1., 2. Kuidas kasvatus ja elukeskkond meid mõjutavad?

IGAÜHT meist on väga palju mõjutanud meie kasvatus ja elukeskkond. Me riietume teatud viisil, meile meeldivad teatud toidud, meil on teatud käitumismaneer. Miks see on nii? Osaliselt seetõttu, et meile avaldavad mõju ümbritsevad inimesed ja olukorrad.

² Kuid on asju, mis on palju tähtsamad kui toidu ja riietuse valik. Näiteks on meid õpetatud, et mõned asjad on õiged ja head, kuid teised jälle valed ja halvad. Ent inimestel on selles osas tihti erinevad arusaamad. Ka meie südametunnistus mõjutab valikuid, mida me teeme. Piibel kinnitab, et sageli „inimesed, kellel pole seadust, loomu poolest järgivad seadust” (Rooml. 2:14). Kuid kas see tähendab, et kui Jumal pole andnud millegi kohta konkreetset seadust, siis võime lihtsalt toimida nii, nagu meid on kasvatatud või nagu on meie kandis tavaline?

3. Millisel kahel põhjusel ei lähe kristlased lihtsalt kaasa sellega, mis maailmas tavaks on või mida õigeks peetakse?

³ On vähemalt kaks tähtsat põhjust, miks see ei ole nii kristlaste puhul. Esiteks, Piibel hoiatab meid: „Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõppeks on see surma tee!” (Õpet. 16:25). Kuna oleme ebatäiuslikud, ei oska me alati otsustada, mis meile hea on, ega juhtida oma samme iga kord õigel viisil (Õpet. 28:26; Jer. 10:23). Teiseks näitab Piibel, et maailma norme ja suundumusi kujundab ning kontrollib Saatan, „selle maailma jumal” (2. Kor. 4:4; 1. Joh. 5:19). Seega, kui me soovime saada Jehoova õnnistusi ja teda rõõmustada, on meil vaja järgida üleskutset, mis on kirjas Roomlastele 12:2. (Loe.)

4. Mida me selles artiklis käsitleme?

⁴ Seoses kirjakohaga Roomlastele 12:2 väärib  meie tähelepanu mitu tähtsat mõtet. 1) Miks meil on vaja end muuta? 2) Mida meil on vaja muuta? 3) Kuidas me saame end muuta? Käsitlegem neid küsimusi ükshaaval.

5. Kellele olid mõeldud Pauluse sõnad kirjakohas Roomlastele 12:2?

⁵ Apostel Pauluse sõnad kirjas roomlastele polnud mõeldud mitte uskmatutele või inimestele üldiselt, vaid tema usukaaslastele, võitud kristlastele (Rooml. 1:7). Ta ergutas neid: „Ärge enam muganduge nende asjade järgi, mis on iseloomulikud sellele ajastule, vaid muutuge teistsuguseks.” „Need asjad . . . , mis on iseloomulikud sellele ajastule” hõlmasid tol ajal, umbes aastal 56 m.a.j, Rooma ühiskonna norme, kombeid ning käitumis- ja riietumisviisi. Pauluse sõnad „ärge enam” viitavad sellele, et mõned kristlased lasid end ikka veel maailmal mõjutada. Mismoodi maailm esimesel sajandil vendi ja õdesid mõjutas?

6., 7. Millised ühiskondlikud ja religioossed olud tegid Rooma kristlaste elu keeruliseks?

⁶ Tänapäeval näevad turistid Roomas muu hulgas varemetes templeid, haudasid, monumente, areene ja teatreid. Mõned neist on pärit esimesest sajandist. Sellised muistised annavad aimu Vana-Rooma ühiskondlikust ja religioossest elust. Samuti võime ajalooraamatutest lugeda gladiaatorite võitlustest, kaarikute võiduajamistest ning erisugustest teatri- ja muusikaetendustest, millest mõned olid ebamoraalse sisuga. Rooma oli ka kuulus kaubanduskeskus, mistõttu inimestel oli palju võimalusi endale vara hankida (Rooml. 6:21; 1. Peetr. 4:3, 4).

