega, et selgitada salme viisil, mis aitab kuulajail saada Jehoovaga lähedasemaks. Selle asemel et tuua keerulisi näiteid või jutustada kogemusi, mille eesmärk on kuulajaid naerma ajada, kasuta aega hoopis selleks, et Jumala Sõna lahti seletada.

⁷ Mida meil tuleks meeles hoida, kui juhatame kodust piibliuurimist? Meil tuleks olla hoolikad, et me ei jätaks vahele piiblikohti, millele on uuritavas väljaandes viidatud. Me peaksime innustama õpilast neid ette lugema ja aitama tal mõista nende tähendust. Me saame seda teha siis, kui ei selgita ise liiga palju, nii et uurimine muutub loengu pidamiseks, vaid õhutame õpilast ennast väljendama. Selle asemel et öelda talle, mida uskuda või kuidas toimida, võiksime esitada hästi läbimõeldud küsimusi, mis aitavad tal endal õigele järeldusele jõuda. *

8. Millist sisemist heitlust Paulus pidas?

⁸ Me peame noomimist üldjuhul kogudusevanemate ülesandeks. Vanematel on tõepoolest vastutus noomida „neid, kes harjumuslikult pattu teevad” (1. Tim. 5:20; Tiit. 1:13). Kuid iseenda noomimine on samuti oluline. Paulus oli eeskujulik kristlane, kellel oli puhas südametunnistus (2. Tim. 1:3). Ent sellegipoolest ta kirjutas: „Oma kehaliikmetes näen ma teist seadust, mis sõdib mu mõistuse seaduse vastu ja viib mind vangi patu seaduse alla.” Kui uurime  nende sõnade konteksti, mõistame paremini, millist võitlust tuli Paulusel oma patuse loomuse pärast pidada. (Loe Roomlastele 7:21—25.)

9., 10. a) Milliste nõrkustega võis Paulus võidelda? b) Mil viisil Paulus patu vastu tõenäoliselt võitles?

⁹ Milliste nõrkustega pidi Paulus toime tulema? Kuigi ta ei selgitanud seda, kirjutas ta Timoteosele, et oli olnud „jultunud” mees (1. Tim. 1:13). Enne oma pöördumist tegutses Paulus äärmiselt raevukalt kristlaste vastu. Ta kirjeldas oma suhtumist Kristuse järelkäijatesse, öeldes: „Ma olin nende vastu päris pöörane” (Ap. t. 26:11). Paulus õppis end valitsema, kuigi vahel pidi ta ilmselt pingutama, et oma tundeid ja sõnu kontrolli all hoida (Ap. t. 15:36—39). Mis aitas tal seda teha?

¹⁰ Kirjast korintlastele saame teada, kuidas Paulus end noomis. (Loe 1. Korintlastele 9:26, 27.) Ta nii-öelda peksis oma ebatäiuslikku inimloomust ja suunas seejuures hästi oma hoope. Väga tõenäoliselt otsis ta Pühakirjast nõuandeid, anus, et Jehoova aitaks tal neid ellu rakendada, ja nägi enda parandamiseks vaeva. * Me võime tema eeskujust palju õppida, kuna me peame oma patuste kalduvuste vastu samalaadset võitlust.

11. Kuidas me saame pidevalt kontrollida, kas me käime tõeteel?

¹¹ Me ei tohiks kunagi muutuda enesega liigselt rahulolevaks. Me peaksime hoopis pidevalt kontrollima, kas me ikka käime tõeteel (2. Kor. 13:5). Kui loeme selliseid kirjakohti nagu Koloslastele 3:5—10, võiksime endalt küsida: kas näen vaeva, et surmata oma patuseid kalduvusi, või olen moraalselt nõrgemaks jäämas? Kui internetis ilmub minu ette ebamoraalse sisuga sait, siis kas sulgen selle viivitamata, või kas otsin kohatu sisuga veebilehti? Püüdes Jumala Sõna nõuandeid oma eluga niimoodi seostada, on meil võimalik ’püsida ärkvel ja säilitada kaine mõistus’ (1. Tess. 5:6—8).

