Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Olgu Jehoova meeldetuletused su südame rõõmuks

Olgu Jehoova meeldetuletused su südame rõõmuks

„Sinu meeldetuletused on mulle jäävaks omandiks.” (LAUL 119:111, UM)

1. a) Mismoodi meeldetuletustele reageeritakse ja miks? b) Kuidas võib uhkus mõjutada nõuandesse suhtumist?

JUHTNÖÖRIDELE reageeritakse erinevalt. Märkus või meeldetuletus kõrgema positsiooniga isikult võetakse ehk meeleldi vastu, samas kui omasuguse või alluva käest saadud nõuanne võidakse kohe kõrvale lükata. Emotsionaalne reageering distsiplineerimisele ja manitsusele võib samuti suuresti erineda. Mõni võib olla kurb, masendunud või tunda häbi, teine tunneb end aga motiveerituna ja soovib end otsusekindlalt parandada. Miks reageeritakse nii erinevalt? Üheks teguriks on uhkus. Uhkus võib inimese mõistust sedavõrd ähmastada, et ta ei soovi nõu kuulda võtta ja jääb seetõttu ilma väärtuslikust juhatusest (Õpet. 16:18).

2. Miks on tõelised kristlased tänulikud Jumala Sõnal põhineva nõu eest?

2 Tõelised kristlased seevastu on hea nõu eest tänulikud, eriti kui see põhineb Jumala Sõnal. Jehoova meeldetuletused on õpetlikud ja aitavad meil vältida näiteks materialismi, seksuaalse ebamoraalsuse ning narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamise lõksu (Õpet. 20:1; 2. Kor. 7:1; 1. Tess. 4:3—5; 1. Tim. 6:6—11). Peale selle toob Jumala meeldetuletuste kuuldavõtmine meile südamerõõmu (Jes. 65:14).

3. Millist lauliku suhtumist oleks meil hea eeskujuks võtta?

3 Et hoida oma kallihinnalisi suhteid taevase isaga, tuleb meil tegutseda Jehoova targa juhatuse järgi. On kiiduväärne, kui meie suhtumine sarnaneb lauliku omaga, kes kirjutas: „Sinu meeldetuletused on mulle jäävaks omandiks, sest need on mu südame  rõõm” (Laul 119:111, UM). Kas ka meil on hea meel Jehoova käskudest või kas peame neid vahel koormavateks? Isegi kui mõni nõuanne tundub meile tüütu, ei peaks me meelt heitma. Meil on võimalik kasvatada Jumala võrreldamatu tarkuse vastu jäägitut usaldust. Arutagem kolme viisi, kuidas seda teha.

KASVATA USALDUST PALVE KAUDU

4. Mis on üks asi, mis Taaveti elus kõikuma ei löönud?

4 Taaveti elus oli palju tõuse ja mõõnasid, kuid üks asi ei muutunud — tema täielik usaldus Looja vastu. Ta ütles: „Jehoova, sinu poole ma tõstan oma hinge! Mu Jumal, sinu peale ma loodan” (Laul 25:1, 2). Mis aitas Taavetil nii kindlalt oma taevase isa peale loota?

5., 6. Mida näitab Jumala Sõna selle kohta, millised olid Taaveti suhted Jehoovaga?

5 Paljud inimesed palvetavad Jumala poole vaid siis, kui nad on suures hädas. Mida sa tunneksid, kui su sõber või sugulane võtaks sinuga ühendust ainult siis, kui ta vajab raha või mingit teenet? Aja jooksul hakkaksid ehk kahtlema tema motiivides. Taavet aga ei olnud selline. Tema suhetest Jehoovaga oli näha, et tal oli tugev usk Jumalasse ja et ta armastas teda kogu oma elu, nii headel kui ka halbadel aegadel (Laul 40:9).

6 Pane tähele, kuidas Taavet kiitis ja tänas Jehoovat: „Jehoova, meie Issand, kui ülev on su nimi kõiges maailmas! Sinu aukuulsus ulatub üle taevaste!” (Laul 8:2). Kas ei ilmne neist sõnadest see, kuivõrd lähedane ta oli oma taevase isaga? Jumala suursugusus ja hiilgus ajendas Taavetit ülistama Jehoovat „kogu päeva” (Laul 35:28).

