1., 2. a) Miks me hindame sõpru, kes on ustavad ja valmis andestama? b) Milliseid küsimusi me käsitlema hakkame?

MILLINE on sinu meelest tõeline sõber? „Minu arvates on tõeline sõber see, kes on alati minu jaoks olemas ja kes andestab mulle, kui ma talle pettumust valmistan,” ütleb õde nimega Ashley. Kõik me hindame sõpru, kes on ustavad ja valmis andestama. Tänu neile tunneme end turvaliselt ja armastatuna (Õpet. 17:17).

² Pole olemas sõpra, kes oleks ustavam ja valmis rohkem andestama kui Jehoova. Tema kohta võib tõesti öelda, nagu laulik kirjutas: „Sina, Issand, oled hea ja andeksandja, ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad!” (Laul 86:5). Mida tähendab olla ustav ja andeksandja? Kuidas ilmutab Jehoova neid ilusaid omadusi? Ja mil moel saame meie teda jäljendada? Vastused neile küsimustele aitavad meil süvendada oma armastust meie parima sõbra Jehoova vastu. Samuti aitavad need tugevdada meie sõprust üksteisega (1. Joh. 4:7, 8).

3. Mida tähendab ustavus?

³ Ustavus on soe omadus, millega on seotud pühendumus ja vankumatu truudus. Ustav isik pole muutliku meelega. Selle asemel seob ta end armastusest kellegagi (või millegagi) ja hoiab sellest otsusest kinni isegi rasketes olukordades. Ülim näide ustavast ja lojaalsest isikust on Jehoova (Ilm. 16:5).

4., 5. a) Kuidas Jehoova ustavust ilmutab? b) Miks võib öelda, et kui mõtiskleme Jehoova tegude üle, millest ilmneb tema ustavus, annab see meile jõudu?

⁴ Kuidas Jehoova ustavust ilmutab? Ta ei hülga  kunagi oma truusid teenijaid. Üks sellistest, kes Jehoova ustavust koges, oli kuningas Taavet. (Loe Laul 101:6.) Kui Taavet oli raskustes, siis Jehoova juhatas ja kaitses teda ning päästis ta (2. Saam. 22:1). Taavet teadis, et Jehoova ustavus väljendub rohkemas kui vaid sõnades. Miks tegutses Jehoova Taaveti puhul ustavalt? Sest Taavet ise oli ustav. Jehoova tunneb heameelt oma teenijate ustavuse üle ja jääb ise neile ustavaks (Õpet. 2:6—8, UM).

⁵ Kui mõtiskleme Jehoova tegude üle, millest ilmneb tema ustavus, annab see meile jõudu. „Kui loen sellest, kuidas Jehoova toetas Taavetit tema raskustes, on see mulle suureks abiks,” ütleb ustav vend nimega Reed. „Isegi kui Taavet pidi põgenemise tõttu elama lageda taeva all ja koobastes, siis Jehoova oli alati temaga. See on tõesti julgustav! See aitab mul meeles hoida, et mis tahes olukorda ma satun ja ükskõik kui troostitu see tundub, Jehoova on minu kõrval, niikaua kui mina jään temale ustavaks.” Kahtlemata tunned sina samamoodi (Rooml. 8:38, 39).

6. Millest on veel näha, et Jehoova on ustav, ja missugust kasu toob see tema teenijatele?

⁶ Millest on veel näha, et Jehoova on ustav? Ta ei muuda kunagi oma norme. „Teie vana eani ma olen seesama,” kinnitab ta meile (Jes. 46:4). Tema otsused põhinevad alati tema muutumatutel normidel selle kohta, mis on õige ja mis vale (Mal. 3:6). Lisaks ilmneb Jehoova ustavus selles, et ta jääb kindlaks oma tõotussõnale (Jes. 55:11). Seega toob Jehoova ustavus kasu kõigile tema lojaalsetele teenijatele. Miks võib nii öelda? Kui teeme oma parima, et pidada kinni Jehoova normidest, võime olla kindlad, et ta täidab oma tõotuse meid õnnistada (Jes. 48:17, 18).

7. Mis on üks viis, kuidas me saame jäljendada Jumala ustavust?

 ⁷ Kuidas me saame Jehoova ustavust jäljendada? Üks viis on teha midagi nende heaks, kes on raskustes (Õpet. 3:27). Kas sa tead näiteks mõnd usukaaslast, kes on masendunud võib-olla terviseprobleemide, perekonna vastupanu või omaenda puuduste tõttu? Miks mitte näidata initsiatiivi ja toetada teda „heade, trööstivate sõnadega” (Sak. 1:13). * Nii tehes tõendad, et oled tõeline sõber, selline, kes „ustavam kui vend” (Õpet. 18:24).

