1., 2. a) Millel rajanes sinu otsus hakata teenima Jumalat? b) Milliseid küsimusi seoses meie vaimse pärandiga me käsitlema hakkame?

MILJONID on teinud targa otsuse hakata teenima Jumal Jehoovat ja käia hoolsalt Jeesus Kristuse jälgedes (Matt. 16:24; 1. Peetr. 2:21). Me ei suhtu kergekäeliselt sellesse, et oleme oma elu Jumalale pühendanud. Meie otsus ei rajanenud pelgalt mõningate piiblisalmide pinnapealsel tundmisel, vaid Jumala Sõna põhjalikul uurimisel. Selle tulemusena õppisime palju uskutugevdavaid üksikasju pärandi kohta, mille Jehoova on tõotanud anda neile, kes ’õpivad tundma teda ja Jeesus Kristust, kelle ta on saatnud’ (Joh. 17:3; Rooml. 12:2).

² Et püsida oma taevase isa ligi, tuleb meil langetada talle meelepäraseid otsuseid. See artikkel käsitleb selliseid tähtsaid küsimusi nagu: mis on meie pärand? Kuidas tuleks meil sellesse suhtuda? Mida me peame tegema, et seda pärandit saada? Mis aitab meil teha tarku otsuseid?

3. Millise pärandi saavad a) võitud? b) „teised lambad”?

³ Suhteliselt väike hulk kristlasi ootab aega, mil nad saavad „kadumatu ja rüvetamatu ja hävimatu pärandi”: hindamatu eesõiguse valitseda koos Kristusega taevas (1. Peetr. 1:3, 4). Selle pärandi kättesaamiseks tuleb neil ’uuesti sündida’ (Joh. 3:1—3). Milline pärand ootab Jeesuse miljoneid „teisi lambaid”, kes kuulutavad koos tema võitud järelkäijatega head sõnumit Jumala kuningriigist? (Joh. 10:16.) Nemad saavad pärandi, mida patused inimesed Aadam ja Eeva kunagi ei saanud: igavese elu paradiisis maa peal, kus pole enam kannatusi, surma ega leinamist (Ilm. 21:1—4). Seepärast võiski Jeesus  lubada tema kõrval piinapostil olnud kurjategijale: „See on tõsi, ütlen ma sulle täna, sa oled kord koos minuga paradiisis” (Luuka 23:43).

4. Millistest õnnistustest me juba praegu rõõmu tunneme?

⁴ Me tunneme juba praegu rõõmu mõningatest meie pärandi hulka kuuluvatest õnnistustest. Kuna me ilmutame usku lunastusse, mille tõi Kristus Jeesus, on meil sisemine rahu ja lähedased suhted Jumalaga (Rooml. 3:23—25). Me mõistame selgesti Jumala Sõnas olevaid väärtuslikke tõotusi. Lisaks toob meile tohutut rõõmu see, et oleme osa armastavast rahvusvahelisest vennaskonnast. Ja milline au on olla Jehoova tunnistaja! Pole siis imestada, et me oma pärandit nii väga hindame.

5. Kuidas on Saatan üritanud jumalateenijaid mõjutada ja mis võib aidata meil seista kindlalt tema sepitsuste vastu?

⁵ Et me oma imelist pärandit ei kaotaks, tuleb meil olla ettevaatlik Saatana kavalate võtete suhtes. Saatan on alati üritanud mõjutada jumalateenijaid nii, et nad teeksid otsuseid, mis läheksid neile maksma nende pärandi (4. Moos. 25:1—3, 9). Ta teab, et tema lõpp on lähedal, ja seepärast püüab ta meid veel rohkem eksitada. (Loe Ilmutus 12:12, 17.) Kui soovime „seista kindlalt Kuradi sepitsuste vastu”, peaksime alati oma pärandit väärtuslikuks pidama (Efesl. 6:11). Seoses sellega tasub meil uurida hoiatavat näidet patriarh Iisaki pojast Eesavist.

6., 7. Kes oli Eesav ja milline pärand teda ootas?