7. Mis tulemused on sellel, kui läheneme Jumalale palve kaudu?

7 Meil tuleb Taaveti sarnaselt Jehoovaga korrapäraselt suhelda, et kasvatada tema vastu usaldust. Piibel ütleb: „Saage Jumalaga lähedaseks, ja tema saab teiega lähedaseks” (Jaak. 4:8). Palve kaudu Jumala ligi tulemine on ka üks tähtis viis, kuidas me püha vaimu saame. (Loe 1. Johannese 3:22.)

8. Miks meil tuleks hoiduda kordamast oma palvetes ühte ja sedasama?

8 Kas sa kipud oma palvetes kordama teatud fraase või kasutama samu väljendeid ikka ja jälle? Kui nii, võta enne palve esitamist veidi aega, et mõelda, mida sa tahad öelda. Kui me kordaksime oma sõbra või sugulasega kõneldes iga kord samu sõnu, siis kas see meeldiks talle? Niiviisi võiks juhtuda, et lõpuks ta ei kuula meid enam. Loomulikult ei jäta Jehoova kunagi tähele panemata ühegi oma ustava teenija siirast palvet. Ent meil oleks hea vältida rutiinseid palveid.

9., 10. a) Millest me võime palves rääkida? b) Mis aitab meil palvetada kogu südamest?

9 On selge, et meie palved ei tohi olla pinnapealsed, kui soovime Jumalaga lähedaseks saada. Mida rohkem me Jehoovale oma südant avame, seda lähedasemaks me temaga saame ja seda enam hakkame teda usaldama. Kuid millest me võiksime palves rääkida? Jumala Sõna vastab: „Tehke kõiges oma palved Jumalale teatavaks palumise, anumise ja tänuga” (Filipl. 4:6). Niisiis on palves sobilik kõnelda kõigest, mis puudutab meie suhteid Jumalaga või meie kui jumalateenijate elu.

10 Meil tasub vaadelda nende ustavate meeste ja naiste sõnu, kelle palved on Piiblis kirjas (1. Saam. 1:10, 11; Ap. t. 4:24—31). Lauluraamatus on  terve hulk südamlikke palveid ja laule Jehoovale. Neis on esindatud kogu tunnete skaala alates ahastusest kuni ülima rõõmuni. Nende ustavate jumalateenijate palvesõnade analüüsimine võib aidata meil esitada Jehoovale sisukaid palveid.

MÕTISKLE JUMALA MEELDETULETUSTE ÜLE

11. Miks on meil vaja mõtiskleda Jumala juhendite üle?

11 Taavet teatas: „Jehoova meeldetuletused on usaldusväärsed, need teevad kogenematu targaks” (Laul 19:8, UM). Niisiis, isegi kui oleme kogenematud, on meil võimalik saada targaks, kui kuuletume Jumala käskudele. Mõningate Pühakirja juhendite üle peab aga mõtisklema, et neist meile kasu oleks. Näiteks on see nii siis, kui asi puudutab laitmatuks jäämist koolis või töökohal, Jumala normide järgimist seoses verega, kristliku erapooletuse säilitamist ning Piibli põhimõtete rakendamist riietuse ja välimuse osas. Kui meil on niisugustes asjades samasugune mõtteviis nagu Jumalal, aitab see meil probleeme ennetada. Nii on meil võimalik eelnevalt otsustada, mida me teatud olukorras teeme. Säärane mõtisklemine ja ettevalmistus võib meid säästa suurest südamevalust (Õpet. 15:28).

12. Millele mõteldes võivad Jumala meeldetuletused olla meile „jäävaks omandiks”?

12 Kas Jumala tõotuste täitumist oodates on meie eluviisist näha, et oleme vaimselt ärkvel? Näiteks, kas me tõepoolest usume, et Suur Babülon hävitatakse varsti? Kas tulevased õnnistused, nagu igavene elu paradiisis maa peal, on meile sama reaalsed kui siis, mil me tõde tundma õppisime? Kas oleme kuulutustöös ikka innukad või oleme lasknud isiklikel asjadel oma elus tähtsamaks saada? Kas ülestõusmislootus, Jehoova nime pühitsemine ning tema ülemvõimu õiguspärasuse tõendamine on meile endiselt tähtsad? Kui mõtiskleme niisuguste küsimuste üle, võivad Jumala meeldetuletused olla meile „jäävaks omandiks”, nagu laulukirjutaja ütles (Laul 119:111, UM).

