1., 2. Kuidas suhtuvad paljud otsuste tegemisse ning mida sa tunned mõnede enda tehtud otsuste puhul?

IGA päev tuleb meil teha palju otsuseid. Kas see on sulle kerge? Mõnele inimesele meeldib väga kõike ise otsustada. Nende arvates on neil selleks täielik õigus ning neile on mõeldamatu, et keegi langetaks otsuseid nende eest. Kuid on ka neid, kes kardavad teha olulisi otsuseid. Mõned otsivad abi käsiraamatutest või nõustajatelt ja maksavad võib-olla suuri summasid, et saada nõu, mida neil enda arvates vaja on.

² Paljud meist jäävad selles osas kuhugi vahepeale. Me mõistame, et mõne asja üle pole meil lihtsalt pädevust otsustada, kuid samas on palju eluvaldkondi, kus võime teha otsuseid omaenda eelistuste alusel (Gal. 6:5). Ent ikkagi märkame tõenäoliselt, et mitte alati pole meie otsused targad ja head.

3. Millised juhendid meil on olemas, kuid miks pole ikkagi alati kerge teha otsust?

³ Me võime olla õnnelikud, et Jehoova on andnud oma teenijatele selged juhendid paljude tähtsate asjade kohta elus. Teame, et kui järgime neid juhendeid, võime teha otsuseid, mis rõõmustavad Jehoovat ja on kasulikud meile endile. Ometi võib kerkida küsimusi, mida ei ole Jumala Sõnas otseselt käsitletud. Kuidas sel juhul otsustada, mida peaks tegema? Näiteks teame, et me ei tohi varastada (Efesl. 4:28). Kuid mis juhul on tegu varastamisega? Kas see sõltub võetud eseme väärtusest, võtmise ajendist või millestki muust? Kuidas otsustada asjades, mis pole nii mustvalged? Mis meid aitaks?

4. Mida võidakse meile öelda, kui meil tuleb teha mingi tähtis otsus?

⁴ Kui räägime mõnele usukaaslasele tähtsast  otsusest, mida meil tuleb teha, võib ta öelda, et meil on tarvis tervet mõistust. See on muidugi õige. Piibel hoiatab meid liigselt kiirustamast, öeldes, et „kõik ruttajad saavad ometi kahju” (Õpet. 21:5). Kuid mida tähendab olla terve mõistusega? Kas lihtsalt seda, et võtame aega ja mõtleme asjad läbi, püüame olla mõistlikud ja kasutame vahetegemisvõimet? Kõik see aitab meil küll head otsust langetada, ent terve mõistus eeldab rohkemat (Rooml. 12:3; 1. Peetr. 4:7).

5. Miks ei ole meist kellelgi täiuslikult tervet mõistust?

⁵ Tuleb tunnistada, et kellelgi meist pole täiuslikult tervet mõistust. Miks nii? Sest kõik me oleme sünnist saadik patused ja ebatäiuslikud ning seega pole meil ideaalset tervist ega täiuslikult tervet mõistust (Laul 51:7; Rooml. 3:23). Lisaks olid paljud meist kunagi pimestatud Saatana poolt ja me ei teadnud midagi Jehoovast ega tema õiglastest normidest (2. Kor. 4:4; Tiit. 3:3). Niisiis, kui meie otsused põhinevad vaid sellel, mis meie arvates on hea ja mõistlik, võime endid petta, ükskõik kui palju me enne otsuse tegemist mõtleksime (Õpet. 14:12).

6. Mismoodi me saame arendada tervet mõistust?

⁶ Kuigi meil pole ideaalset tervist ega täiuslikult tervet mõistust, on meie taevane isa Jehoova täiuslik igas mõttes (5. Moos. 32:4). Õnneks võimaldab ta meil uuendada oma meelt ja arendada tervet mõistust. (Loe 2. Timoteosele 1:7.) Kristlastena soovime mõelda arukalt ja ka käituda vastavalt. Me peame kontrollima oma mõtlemist ja tundeid ning jäljendama Jehoova mõtteviisi ja tegusid.

7., 8. Jutusta kogemus, kuidas hoolimata raskustest ja teiste survest võib teha õige otsuse.

⁷ Mõelgem ühele näitele. Mõnedel immigrantidel on tavaks saata oma vastsündinud laps kodumaale sugulaste juurde, et need teda kasvataksid ning et nad ise saaksid jätkata oma tööd ja teenida raha. * Üks välismaal elav naine tõi ilmale armsa poisslapse. Umbes samal ajal hakkas ta Piiblit uurima ja tegi häid vaimseid edusamme. Sõbrad ja sugulased käisid talle ja ta mehele peale, et nad saadaksid lapse koju vanavanemate juurde. Kuid uurimise käigus mõistis naine, et Jumal on andnud talle kui lapsevanemale kohustuse oma last kasvatada (Laul 127:3; Efesl. 6:4). Kas ta oleks pidanud järgima tava, mis tundus paljudele mõistlik? Või kas oleks ta pidanud toimima selle järgi, mida oli Piiblist õppinud, ja olema valmis võimalikeks rahalisteks raskusteks ning samuti teiste pahameeleks? Mida sina oleksid tema asemel teinud?