⁶ Umbes 4000 aastat tagasi sündisid Iisakile ja Rebekale kaksikud Eesav ja Jaakob. Kaksikutel oli erinev temperament ja neile meeldis tegeleda erinevate asjadega. „Eesavist sai osav kütt, väljal uitaja”, ent Jaakob oli „vagane mees, kes elas telkides” (1. Moos. 25:27). Heebrea sõna, mis on tõlgitud vastega „vagane”, viitab piiblitõlkija Robert Alteri sõnul „laitmatusele või isegi süütusele”.

⁷ Kui Eesav ja Jaakob olid 15 aastat vanad, suri nende vanaisa Aabraham, kuid tõotus, mille Jehoova Aabrahamile andis, jäi ikka kehtima. Hiljem Jehoova kordas seda Iisakile, osutades sellele, et Aabrahami soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad. (Loe 1. Moosese 26:3—5.) Sellest tõotusest ilmnes, et tekstis 1. Moosese 3:15 mainitud „seeme” ehk Messias tuleb Aabrahami soo kaudu. Kuna Eesav oli Iisaki esmasündinud poeg, oli tal igati õigus arvata, et see tõotus täitub tema kaudu. Eesavit ootas tõepoolest imeline pärand! Kas ta hindas seda?

8., 9. a) Millise valiku Eesav seoses oma pärandiga tegi? b) Mida Eesav aastaid hiljem mõistis ja kuidas ta reageeris?

⁸ Ühel päeval, kui Eesav jahimaadelt koju tuli, nägi ta, kuidas „Jaakob keetis leent”. Eesav ütles kärsitult: „Anna mulle ometi süüa seda punast, seda punast leent, sest ma olen väsinud!” Vastuseks kostis Jaakob: „Enne müü mulle oma esmasünniõigus!” Millise valiku Eesav tegi? Võib tunduda uskumatu, kuid ta ütles: „Milleks mulle . . . esmasünniõigus!” Eesav eelistas kausitäit läätseleent oma esmasünniõigusele! Selleks et tehing jõustada, nõudis Jaakob: „Vannu mulle enne!” Raasugi kahtlemata loobus Eesav oma esmasünniõigusest. Pärast seda „Jaakob andis Eesavile leiba ja läätseleent; ja tema sõi ja jõi, tõusis üles ja läks ära. Nii vähe hoolis Eesav esmasünniõigusest” (1. Moos. 25:29—34).

⁹ Aastaid hiljem, kui Iisak tundis, et ta varsti sureb, asus Rebeka tegutsema,  et Jaakob tõepoolest saaks endale esmasünniõiguse, millest Eesav oli loobunud. Kui Eesavile jõudis viimaks kohale, kui rumala otsuse ta oli teinud, anus ta Iisakit: „Õnnista ka mind, mu isa! . . . Kas sul pole hoitud õnnistust eraldi minu jaoks?” Kui Iisak ütles, et ta ei saa muuta õnnistust, mille ta oli juba Jaakobile andnud, siis „Eesav tõstis häält ning nuttis” (1. Moos. 27:30—38).

10. Mismoodi Jehoova Eesavisse ja Jaakobisse suhtus ning miks?

¹⁰ Mis torkab Pühakirja jutustuses Eesavi mõtteviisi puhul silma? Ta näitas, et lihalike himude rahuldamine oli talle palju tähtsam kui tulevased õnnistused, mis oleksid tema pärandiga kaasnenud. Eesav ei pidanud väärtuslikuks esmasünniõigust ja ilmselt ei armastanud ka päriselt Jumalat. Lisaks ei mõelnud Eesav sellele, millised tagajärjed on ta teol tema järeltulijatele. Jaakob seevastu pidas oma pärandit väga kalliks. Näiteks naist võtma hakates toimis Jaakob oma vanemate juhtnööride kohaselt (1. Moos. 27:46—28:3). Kuna Jaakob tegi selle kannatlikkust ja ennastohverdavust nõudva valiku, sai ta Messia esiisaks. Mismoodi Jumal Eesavisse ja Jaakobisse suhtus? Jehoova ütles prohvet Malakia kaudu: „Jaakobit ma armastasin, aga Eesavit ma vihkasin” (Mal. 1:2, 3).

11. a) Miks peaks Eesavi lugu meile kristlastele huvi pakkuma? b) Miks viitas Paulus seoses Eesavi teoga hoorusele?