13. Miks oli esimese sajandi kristlastel raske mõningaid asju mõista? Too näide.

13 Me ei pruugi mõningatest Piiblis mainitud asjadest täielikult aru saada, kuna Jehoova meelest pole veel õige aeg neid avaldada. Jeesus ütles mitmel korral oma apostlitele, et ta peab kannatama ja surema. (Loe Matteuse 12:40; 16:21.) Kuid apostlid ei saanud aru, mida ta mõtles. Nad mõistsid tema sõnu alles pärast tema surma ja ülestõusmist, kui ta võttis endale inimkeha, ilmus mõnedele jüngritele ja „avas . . . nende mõistuse täielikult, nii et nad said pühakirjast aru” (Luuka 24:44—46; Ap. t. 1:3). Samamoodi ei mõistnud Kristuse järelkäijad enne, kui nende peale 33. aasta nädalatepühal püha vaim välja valati, et Jumala kuningriik rajatakse taevas (Ap. t. 1:6—8).

14. Millist head eeskuju andsid paljud vennad 20. sajandi alguses, kuigi neil olid valed ootused seoses viimsete päevadega?

14 Midagi samalaadset võib öelda 20. sajandi alguse kohta, kui mitmetel tõelistel kristlastel olid valed ootused seoses „viimsete päevadega” (2. Tim. 3:1). Näiteks aastal 1914 arvasid mõned, et nad võetakse kohe taevasse. Kui nende ootused ei täitunud, tõi Pühakirja hoolikas uurimine ilmsiks, et vaja on teha veel palju kuulutustööd (Mark. 13:10). Seepärast ütles Joseph Rutherford, kes oli kuulutustöö eesotsas, 1922. aastal USA-s Ohios Cedar  Pointis toimunud rahvusvahelisel konvendil: „Vaata, kuningas valitseb! Teie olete tema esindajad. Seepärast kuulutage, kuulutage, kuulutage kuningat ja tema kuningriiki!” Sellest ajast alates on hea sõnumi kuulutamine kuningriigist olnud Jehoova nüüdisaja teenijate tundemärk (Matt. 4:23; 24:14).

15. Miks tasub meil mõtiskleda selle üle, kuidas Jumal on oma rahvaga tegelenud?

15 Kui mõtiskleme selle üle, kuivõrd imeliselt on Jehoova tegelenud oma rahvaga nii minevikus kui ka tänapäeval, veenab see meid veel rohkem selles, et ta viib oma tahte ja eesmärgi ellu ka tulevikus. Niikaua aitavad Jumala meeldetuletused hoida meie meeles ja südames elavana tema prohvetiennustusi, mis ei ole veel täitunud. Pole mingit kahtlust, et selline mõtisklemine kasvatab meie usaldust tema tõotuste vastu.

KASVATA USALDUST, TEENIDES JUMALAT KOGU SÜDAMEST

16. Mis õnnistused kaasnevad sellega, kui oleme Jehoova teenistuses aktiivsed?

16 Meie Jumal Jehoova on vägev Jumal, kes tegutseb pidevalt. „Kes on nii võimas kui sina, Jehoova?” küsis laulukirjutaja. Ta lisas: „Tugev on sinu käsi, kõrge su parem käsi!” (Laul 89:9, 14). Seepärast Jehoova hindab meie pingutusi toetada kuningriigitööd ja õnnistab meid selle eest. Ta näeb, et tema teenijad — mehed ja naised, noored ja vanad — ei istu käed rüpes ega „söö laiskuse leiba” (Õpet. 31:27). Me võtame oma Loojast eeskuju ja oleme kristlikus tegevuses aktiivsed. Kui teenime Jumalat kogu südamest, pakub see meile tõelist rahuldust ning Jehoova õnnistab suurima heameelega meie teenistust. (Loe Laul 62:13.)

17., 18. Miks võib öelda, et meie usaldus kasvab Jehoova vastu, kui me järgime ustavalt tema juhtnööre? Too näide.