⁸ Tundes teiste survet ja suurt muret, valas see noor naine oma südame Jehoova ette välja ja otsis temalt juhatust. Kui ta oli rääkinud oma piibliõpetaja ja teiste koguduseliikmetega, hakkas ta tajuma Jehoova suhtumist selles asjas. Samuti mõtles ta sellele, kuidas mõjutaks last emotsionaalselt see, kui ta oleks esimestel kasvuaastatel vanematest lahus. Pärast seda, kui ta oli olukorda Pühakirja abil kaalunud, jõudis ta otsusele, et ei oleks õige last ära saata. Tema mees nägi, kuidas terve kogudus oli neile abiks ning kui rõõmus ja terve oli laps. Ta nõustus Piiblit uurima  ja hakkas koos naisega koosolekutel käima.

9., 10. Mida tähendab olla terve mõistusega ja mida meil tuleb selleks teha?

⁹ See on vaid üks juhtum, kuid see näitab, et olla terve mõistusega ei tähenda lihtsalt selle tegemist, mis meile või teistele tundub mõistlik või otstarbekas. Meie ebatäiuslik mõistus ja süda võivad olla nagu kell, mis jääb maha või käib ette. Nendest juhindumine võib tuua tõsiseid raskusi (Jer. 17:9). Meil on vaja häälestada oma mõistus ja süda Jumala usaldusväärsete normide järgi. (Loe Jesaja 55:8, 9.)

¹⁰ Seepärast Piibel manitseb meid: „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” (Õpet. 3:5, 6). Pane tähele väljendit „ära toetu omaenese mõistusele”. Sellele järgnev mõte ergutab meid õppima Jehoovat „tundma kõigil oma teedel”. Tema on see, kel on täiuslikult terve mõistus. Siit järeldub, et millal iganes meil tuleb teha mingi otsus, on meil vaja uurida Piiblist, milline on Jumala seisukoht. Ning siis peaksime otsust tehes sellega arvestama. Seda tähendabki olla terve mõistusega — me peaksime püüdma olla samasuguse mõtteviisiga nagu Jehoova.

11. Mil viisil õpib inimene tegema tarku otsuseid?

¹¹ Pole kerge õppida tegema tarku otsuseid ja seejärel neid ellu viia. Eriti raske võib see olla neile, kes on tões uued või kes alles edenevad küpsuse poole. Kuid sellistel vaimses mõttes pisikestel lastel on võimalik küpsus saavutada. Mõtle, kuidas väike laps õpib kõndima. Edu võti peitub tavaliselt selles, et ta astub väikseid samme ja teeb seda aina uuesti. Sama peab paika vaimse lapse puhul, kes õpib tegema tarku otsuseid. Tuleta meelde, et Paulus kirjeldas küpset inimest kui sellist, „kelle tajuvõime on kasutuse käigus treenitud eristama õiget ja valet”.  Sõnad „kasutuse käigus” ja „treenitud” viitavad mõlemad järjepidevale pingutamisele ning seda ongi uutel tarvis teha. (Loe Heebrealastele 5:13, 14.)

12. Kuidas me saame arendada otsustusvõimet?

¹² Nagu varem mainitud, tuleb meil iga päev langetada terve hulk nii suuri kui ka väikseid otsuseid. Ühe uuringu kohaselt põhineb rohkem kui 40 protsenti meie tegudest sissejuurdunud harjumustel, mitte hoolikal mõtlemisel. Näiteks pead sa igal hommikul otsustama, mida selga panna. See võib tunduda sulle tühise asjana ja sa teed ehk valiku pikemalt juurdlemata, eriti kui sul on kiire. Kuid tähtis on mõelda, kas su riietus on kohane Jehoova teenijale (2. Kor. 6:3, 4). Riideid ostes pead sa võib-olla silmas stiili ja moodi, ent kas rõivad on ka sündsad ja mõistliku hinnaga? Kui teed sellistes valdkondades õigeid valikuid, treenid oma tajuvõimet ja see omakorda aitab sul teha õigeid otsuseid kaalukamates küsimustes (Luuka 16:10; 1. Kor. 10:31).

13. Mida on vaja, et kindlalt oma otsuste järgi toimida?

¹³ Me kõik teame, et langetada tarku otsuseid on üks asi, kuid nende järgi toimida hoopis teine. Näiteks ei suuda mõni suitsetamist maha jätta, kuna tal pole piisavalt motivatsiooni. Sellisel inimesel on vaja rohkem otsusekindlust. Tahtejõudu on võrreldud lihastega. Mida rohkem me neid treenime, seda tugevamaks need saavad. Kui kasutame neid harva, siis need nõrgenevad või koguni kärbuvad. Mis siis aitab meil kasvatada tahet jääda oma otsusele kindlaks ja teha seda, mida oleme nõuks võtnud? Abi saamiseks on meil vaja pöörduda Jehoova poole. (Loe Filiplastele 2:13.)