12., 13. a) Mis peaks teisi ’parandades’ olema meie eesmärk ja kuidas me saame seda tehes järgida Jeesuse eeskuju? b) Milline kõnepruuk pole kohane, kui meil tuleb teisi ’parandada’?

¹² Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „parandama”, tähendab heaks tegema, taastama, korda seadma. Vahel tuleb meil parandada oma suhteid nendega, kes on meie sõnadest või tegudest valesti aru saanud. Näiteks süüdistasid juudi usujuhid Jeesust, et ta käib läbi „maksukogujate ja patustega”. Jeesus vastas neile: „Arsti ei vaja mitte terved, vaid haiged. Minge siis ja õppige, mida see tähendab: „Ma tahan halastust ja mitte ohvrit.”” (Matt. 9:11—13.) Ta selgitas Jumala sõnu kannatlikult ja lahkelt kõigile. Selle tulemusel õppisid alandlikud inimesed, et Jehoova on „halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest” (2. Moos. 34:6). Tänu Jumala Poja pingutustele parandada inimeste mõtlemist hakkasid paljud heasse sõnumisse uskuma.

¹³ Jeesuse eeskuju õpetab meile, kuidas me peaksime teisi aitama. Kirjakohas 2. Timoteosele 3:16 toodud mõte ei tähenda, et meil tuleks rääkida karmilt, kui on vaja kellegagi asjad korda seada. Pühakiri ei anna meile õigust teistega tõrelda. Terav kriitika on nagu „mõõgapisted”, see põhjustab tihti palju valu ja enamasti ei too see kaasa midagi head (Õpet. 12:18).

14.—16. a) Mil viisil saavad kogudusevanemad ’parandada’ teisi nii, et see aitaks neil oma probleeme lahendada? b) Miks on väga oluline lapsi kasvatades ’parandada’ neid kooskõlas Pühakirjaga?

 ¹⁴ Mismoodi me saame siis ’parandades’ olla kannatlikud ja lahked? Oletagem, et abielupaar palub kogudusevanemalt abi, kuidas lõpetada oma sagedased vaidlused. Mida võiks vanem teha? Jäädes ise erapooletuks, võiks ta arutada selle paariga Piibli põhimõtteid näiteks „Perekonnaõnne saladuse” raamatu 3. peatükist. Kogudusevanema juhatatud arutelu võib aidata mehel ja naisel mõista, millist nõuannet kumbki peaks paremini rakendama. Hiljem võiks vanem uurida, kuidas sel perel läheb, ja pakkuda lisaabi, kui on vaja.

 ¹⁵ Kuidas saavad lapsevanemad ’parandada’ oma lapsi nii, et see neid vaimselt tugevdaks? Kujutle, et sa tahaksid aidata oma teismeeas tütrel hoiduda kahtlasest sõprussuhtest. Esiteks tuleks sul olukorda põhjalikumalt uurida. Kui selgub, et on põhjust muretsemiseks, võiksid temaga rääkida, kasutades näiteks mõtteid raamatu „Noored küsivad. Praktilisi vastuseid” 2. köitest. Järgnevatel päevadel oleks hea veeta koos temaga rohkem aega. Sa võid panna tähele, milline on tema meeleolu, kui lähed ühes temaga kuulutustööle või kui teete midagi koos perega. Kui oled kannatlik ja lahke, tunneb su tütar, et armastad teda ja oled tema heakäekäigust huvitatud. Sel juhul rakendab ta tõenäoliselt sinu antud nõu ja hoidub käitumisest, millel oleksid hirmsad tagajärjed.

¹⁶ Samasugusel kannatlikul ja lahkel viisil võime julgustada neid, kes on mures oma tervise pärast, rusutud töökaotuse tõttu või kel on raske mõista mõnd Pühakirja õpetust. Jumala Sõna  abil „parandamine” toob Jehoova rahvale palju kasu.