⁷ Roomlastel oli küll palju templeid ja jumalaid, kuid pole teada, et nad oleksid loonud lähedasi suhteid jumalatega, keda nad kummardasid. Neile tähendas religioon eelkõige rituaale seoses sündide, abiellumiste ja matustega. Rituaalid olid osa nende elukorraldusest. Võib ette kujutada, kui keeruliseks tegi see kõik Rooma kristlaste elu. Kuna paljud neist olid sellises keskkonnas üles kasvanud, oli neil ilmselgelt vaja end muuta, et saada kristlasteks, ja see muutumine ei lõppenud nende ristimisega.

8. Mil viisil ohustab maailm tänapäeva kristlasi?

⁸ Niisamuti ohustab tõelisi kristlasi praegune ühiskond. Miks võib nii öelda? Kuna maailma vaim ilmneb nii paljudel viisidel. (Loe Efeslastele 2:2, 3; 1. Johannese 2:16.) Me puutume päevast päeva kokku sellele maailmale omaste soovide, mõtete, väärtuste ja moraalinormidega ning on pidev oht, et maailm kisub meid endaga kaasa. Seepärast on meil küllaga põhjust panna tähele Jumala manitsusi „ärge enam muganduge nende asjade järgi, mis  on iseloomulikud sellele ajastule” ning „muutuge teistsuguseks”. Mida meil tuleb ette võtta?

9. Milliseid muudatusi on vaja teha, et olla kõlblik ristimiseks?

⁹ Kui inimene uurib Piiblit ja rakendab õpitut ellu, hakkab ta vaimselt kasvama. See avaldub selles, et ta teeb oma elus muudatusi. Ta hülgab valereligiooniga seotud kombed ja oma endise halva eluviisi ning arendab kristlikku isiksust (Efesl. 4:22—24). Meil on hea meel näha, kuidas igal aastal sajad tuhanded inimesed nii edenevad ning lasevad end ristida, et sümboliseerida oma pühendumist Jumalale. Kahtlemata rõõmustab see Jehoova südant (Õpet. 27:11). Siiski oleks meil hea mõelda, kas nendest muudatustest piisab.

10. Miks võib öelda, et enda muutmine pole lihtsalt enda parandamine?

¹⁰ Tegelikult tähendab enda muutmine midagi rohkemat kui lihtsalt edenemist või enda parandamist. Näiteks kui mõnest raamatust antakse välja parandatud trükk, on sisuliselt tegemist sama teosega mis varemgi. Selles võivad olla vaid mõned üksikud parandused ja kaanekujundus on ehk veidi teistsugune. Väljendi kohta „muutuge teistsuguseks” ütleb üks sõnaraamat: „Välist mugandumist selle ajastu järgi vastandatakse tekstis Roomlastele 12:2 enda sisima mina muutmisega (ehk ümberkujundamisega), mis toimub tänu oma mõtete uuendamisele Püha Vaimu väe abil.” („Vine’s Expository Dictionary”.) Seega ei tähenda enda muutmine kristlasele vaid seda, et ta hülgab kahjulikud harjumused, sobimatu kõne ja ebamoraalse eluviisi. On küllalt inimesi, kel pole mingeid teadmisi Piiblist, kuid kes samuti püüavad sellistest asjadest hoiduda. Mida siis kristlase puhul enda muutmine kätkeb?

