Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Vastandused on meile abiks

Vastandused on meile abiks

Kahtlemata oled sa nõus, et Jeesus on suurim õpetaja, kes kunagi maa peal on elanud. Võib-olla oled sa püüdnud eeskuju võtta mõnest tema õpetamisviisist, näiteks kasutanud küsimusi või näiteid. Ent kas sa oled mõelnud, et Jeesus kasutas õpetades sageli ka vastandamist?

Paljud inimesed kasutavad vastandamist oma igapäevakõnes. Sageli ei pane nad seda ise tähelegi. Võib-olla oled sinagi öelnud: „Kõik puuviljad pidid olema küpsed, aga need siin on täiesti kõvad.” Või siis: „Lapsena oli ta üsna arglik, aga nüüd on ta väga seltskondlik”.

Sellistel juhtudel esitatakse alustuseks mingi väide või idee ja seejärel vastandatakse see millelegi niisuguste sõnade abil nagu aga, siiski, ent või hoopis. Vastandavate sidesõnade abil saab infot ka lisada või midagi rõhutada. Sel viisil enese väljendamine kõlab loomulikult ja aitab teistel sinust aru saada.

Ehkki vastandamine ei pruugi olla mõnedes keeltes ja kultuurides tavaline, on hea mõista selle väärtust. Miks? Sest Jumala Sõnas Piiblis esinevad vastandused sageli ja ka Jeesus kasutas neid tihti. Näiteks ta ütles: „Lamp süüdatakse ja pannakse lambijalale, mitte vaka alla . . . Ma pole tulnud neid [Seadust ja Prohveteid] mitte tühistama, vaid täitma . . . Te olete kuulnud, et on öeldud: „Sa ei tohi abielu rikkuda.” Aga mina ütlen teile, et igaüks, kes jääb naist vaatama . . . On öeldud: „Silm silma vastu ja hammas hamba vastu.” Ent mina ütlen teile: ärge hakake vastu sellele, kes kurja teeb, vaid kui keegi annab sulle laksu vastu paremat põske, siis keera talle ette ka teine” (Matt. 5:15, 17, 27, 28, 38, 39).

Sarnased vastandused esinevad ka teistes Piibli raamatutes. Need aitavad mõttest paremini aru saada või rõhutavad, kui palju parem on teine toimimisviis. Lapsevanemad võivad mõelda niisuguse vastanduse peale: „Teie, isad, ärge ärritage oma lapsi, vaid kasvatage neid, distsiplineerides neid Jehoova juhatuse järgi ja juurutades neisse tema mõtteviisi” (Efesl. 6:4). Kui apostel Paulus oleks lihtsalt kirjutanud, et isa (või ema) peaks oma last kasvatama Jehoova juhatuse järgi, siis oleks ka see olnud hea ja õige. Ent kasutades vastandust „ärge ärritage oma lapsi, vaid kasvatage neid . . . Jehoova juhatuse järgi” on mõte palju selgem.

Selles samas peatükis kirjutas Paulus: „Meil pole maadlemist mitte vere ja lihaga, vaid . . . kurjade vaimsete jõududega, kes on taevastes paikades” (Efesl. 6:12). See vastandus aitab ilmselt aru saada, kui tõsise võitlusega on tegu. Meie vastasteks pole mitte inimesed, vaid kurjad vaimolendid.

 ÕPI VASTANDUSTEST JA KASUTA NEID

Kirjas efeslastele on palju teisigi salme, milles kasutatakse vastandamist. Nende üle mõtisklemine aitab Pauluse mõtetest aru saada ning selgemini mõista, mida meil oleks vaja teha.

Kindlasti on põnev ja kasulik uurida eelnevatel lehekülgedel olevat tabelit, kus tuuakse välja mõned vastandused kirjast efeslastele neljandast ja viiendast peatükist. Iga vastanduse puhul mõtle oma elule. Küsi endalt: „Milline on minu hoiak? Kuidas mina sellises või sellesarnases olukorras reageerin? Kumb vastanduse pool võiks teiste arvates minu kohta käia?” Kui märkame, et mõni vastandus juhib tähelepanu valdkonnale, milles meil oleks hea end parandada, siis püüdkem seda ka teha. Nii on sellest vastandusest meile abi.

Seda tabelit võib kasutada ka pere piibliõhtul. Esmalt võiksid kõik pereliikmed need vastandused läbi lugeda. Siis võiks üks ette lugeda vastanduse esimese poole ja teiste pereliikmete ülesandeks oleks meelde tuletada, mida ütleb vastanduse teine pool. Nii saate meeldivas õhkkonnas omavahel arutada, kuidas vastanduse teist poolt veelgi paremini ellu rakendada. Selline uurimine ja arutamine aitab kõigil pereliikmetel käituda kristlasele sobival viisil nii kodus kui ka väljaspool.

Kas sa mäletad, mida ütleb vastanduse teine pool?

Kui teadvustame, et vastandused on väärtuslikud, siis on meil kergem neid Piiblis ära tunda. Samuti võime märgata, et neist on palju abi kristlikus teenistuses. Ukse avanud inimesele võime näiteks öelda: „Paljud arvavad, et inimesel on surematu hing, kuid vaadake, mida ütleb selle kohta Piibel.” Piiblikursust juhatades saame küsida: „Siinkandis usub enamik inimesi, et Jumal ja Jeesus on üks isik, aga mida me oleme Piiblist teada saanud? Mida sina ise sellest arvad?”

Piiblis leiduvatest vastandustest on meil tõepoolest palju õppida ning need aitavad meil jätkata tõeteel käimist. Samuti võime kasutada vastandusi selleks, et aidata teistel Piibli tõde tundma õppida.