8. Kuidas me saame jäljendada Jehoova ustavust näiteks abielus?

⁸ Samuti saame jäljendada Jehoova ustavust, kui jääme truuks neile, keda armastame. Näiteks kui oleme abielus, tuleb meil jääda truuks oma abikaasale (Õpet. 5:15—18). Seepärast ei astu me isegi väikseimatki sammu selles suunas, mis viiks abielurikkumiseni (Matt. 5:28). Meie ustavus usukaaslastele ilmneb ka selles, kui me ei räägi neid taga ega laima neid, ei levita selliseid negatiivseid jutte ega isegi kuula neid (Õpet. 12:18).

9., 10. a) Kellele me soovime eelkõige ustavaks jääda? b) Miks pole Jehoova käskudele alati kerge kuuletuda?

⁹ Eelkõige soovime aga jääda ustavaks Jehoovale. Me saame seda teha, kui püüame vaadata asjadele tema seisukohast — armastame seda, mida tema armastab ja vihkame seda, mida tema vihkab — ning siis ka tegutseme selle järgi. (Loe Laul 97:10.) Mida rohkem on meie mõtted ja tunded kooskõlas Jehoova  mõtete ja tunnetega, seda tugevam on meie ajend kuuletuda tema käskudele (Laul 119:104).

¹⁰ Muidugi pole alati lihtne Jehoova käskudele kuuletuda. Mõnes olukorras tuleb meil pingutada, et ustavaks jääda. Näiteks soovib ehk vallaline kristlane abielluda, kuid pole seni leidnud Jehoova teenijate seast sobivat kaasat (1. Kor. 7:39). Vallaline õde võib märgata, et tema uskmatud töökaaslased püüavad teda pidevalt võimalike elukaaslastega tuttavaks teha. Võib-olla tunneb see õde üksindust. Siiski teeb ta kõik endast oleneva, et jääda Jehoova ees laitmatuks. Kas me ei hinda selliseid tublisid ustavuse eeskujusid? Jehoova tasub kindlasti kõigile, kes jäävad hoolimata raskustest talle ustavaks (Heebr. 11:6).

11. Mida tähendab olla andestav?

¹¹ Üks Jehoova kütkestavamaid omadusi on valmisolek andestada. Mida tähendab olla andestav? Seda, et eksinule andestatakse, kui ta südamest kahetseb. Muidugi ei tähenda see seda, et eksimustele vaadatakse läbi sõrmede või eitatakse juhtunut. See, kes andestab, hoopis ei pea vimma. Pühakiri õpetab, et Jehoova on valmis andestama neile, kes siiralt kahetsevad (Laul 86:5).

12. a) Millest ilmneb Jehoova valmisolek andestada? b) Mida tähendab see, et patud „kustutatakse”?

¹² Millest ilmneb Jehoova valmisolek andestada? Piiblis öeldakse, et Jehoova „annab palju andeks”, ta andestab täielikult ja lõplikult (Jes. 55:7). Kust me teame, et Jehoova andestab täielikult? Mõtle kinnitavatele sõnadele kirjakohas Apostlite teod 3:19. (Loe.) Apostel Peetrus ergutas oma kuulajaid: „Kahetsege ja pöörduge.” Kui patustaja kahetseb siiralt, siis on tal oma väärtegude pärast sügavalt kahju. Ta teeb kõik, et pattu mitte korrata (2. Kor. 7:10, 11). Veelgi enam, tõeline kahetsus ajendab  patustajat pöörduma, hülgama valed teod ja püüdma elada nii, nagu on Jumalale meelepärane. Milline pidi olema tulemus, kui Peetruse kuulajad ilmutavad sellist siirast kahetsust? Peetrus ütles, et nende patud „kustutatakse”. See väljend tuleneb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab „maha pühkima”. Kui Jehoova andestab, siis ta otsekui võtab käsna ja pühib tahvli puhtaks. Ta andestab täielikult (Heebr. 10:22; 1. Joh. 1:7).

13. Mida kinnitavad meile Jehoova sõnad, et ta ei „tuleta enam meelde nende pattu”?

¹³ Kust me teame, et Jehoova andestab lõplikult? Mõelgem Jeremija prohvetiennustusele, mis puudutab võitud kristlastega tehtud uut lepingut, tänu millele on võimalik andestada neile, kes usuvad lunastusohvrisse. (Loe Jeremija 31:34.) Jehoova ütleb: „Ma annan andeks nende süü ega tuleta enam meelde nende pattu!” Niisiis kinnitab Jehoova meile, et kui ta on andestanud, ei nõua ta tulevikus nendesamade pattude pärast meilt enam aru. Ta ei hõõru meie patte meile nina alla ega karista meid nende eest ikka ja jälle. Selle asemel ta andestab meie patud ja jätab need seljataha, ja seda lõplikult (Rooml. 4:7, 8).