14. Mis aitas Paulusel teha seda, mida ta teadis olevat õige?

¹⁴ Paulus teadis seda omaenda kogemusest. Ühel korral ta kurtis: „Tahtma olen ma küll suuteline, aga tegema seda, mis on hea, ma suuteline pole.” Ta teadis, mida ta tahab teha ja mida ta peaks tegema, ent aeg-ajalt miski takistas teda. Paulus tunnistas: „Sisemise inimese poolest on mul Jumala seaduse üle tõesti hea meel, aga oma kehaliikmetes näen ma teist seadust, mis sõdib mu mõistuse seaduse vastu ja viib mind vangi patu seaduse alla, mis on mu liikmetes.” Kas tema olukord oli lootusetu? Sugugi mitte! Ta ütles: „Tänu olgu Jumalale Jeesus Kristuse, meie Issanda kaudu!” (Rooml. 7:18, 22—25). Ühes teises kirjas ta kirjutas: „Ma suudan kõike tänu temale, kes annab mulle jõudu” (Filipl. 4:13).

15. Millised tulemused võivad olla otsusekindlusel või selle puudumisel?

¹⁵ Et Jumalal võiks olla meist hea meel, on ilmselgelt vaja otsustavalt tegutseda. Tuleta meelde, mida Eelija ütles Baali kummardajatele ja ärataganenud iisraellastele Karmeli mäel: „Kui kaua te lonkate kahe karguga? Kui Jehoova on Jumal, siis käige tema järel; aga kui Baal on see, siis käige tema järel!” (1. Kun. 18:21). Iisraellased teadsid, mida neil tuleks teha, ent neil puudus otsusekindlus. Terava kontrastina sellele andis Joosua aastaid varem head eeskuju, mis ilmneb tema sõnadest Iisraeli rahvale: „Kui teie silmis on halb teenida Jehoovat, siis valige endile täna, keda te tahate teenida . . .  Aga mina ja mu pere, meie teenime Jehoovat!” (Joosua 24:15). Millised tulemused olid tema otsusekindlusel? Joosuat ja neid, kes jäid temaga, õnnistati sellega, et nad said asuda elama tõotatud maale, „maale, mis piima ja mett voolab” (Joosua 5:6).

16., 17. Too näide, millised tulemused on sellel, kui teha otsuseid kooskõlas Jumala tahtega.

¹⁶ Mõelgem näiteks vastristitud vennale, kel on naine ja kolm väikest last. Ühel päeval tegi üks töökaaslane talle ettepaneku minna tööle teise firmasse, kus oli suurem palk ja rohkem soodustusi. Meie vend mõtles selle üle ja palvetas asja pärast. Senises töökohas ei saanud ta eriti suurt palka, kuid ta oli selle valinud just seetõttu, et nädalavahetused on vabad ning ta saab käia koosolekutel ja kuulutustööl koos oma perega. Ta mõtles sellele, et töökohta vahetades ei saaks ta enam töötada sellise graafiku alusel, vähemalt mitte kohe alguses. Mida sina oleksid teinud?

¹⁷ Kuna vaimsed asjad olid sellele vennale tähtsamad kui kõrgem palk, ei läinud ta uude kohta tööle. Mis sa arvad, kas ta kahetses oma otsust? Üldsegi mitte. Ta mõistis, et nii talle kui ka ta perele on vaimsed õnnistused palju väärtuslikumad kui kõrgem töötasu, mida ta oleks saanud. Tema ja ta naine olid ülirõõmsad, kui nende vanim, kümneaastane tütar ütles neile, et ta armastab neid, vendi-õdesid ja Jehoovat väga. Ta ütles, et soovib pühendada oma elu Jehoovale ja minna ristimisele. Kahtlemata avaldas talle head mõju tema isa, kes pani Jehoova teenimise elus esikohale.

18. Miks on tähtis teha iga päev oma otsuseid targalt?

¹⁸ Nagu Mooses juhtis iisraellased läbi kõrbe, on Jeesus Kristus palju aastakümneid juhtinud Jehoova teenijaid läbi Saatana maailma, mis peagi hävitatakse. Ja nagu Joosua juhtis iisraellased tõotatud maale, nii juhib Jeesus oma järelkäijad tõotatud uude maailma, kus õigus elab (2. Peetr. 3:13). Niisiis pole praegu aeg pöörduda tagasi oma endise mõtteviisi, vanade harjumuste, väärtushinnangute ja unistuste juurde. Praegu tuleks rohkem kui kunagi varem mõelda sellele, mida Jumala tahte täitmine meile tähendab (Rooml. 12:2; 2. Kor. 13:5). Näidaku otsused ja valikud, mida sa iga päev teed, et sa oled väärt osa saama Jumala igavestest õnnistustest. (Loe Heebrealastele 10:38, 39.)