17. Miks me peaksime distsiplineerimise tänulikult vastu võtma?

¹⁷ „Ükski distsiplineerimine ei tundu selle ajal olevat rõõmuks, vaid on kurvastuseks.” Aga „hiljem toob see neis, keda selle abil on õpetatud, esile rahumeelse vilja, nimelt õigluse” (Heebr. 12:11). Enamik tões üles kasvanud kristlasi tunnistab, et vanematelt saadud distsiplineerimine tuli neile kasuks. Ja kui Jehoova meid kogudusevanemate kaudu distsiplineerib ning me võtame selle vastu, aitab see meil jääda eluteele (Õpet. 4:13).

18., 19. a) Miks on tähtis järgida nõuannet kirjakohas Õpetussõnad 18:13, et distsiplineerida „õiguses”? b) Milline on tihti tulemus, kui kogudusevanemad ilmutavad eksinuga tegeledes tasadust ja armastust?

¹⁸ Tulemuslik distsiplineerimine on oskus. Jehoova ütles kristlastele, et nad peaksid seda tegema „õiguses” (2. Tim. 3:16). Seega tuleks meil juhinduda Piibli põhimõtetest. Üks selline põhimõte on kirjakohas Õpetussõnad 18:13: „Kui keegi vastab enne ära kuulamist, siis on see tema rumalus ja häbi!” Niisiis kui kogudusevanematel tuleb rääkida kellegagi, kes on sooritanud tõsise patu, peavad nad asja põhjalikult uurima, et saada teada kõik faktid (5. Moos. 13:15). Vaid sel juhul saavad nad distsiplineerida „õiguses”.

¹⁹ Peale selle annab Jumala Sõna kogudusevanematele nõu manitseda teisi „tasadusega”. (Loe 2. Timoteosele 2:24—26.) On tõsi, et patustanu võis tuua teotust Jehoova nimele ja teha haiget süütutele inimestele. Siiski ei aita teda see, kui kogudusevanem räägib temaga nõu andes vihaselt. Ent kui vanem jäljendab „Jumala lahkust”, võib see ajendada eksinut kahetsema (Rooml. 2:4).

20. Milliseid põhimõtteid tuleks vanematel rakendada, kui nad oma lapsi distsiplineerivad?

²⁰ Selleks et distsiplineerida lapsi Jehoova juhatuse järgi ja juurutada neisse tema mõtteviisi, tuleb lapsevanematel rakendada ellu Piibli põhimõtteid (Efesl. 6:4). Näiteks ei tohiks isa karistada oma poega, kui ta pole ära kuulanud kõiki osapooli. Ja kindlasti pole kristlikus perekonnas kohta vägivaldsel vihal. „Jehoova osutab väga hella kiindumust ja on halastav”, ning need, kel on vastutus distsiplineerida oma lapsi, peaksid tema eeskuju selles järgima (Jaak. 5:11).

21., 22. Milline Laulus 119:97—104 leiduv väljend kirjeldab kõige paremini sinu tundeid seoses Jehoova Sõnaga?

²¹ Üks jumalakartlik mees kirjutas kord, miks ta armastab Jehoova seadust. (Loe Laul 119:97—104.) Selle uurimine tegi ta targaks, mõistlikuks ja arukaks. Pühakirja nõuannete järgimine aitas tal hoiduda valedest teeradadest, mis olid paljudele südamevalu toonud. Pühakirja uurimine pakkus talle rõõmu ja rahuldust. Ta oli otsustanud kuuletuda Jumalale, kelle juhatus oli talle elus rohkesti kasu toonud.

²² Kas sina väärtustad „kogu pühakirja”? See aitab sul kasvatada usku sellesse, et Jumal täidab oma eesmärgi. Sealsed Jumala inspireeritud nõuanded kaitsevad sind hukutavate tagajärgede eest, mis kaasnevad harjumusliku patustamisega. Ja kui selgitad Piiblit oskuslikult, saad aidata ka teistel leida elutee ja sellele jääda. Kasutagem siis hästi „kogu pühakirja”, teenides meie ülimalt tarka ja armastavat Jumalat Jehoovat.