Kolmekümnendates aastates vallaline õde Angela * on veidi närvis. Ta ootab külla kogudusevanemaid. Mida nad talle küll öelda tahavad? Tõsi, ta on puudunud mõnelt koosolekult, kuid ta on olnud lihtsalt nii väsinud pärast seda, kui on päev läbi tööl vanurite eest hoolitsenud. Lisaks kõigele muule on ta väga mures omaenda ema tervise pärast.

Kui sina oleksid minemas Angela juurde, siis kuidas sa julgustaksid seda „väsinud hinge”? (Jer. 31:25.) Mismoodi sa karjasekülastuseks ette valmistaksid, et see oleks talle kosutuseks?

Vahel me kõik väsime ilmaliku töö või teokraatlike kohustuste tõttu. Näiteks prohvet Taaniel ’tundis end kurnatuna’, kui oli saanud nägemuse, mida ta ei mõistnud (Taan. 8:27, UM). Mis teda aitas? Jumal saatis Taanieli juurde hiljem ingel Gabrieli, kes andis talle nägemuse kohta selgitust, kinnitas talle, et Jehoova on tema palveid kuulda võtnud, ja ütles, et ta on ikka „armastusväärne” (Taan. 9:21—23). Pärastpoole tugevdas üks teine ingel kurnatud prohvetit sarnaste sõnadega (Taan. 10:19).

Niisiis, enne kui lähed usukaaslase juurde, kes võib olla väsinud või masendunud, võta aega selleks, et mõelda tema olukorrale. Milliste probleemidega ta silmitsi seisab? Miks on need probleemid võinud ta ära kurnata? Milliseid häid omadusi tal on? Richard, kes on olnud kogudusevanem üle 20 aasta, märgib: „Püüan  keskenduda oma vendade tugevatele külgedele.” Ta lisab: „Kui mõtlen enne külastust hoolikalt nende olukorra peale, siis on mul tükk maad kergem pakkuda neile just sellist julgustust, nagu nad vajavad.” Kui mõni teine kogudusevanem tuleb sinuga kaasa, siis miks mitte mõelda koos venna või õe olukorrale?

Ilmselt oled sa nõus, et enda tunnetest võib olla üsna ebamugav rääkida. Samamoodi võib vennal või õel olla raske end avada, kui kogudusevanemad teda külastavad. Kuidas jääd murda? Sinu sõbralik naeratus ja paar rahustavat sõna võivad sellele tublisti kaasa aidata. Rohkem kui 40 aastat kogudusevanemana teeninud Michael alustab külastust tihti sõnadega: „Kas tead, kogudusevanemaks olemise juures on üks toredamaid asju see, et saan külastada vendi-õdesid ja neid paremini tundma õppida. Seepärast olen tänast külaskäiku väga oodanud.”

Ehk oleks hea külastuse alguses venna või õega koos palvetada. Apostel Paulus tõstis oma palvetes põhjusega esile enda vendade usku, armastust ja vastupidavust (1. Tess. 1:2, 3). Kui väljendad palves seda, kui väga sa venna või õe häid omadusi hindad, häälestad nii enda kui ka tema südant ülesehitavaks vestluseks. Samuti võib sinu esitatud palve pakkuda lohutust. „Vahel kipume unustama kõike seda head, mida me korda saadame,” märgib kogenud vanem Ray. „Kui siis keegi seda meile meelde tuletab, kosutab see hinge.”

Nagu Paulus, võid ka sina jagada „vaimset andi”, kui tood esile mõne Pühakirja mõtte, kas või ühest piiblisalmist (Rooml. 1:11). Näiteks võib depressiooni all kannatav vend tunda end väärtusetuna, just nagu laulukirjutaja, kes võrdles end kortsutõmmanud  „nahkastjaga suitsus” (Laul 119:83, 176). Pärast seda, kui oled lühidalt seda võrdpilti selgitanud, võid väljendada kindlust selle suhtes, et ta pole unustanud Jumala käske.

Tähendamissõna kadunud drahmist võib puudutada sellise õe südant, kes on kogudusest eemale triivinud või kelle ind Jumala teenistuses on raugenud (Luuka 15:8—10). See drahm võis olla pärit kallist kaelakeest, mis koosnes paljudest hõbemüntidest. Seda tähendamissõna koos arutades võib ta mõista, et ta on kristliku koguduse väärtuslik liige. Pärast selle piltliku näite käsitlemist võiksid rõhutada seda, et Jehoova hoolib temast nagu oma väiksest lambukesest.

Tavaliselt meeldib meie vendadele väljendada oma mõtteid piiblisalmide kohta. Seega, ära ole ainus, kes räägib! Lugenud kirjakoha, mis sobib hästi venna või õe olukorra puhul, võid tõsta esile mõnd võtmesõna või -väljendit ning paluda tal seda kommenteerida. Näiteks pärast teksti 2. Korintlastele 4:16 lugemist võiks kogudusevanem küsida: „Kas sa oled isiklikult kogenud, kuidas Jehoova on sind uuendanud?” Nii võite pakkuda üksteisele „vastastikku julgustust” (Rooml. 1:12).

Sa võid olla usukaaslasele kosutuseks ka nii, kui käsitled koos temaga näidet piiblitegelasest, kel on temaga midagi ühist. Keegi, kes on rusutud meeleolus, võib tunda end samamoodi nagu Hanna või Epafroditos, kes olid vahetevahel masendunud, kuid keda Jumal pidas siiski väga väärtuslikuks (1. Saam. 1:9—11, 20; Filipl. 2:25—30). On ka palju teisi sobilikke näiteid piiblitegelastest, mida sa võid käsitleda.

Sa võid vendadele ja õdedele näidata, et oled nende heakäekäigust siiralt huvitatud, kui tunned ka pärast karjasekülastust nende vastu huvi (Ap. t. 15:36). Ehk on su meelest praktiline teha külastuse lõpus kokkulepe koos kuulutama minna. Kui kogenud kogudusevanem Bernard näeb jälle venda või õde, keda ta on hiljuti külastanud, teeb ta mõnikord diskreetselt juttu antud nõuandest, küsides: „Kas sellest on olnud abi?” Kui näitad niiviisi üles isiklikku huvi, võib sul õnnestuda kindlaks teha, kas ta vajab veel abi.

Kõige tähtsam on see, et meie vennad ja õed tunneksid, et neist hoolitakse, neid mõistetakse ja armastatakse (1. Tess. 5:11). Seega võta enne karjasekülastuse tegemist aega, et mõtiskleda oma venna või õe olukorra üle. Palveta selle pärast, et külastus läheks hästi. Vali välja sobilikud kirjakohad. Siis leiad ka õiged sõnad, et olla kosutuseks „väsinud hingele”.