11. Mida peab Pauluse sõnul tegema, et end muuta?

¹¹ „Muutuge teistsuguseks, uuendades oma meelt,” kirjutas Paulus. Sõna „meel” viitab Piiblis mõtteviisile, suhtumisele ja mõtlemisvõimele. Roomlastele saadetud kirja alguses kirjeldas Paulus inimesi, kes olid „sellise mõttelaadi võimuses, mida ta [Jumal] heaks ei kiida”. Nad olid „täis kõiksugust ülekohut, kurjust, saamahimu, halba, täis kadedust, mõrvamist, riidu, pettust” (Rooml. 1:28—31). Seepärast on mõistetav, miks Paulus ergutas neid, kes olid sellises keskkonnas üles kasvanud ja jumalateenijateks saanud, muutuma teistsuguseks ja uuendama oma meelt.

12. Milline on üldiselt tänapäeva inimeste mõtteviis ja miks on kristlastel ohtlik nii mõelda?

¹² Kahjuks me elame inimeste keskel, kes vastavad Pauluse kirjeldusele.  Nad võivad arvata, et need, kes nõuavad normidest ja põhimõtetest kinnipidamist, on vanamoelised ja sallimatud. Paljud õpetajad ning lapsevanemad on kõikelubava hoiakuga ja propageerivad vabameelset mõtlemisviisi. Neile on kõik suhteline, miski pole absoluutne. Isegi paljud, kes väidavad end olevat usklikud, tunnevad, et neil on vabadus teha, mida nad ise õigeks peavad, ilma et peaksid kuuletuma Jumala käskudele (Laul 14:1). Selline suhtumine on kristlastele ohtlik. Kui kristlane pole ettevaatlik, võib ta võtta omaks samasuguse suhtumise vaimsetes asjades. Võib juhtuda, et ta ei soovi enam järgida Jumala organisatsiooni juhendeid ja hakkab isegi kaeblema selle üle, mis talle ei meeldi. Või siis hakkab ta kahtlema Piiblil põhinevates nõuannetes meelelahutuse, interneti kasutamise ja kõrghariduse omandamise kohta.

13. Miks on meil vaja end ausalt analüüsida?

¹³ Seega, et me poleks enam mugandunud või vormitud selle maailma järgi, on vaja ausalt analüüsida oma suhtumist, tundeid, eesmärke ja väärtushinnanguid. Need võivad olla avalikkuse eest varjul. Teised võivad kiita, kui tublid me oleme. Siiski vaid meie ise teame, kas oleme tõepoolest Piiblist õpitut ellu rakendanud ja lasknud sel end muuta ning kas teeme seda edaspidigi. (Loe Jaakobuse 1:23—25.)

14. Mis näitab, milliseid muudatusi on meil vaja teha?

¹⁴ Kuna enda muutmine toimub sisimas, on vaja midagi, mis tungiks pealispinnast sügavamale ja tooks esile selle, mis on meie südames. Mis meid aitaks? Kui uurime Piiblit, saame teada, mida Jehoova meilt ootab. See, kuidas me loetule reageerime, näitab, mis on meie südames ja milliseid muudatusi on meil vaja teha, et toimida Jumala „täiusliku tahte” kohaselt (Rooml. 12:2; Heebr. 4:12).

15. Milliseid muutusi toob see, kui Jehoova meid vormib?

¹⁵ Loe Jesaja 64:7. Seoses prohvet Jesaja toodud näitega oleks meil hea mõelda ühele tähtsale küsimusele. Mismoodi Jehoova pottsepana meid kui savi vormib? Muidugi ei muuda ta meid füüsiliselt, nii et annaks meile näiteks ilusama välimuse või tugevama kehaehituse. Jehoova ei vormi meid mitte füüsiliselt, vaid vaimselt. Kui laseme tal end voolida, on selle tulemusel toimuvad muutused sisemised ehk vaimsed — ja just seda meil ongi vaja, et võidelda maailma mõju vastu. Kuidas see vormimine käib?

16., 17. a) Kirjelda, mida teeb pottsepp saviga enne, kui hakkab valmistama kvaliteetset nõu. b) Kuidas aitab Jumala Sõna meil muutuda Jehoova silmis millekski väärtuslikuks?