¹¹ Kas see, mida Piibel Eesavi kohta räägib, peaks pakkuma huvi kristlastele tänapäeval? Kindlasti. Apostel Paulus manitses usukaaslasi ettevaatlikkusele, et „keegi ei oleks hooraja ega selline, kes ei hinda pühi asju, nagu Eesav, kes andis ühe eine eest ära oma esmasünniõiguse” (Heebr. 12:16). Seda hoiatust on oluline tähele panna ka nüüdisaja kristlastel. Me ei tohi lakata hindamast pühi asju, et lihalikud himud ei saaks meist võitu ja me ei kaotaks oma vaimset pärandit. Ent miks viitas Paulus seoses Eesavi teoga hoorusele? Sest kui inimesel on Eesavi sarnaselt lihalik mõtteviis, siis on tõenäolisem, et ta heidab kõrvale pühad asjad ja eelistab neile lubamatuid naudinguid, näiteks hooruspattu.

12. a) Kuidas seab Saatan meie teele ahvatlusi? b) Millised Pühakirja näited võivad meid aidata, kui seisame silmitsi ahvatlusega?

¹² Jehoova teenijatena ei taha me kindlasti panna end sihilikult kiusatust tekitavatesse olukordadesse, mis võivad viia ebamoraalsuseni. Me hoopis  palume, et Jumal Jehoova ei laseks meil alla anda, kui keegi ahvatleb meid tegema midagi, mis pole Talle meelepärane (Matt. 6:13). Samal ajal kui me püüame selles pahelises maailmas laitmatuks jääda, üritab Saatan alatasa meie vaimsust õõnestada (Efesl. 6:12). Selle kurja maailma jumalana teab Kurat, kuidas meie ebatäiuslikke himusid ära kasutada ja seada meie teele kiusatusi, mis on ebatäiuslikele inimestele üldomased (1. Kor. 10:8, 13). Kui sa oleksid olukorras, kus sul oleks võimalus rahuldada oma himusid ebamoraalsel viisil, siis millise otsuse sa teeksid? Kas sa oleksid nagu Eesav ja annaksid ahvatlusele kiiresti järele? Või kas sa seisaksid sellele vastu ja põgeneksid, nagu Jaakobi poeg Joosep põgenes, kui Pootifari naine teda ahvatles? (Loe 1. Moosese 39:10—12.)

13. a) Kuidas on paljud tänapäeval toiminud Joosepi sarnaselt, teised aga Eesavi sarnaselt? b) Mida meil on ülitähtis teha, kui mõelda neile, kes on tegutsenud nagu Eesav?

¹³ Enamik meie vendadest ja õdedest, kes on sattunud olukordadesse, kus on olnud tarvis otsustada, kas toimida Eesavi või Joosepi sarnaselt, on käitunud targalt ja rõõmustanud Jehoova südant (Õpet. 27:11). Mõned meie usukaaslased on aga ahvatlusega silmitsi seistes otsustanud toimida Eesavi moodi ja on seadnud oma vaimse pärandi ohtu. Tõtt-öelda on paljude juhtumite puhul, mis nõuavad igal aastal õiguslikku käsitlemist või päädivad kogudusest eemaldamisega, põhjuseks seksuaalne ebamoraalsus. Meil on ülitähtis oma südant ette valmistada praegu — aegsasti enne seda, kui satume olukordadesse, mis panevad proovile meie laitmatuse (Laul 78:8). Me võime teha vähemalt kahte asja, et valmistuda ahvatlustele vastuseismiseks ja langetada siis tarku otsuseid.