 17 Mismoodi kasvab meie usaldus Jehoova vastu, kui me järgime ustavalt tema juhtnööre? Mõelgem Pühakirja jutustusele iisraellaste minekust tõotatud maale. Jehoova käskis seaduselaegast kandvatel preestritel Jordani jõkke astuda. Ent kui rahvas jõudis Jordani äärde, nägid nad, et kevadvihmad olid jõe üle ujutanud. Mida iisraellased tegid? Kas nad panid jõekaldal telgid püsti ja ootasid nädalaid, kuni suurvesi alanes? Ei, nad usaldasid täielikult Jehoovat ja tegid nii, nagu ta ütles. Mis oli tulemus? Piiblis öeldakse: „Niipea kui . . . laegast kandvate preestrite jalad puudutasid vee äärt . . . , jäi ülalt poolt voolav vesi seisma . . . Preestrid, kes kandsid Jehoova seaduselaegast, jäid kindlalt seisma kuivale keset Jordanit, ja kogu Iisrael läks üle kuiva mööda” (Joosua 3:12—17). Kui rõõmsad võisid iisraellased küll olla, kui nad nägid võimsat veevoogu peatumas! Kahtlemata tugevnes nende usk Jehoovasse, kuna nad usaldasid tema juhendeid.

Kas sa usaldad Jehoovat samamoodi nagu tema rahvas Joosua päevil? (Vaata lõike 17, 18)

18 Tänapäeval ei tee Jehoova oma rahva heaks selliseid imesid, kuid ta õnnistab enda teenijaid, kui nad järgivad ustavalt tema juhtnööre. Jumala tegutsev jõud aitab neil täita oma ülesannet kuulutada head sõnumit kuningriigist üle maailma. Ning Jehoova peamine tunnistaja, ülesäratatud Kristus Jeesus, lubas oma järelkäijatele, et ta toetab neid selles tähtsas töös: „Minge ja tehke jüngriteks inimesi kõigi rahvaste hulgas . . . Mina olen iga päev teie juures kuni selle ajastu lõpulejõudmiseni” (Matt. 28:19, 20). Paljud kartlikud või ujedavõitu vennad ja õed võivad enda kogemusest kinnitada, et Jumala püha vaim on andnud neile julguse kuulutustööl võõrastega kõnelda. (Loe Laul 119:46; 2. Korintlastele 4:7.)

19. Milles me võime olla kindlad ka siis, kui me ei suuda teha nii palju kui soovime?

19 Mõned vennad ja õed ei saa haiguse või kõrge ea tõttu teha Jehoova teenistuses nii palju kui sooviksid. Ent nad võivad olla kindlad, et „hella halastuse Isa ja kogu lohutuse Jumal” mõistab iga tõelise kristlase olukorda (2. Kor. 1:3). Ta hindab kõike, mida me tema teenistuses teeme. Igaühel meist oleks hea meeles pidada, et eelkõige hoiab meie hinge elus usk Kristuse lunastusohvrisse, ükskõik kui palju meie olud võimaldavad kuningriigitöös osaleda (Heebr. 10:39).

20., 21. Millised on mõned viisid, kuidas me saame väljendada oma usaldust Jehoova vastu?

20 Jumala teenimine hõlmab seda, et kasutame tema heaks oma aega, jõudu ja ainelist vara nii palju kui võimalik. Me soovime kogu südamega teha „hea sõnumi kuulutaja tööd” (2. Tim. 4:5). See toob meile rõõmu, sest nii aitame inimestel tõde täpselt tundma õppida (1. Tim. 2:4). Pole kahtlustki, et Jehoova ülistamine ja austamine teeb meid vaimselt rikkaks (Õpet. 10:22). Samuti aitab see kasvatada Looja vastu kõikumatut usaldust (Rooml. 8:35—39).

21 Nagu arutasime, ei teki usaldus Jehoova targa juhatuse vastu iseenesest, meil tuleb selle nimel tööd teha. Seepärast on ülitähtis toetuda Jehoovale palve kaudu. Mõtiskle selle üle, kuidas Jehoova on viinud oma eesmärke ellu minevikus ja kuidas ta teeb seda tulevikus. Kasvata usaldust Jehoova vastu, teenides teda kogu südamest. Kui sa Jehoova jäävaid meeldetuletusi kuulda võtad, võid elada igavesti!