¹⁶ Kvaliteetse nõu valmistamiseks kasutab pottsepp kvaliteetset savi. Kuid on kaks asja, mida ta peab eelnevalt tegema. Esiteks on vaja savi vee abil puhastada, et eemaldada sellest igasugune praht. Teiseks tuleb savile õige kogus vett lisada ja seda siis sõtkuda, et see säilitaks pärast vormimist oma kuju.

¹⁷ Pane tähele, et vett kasutatakse nii savi puhastamiseks kui ka õige konsistentsi ja plastilisuse saamiseks, mis on vajalikud hea savinõu valmistamiseks. Kas sa näed siin sarnasust sellega, mis rolli etendab Jumala Sõna meie elus? Piibel aitab meil vabaneda vanast mõtteviisist, mis Jumalale ei  meeldi, ja muutuda tema silmis millekski väärtuslikuks (Efesl. 5:26). Mõtle, kui palju kordi on meid innustatud lugema Piiblit iga päev ja käima regulaarselt koosolekutel, kus arutletakse Jumala Sõna üle. Miks meid ergutatakse seda tegema? Sest nii tehes laseme Jehooval end vormida (Laul 1:2; Ap. t. 17:11; Heebr. 10:24, 25).

18. a) Miks on väga oluline mõtiskleda, kui soovime Jumala Sõna abil end muuta? b) Milliseid küsimusi on hea endalt küsida?

¹⁸ Et võiksime Jumala Sõna abil end muuta, on meil vaja teha midagi enamat kui vaid korrapäraselt Piiblit lugeda ja õppida. Paljud loevad Piiblit aeg-ajalt ja on seetõttu selle mõtetega üsna hästi tuttavad. Ehk oled sa kohanud selliseid inimesi kuulutustööl. Mõned neist suudavad piiblisalme isegi peast tsiteerida. * Siiski ei pruugi see eriti mõjutada nende mõtte- ja eluviisi. Miks? Et Jumala Sõna võiks inimesele mõju avaldada ja teda muuta, peab ta laskma sel jõuda oma südamesse. Niisiis on meil vaja võtta aega, et mõelda selle üle, mida me õpime. Oleks hea endalt küsida: kas ma olen veendunud, et see on midagi rohkemat kui vaid mingi usuline õpetus? Kas ma olen ise kogenud selle paikapidavust? Kas ma otsin võimalusi, kuidas rakendada õpitut omaenda elus, mitte ei suhtu sellesse vaid kui millessegi, mida on tarvis teistele õpetada? Kas ma tunnen, et Jehoova räägib minuga? Selliste küsimuste üle mõtisklemine võib aidata meil hakata Jehoovat oma südames rohkem hindama. Nii kasvab meie armastus tema vastu. Kui õpitu puudutab meie südant, siis ajendab see meid end muutma (Õpet. 4:23; Luuka 6:45).

19., 20. Millise Piibli nõuande järgimine toob meile õnnistusi?

¹⁹ Jumala Sõna korrapärane lugemine ja selle üle mõtisklemine ajendab meid tegema seda, mida me ilmselt teatud määral oleme juba teinud: heitma seljast vana isiksuse koos selle tegudega ja riietuma täpsete teadmiste abil uue isiksusega (Kol. 3:9, 10). Kui saame aru Jumala Sõnast ja laseme sel end mõjutada, aitab see meil arendada uut kristlikku isiksust, mis kaitseb meid Saatana kavalate sepitsuste eest.

²⁰ „Otsekui kuulekad lapsed ärge enam laske end kujundada oma endistel himudel,” tuletab Peetrus meelde. Ta jätkab: „Saage ka teie pühaks kogu oma eluviisis” (1. Peetr. 1:14, 15). Kui teeme oma parima, et vabaneda endisest mõtteviisist ja suhtumisest, ning muudame end, siis kogeme õnnistusi, nagu näeme järgmisest artiklist.