14. Milliste küsimuste üle mõtisklemine aitab meil jälestada kurja ja klammerduda hea külge?

¹⁴ Esiteks tuleb meil mõtiskleda selle üle, millised tagajärjed oleksid meie tegudel. See, kui väga me hindame oma vaimset pärandit, oleneb suuresti sellest, kui väga me armastame Jehoovat, kes on meile selle pärandi andnud. Kas pole nii, et kui me kedagi väga armastame, siis me ei taha talle haiget teha? Me hoopis püüame pälvida tema heakskiitu. Seepärast tasub võtta aega selleks, et mõtiskleda, mida see tähendaks meile ja teistele, kui annaksime järele ebapuhastele lihalikele himudele. Meil tuleks endalt küsida: mismoodi mõjutaks mu isekas tegu minu suhteid Jehoovaga? Millist mõju avaldaks väärtegu mu perele? Kuidas mõjutaks see mu vendi ja õdesid koguduses? Kas ma paneksin teisi komistama? (Filipl. 1:10.) Samuti oleks hea mõelda sellele, kas üürike lubamatu naudingu hetk on väärt südamevalu, mida mu otsus kaasa tooks. Kas ma tõesti tahan lõpetada Eesavi sarnaselt ja kibedasti nutta, kui taipan, mida olen teinud? (Heebr. 12:17.) Sääraste küsimuste üle mõtisklemine aitab meil järgida üleskutset „Jälestage kurja, klammerduge hea külge” (Rooml. 12:9). Eriti just armastus Jehoova vastu ajendab meid klammerduma oma pärandi külge (Laul 73:28).

15. Mis aitab meil end vaimselt tugevdada, et seista vastu ahvatlustele, mis ohustavad meie vaimsust?

¹⁵ Teiseks tuleb meil ennast vaimselt tugevdada. Selleks et võiksime end tugevdada ja olla valmis seisma vastu ahvatlustele, mis meie vaimsust ohustavad, on meil vaja järgida Jehoova antud  juhendeid: uurida Piiblit, käia koguduse koosolekutel, osaleda põlluteenistuses ja palvetada (1. Kor. 15:58). Iga kord, kui valame oma südame Jehoova ees välja, ning iga kord, kui teeme innukalt kuulutustööd, saame tugevamaks, et ahvatlustele vastu seista. (Loe 1. Timoteosele 6:12, 19.) Meie tugevus sõltub paljus meie enda pingutustest (Gal. 6:7). Seda mõtet rõhutatakse Õpetussõnade 2. peatükis.

16., 17. Kuidas me võime omandada oskuse teha tarku otsuseid?

¹⁶ Õpetussõnade 2. peatükk innustab meid otsima tarkust ja mõtlemisvõimet. Need Jehoova annid aitavad meil otsustada, mis on õige ja mis vale, ning ilmutada enesevalitsust, selle asemel et oma himudele järele anda. Ent me suudame seda teha ainult siis, kui oleme ise valmis pingutama. Seda tähtsat tõde esile tõstes ütleb Piibel: „Mu poeg, kui sa võtad vastu mu sõnad ja talletad endale mu käsud, paned oma kõrvaga tähele tarkust, kallutad oma südame vahetegemisvõime poole, kui sa kutsud appi arusaamise ja palud endale vahetegemisoskust, kui sa otsid seda kõike nagu hõbedat ja püüad leida nagu peidetud aardeid, siis mõistad sa Jehoova kartust ja sa tõesti tunned Jumalat. Sest Jehoova on see, kes annab tarkuse, tema suust lähtuvad teadmised ja temalt tuleb vahetegemisvõime” (Õpet. 2:1—6, UM).

¹⁷ Jah, selleks et omandada oskus teha tarku otsuseid, tuleb meil toimida nii, nagu Õpetussõnades on kirjeldatud. Me võime seista ahvatlustele edukalt vastu, kui me laseme Jehoova sõnadel vormida oma isiksust, kui me palume Jumalalt pidevalt juhatust ja kui me jätkame Jumala tundmaõppimist, nagu otsiksime peidetud varandust.

18. Mida sa soovid edaspidigi teha ja miks?

¹⁸ Jehoova annab teadmisi, arusaamist, vahetegemisvõimet ja tarkust neile, kes näevad nende nimel vaeva. Mida rohkem me nende omandamiseks tööd teeme ja neid oma elus rakendame, seda lähedasemaks me Jehoovaga saame. Lähedased suhted Jumal Jehoovaga omakorda kaitsevad meid, kui oleme vastamisi ahvatlusega. Kui me püsime Jehoova ligi ja meil on tema ees tervemeelne kartus, aitab see meil väärtegudest hoiduda (Laul 25:14; Jaak. 4:8). Ajendagu sõprus Jehoovaga ja jumalik tarkus meid tegema edaspidigi otsuseid, mis rõõmustavad Jehoova südant ja kaitsevad meie pärandit.