14. Millist lohutust toob meile mõtisklemine selle üle, et Jehoova on andeksandja? Too näide.

¹⁴ Mõtisklemine selle üle, et Jehoova on andeksandja, lohutab meid. Vaadelgem üht näidet. Aastaid tagasi eemaldati kogudusest üks õde, nimetagem teda Elaine’ks. Mitme aasta pärast võeti ta kogudusse tagasi. „Kuigi kinnitasin endale ja teistele, et kahtlemata on Jehoova mulle andestanud,” tunnistab Elaine, „tundsin ikkagi, et ta on minust kuidagi kaugel või et teised on temaga lähedasemad ja et ta on neile palju reaalsem.” Elaine leidis lohutust selliste piiblikohtade lugemisest ja nende üle mõtisklemisest, mis kirjeldavad kõnekujunditega, kui andestav on Jehoova. „Ma polnud kunagi varem mõistnud, kui armastav ja hooliv Jehoova tegelikult minu vastu on,” ütleb Elaine. Eriti puudutas teda mõte: „Pärast seda, kui Jehoova on meie patud andestanud, ei pea me enam arvama, et kanname kogu ülejäänud elu nende pattude plekki.” * Elaine sõnab: „Sain aru, et ma lihtsalt ei uskunud, et Jehoova mulle täielikult andestab. Arvasin, et mul tuleb terve elu süükoormat kanda. See võtab küll aega, aga tunnen nüüd, et võin Jehoovaga tõesti lähedasemaks saada, ning süükoorem mu õlgadelt on langenud.” Kui armastav ja andestav on küll Jumal, keda me teenime! (Laul 103:9.)

15. Kuidas me saame jäljendada Jehoova valmidust andestada?

¹⁵ Me saame jäljendada Jehoova valmidust andestada, kui oleme andestavad üksteise vastu. (Loe Luuka 17:3, 4.) Tuleta meelde, et kui Jehoova andestab, siis ta unustab meie patud selles mõttes, et ta ei nõua meilt edaspidi enam nende eest aru. Kui meie andestame teistele, siis võime samuti asja unustada ja jätta seljataha ning mitte tuua seda hiljem enam esile.

16. a) Kas olla andestav tähendab seda, et vaatame eksimustele läbi sõrmede või laseme end teistel ära kasutada? Selgita. b) Mida me peame tegema, et Jumalalt andeks saada?

 ¹⁶ Olla andestav ei tähenda seda, et vaatame eksimustele läbi sõrmede või laseme end teistel ära kasutada. See tähendab hoopis seda, et me ei pea vimma.  Et Jumal võiks meile andestada, on tähtis meeles pidada, et me peaksime teda jäljendama ja andestama teistele (Matt. 6:14, 15). Kuna Jehoova on empaatiline, on tal meeles, et „oleme põrm” (Laul 103:14). Kas ei peaks siis empaatia ajendama meidki teiste puudustesse mõistvalt suhtuma ning neile heldelt südamest andestama? (Efesl. 4:32; Kol. 3:13.)

17. Mis võib meid aidata, kui usukaaslane on meile haiget teinud?

 ¹⁷ Muidugi pole alati kerge andestada. Isegi mõned esimese sajandi võitud kristlased tundsid, et pole lihtne erimeelsusi lahendada (Filipl. 4:2). Kui usukaaslane on meile haiget teinud, siis mis võib meid aidata? Mõelgem Iiobile. Tema nõndanimetatud sõbrad — Eliifas, Bildad ja Soofar — haavasid teda sügavalt oma alusetute süüdistustega (Iiob 10:1; 19:2). Lõpuks Jehoova noomis neid valesüüdistajaid. Ta käskis neil minna Iiobi juurde ja tuua oma pattude eest ohver (Iiob 42:7—9). Kuid Jehoova nõudis, et ka Iiob midagi teeks. Mida? Jehoova käskis Iiobil oma süüdistajate eest palvetada. Iiob tegi, nagu Jehoova oli talle öelnud, ning Jehoova õnnistas teda tema andestava vaimu eest. (Loe Iiob 42:10, 12, 16, 17.) Mida me sellest õpime? Siiras palve meid haavanud inimese eest võib aidata meil pahameelest lahti saada.

18., 19. Kuidas me võime edaspidigi süvendada oma hindamist Jehoova kütkestava isiksuse vastu?

¹⁸ Kahtlemata on Jehoova suurepäraste omaduste üle arutlemine olnud väga kosutav. Me oleme näinud, et ta on ligipääsetav, erapooletu, heldekäeline, mõistlik, ustav ja andeksandja. Muidugi oleme uurinud vaid murdosa tema isiksusest. Meil on võimalus õppida Jehoovat tundma kogu igaviku jooksul (Kog. 3:11). Kindlasti nõustume apostel Pauluse sõnadega „Oo, kui sügavad on Jumala rikkus ja tarkus ja teadmised”, rääkimata tema armastusest ning arutluse all olnud kuuest omadusest (Rooml. 11:33).

¹⁹ Süvendagem siis edaspidigi hindamist Jehoova kütkestava isiksuse vastu. Me saame seda teha, kui uurime tema omadusi, mõtiskleme nende üle ja jäljendame neid oma elus (Efesl. 5:1). Siis tunneme üha enam nii nagu laulik: „Minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi!” (Laul 73:28).