Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Ära lase kellelgi „kõigutada oma kainet mõistust”!

Ära lase kellelgi „kõigutada oma kainet mõistust”!

„Me palume teid, vennad . . . , et te ei laseks kiiresti kellelgi kõigutada oma kainet mõistust” (2. TESS. 2:1, 2)

1., 2. Miks on petmine maailmas nii levinud ja mil moel seda esineb? (Vaata pilti artikli alguses.)

PETMINE, võltsimine ja kavaldamine on maailmas üldlevinud. See ei peaks meid üllatama. Piibel näitab selgelt, et Saatan on osav petis ja et tema on selle maailma valitseja (1. Tim. 2:14; 1. Joh. 5:19). Mida lähemale selle kurja ajastu lõpp jõuab, seda vihasemaks Saatan muutub, „kuna ta teab, et talle on jäänud vähe aega” (Ilm. 12:12). Seetõttu on ootuspärane, et tema mõju all olev maailm muutub aina valelikumaks, mis omakorda paneb proovile Jehoova teenijaid.

2 Aeg-ajalt esineb ajalehtedes, dokumentaalsaadetes ja veebilehtedel Jehoova tunnistajate ning nende uskumuste kohta eksitavaid uudiseid või sulaselgeid valesid. Mõned inimesed lasevad valedel end mõjutada, võttes neid kergekäeliselt tõe pähe.

3. Mis kaitseb meid eksitamise eest?

3 Saatana eesmärk on selliste valede abil meie usku õõnestada, kuid õnneks on meil Jumala Sõna, mis on „kasulik . . . parandamiseks” (2. Tim. 3:16). Apostel Pauluse kirjast Tessaloonika kristlastele näeme, et mõned neist olid lasknud end eksitada ja jäänud uskuma valesid. Ta hoiatas neid, et nad ei laseks „kellelgi kõigutada oma kainet mõistust” (2. Tess. 2:1, 2). Mida õpetlikku me leiame Pauluse armastavast manitsusest ja kuidas on meil võimalik sellest oma elus juhinduda?

ÕIGEAEGSED HOIATUSED

4. Kuidas õhutas Paulus Tessaloonika kristlasi olema valvel „Jehoova päeva” tulemise suhtes ja mis aitab meil valvel püsida?

4 Esimeses kirjas Tessaloonika kogudusele pööras Paulus tähelepanu „Jehoova päeva” tulemisele.  Ta ei tahtnud, et ta vennad oleksid selle suhtes pimeduses ja ette valmistamata. Ta õhutas neid kui „valguse poegi” püsima ärkvel ja säilitama kaine mõistuse. (Loe 1. Tessalooniklastele 5:1—6.) Meie ootame Suure Babüloni, ülemaailmse valereligiooni impeeriumi hävitamist. See sündmus tähistab Jehoova suure päeva algust. Me oleme rõõmsad, et saame üha täpsemini aru sellest, kuidas Jehoova oma eesmärgi täide viib. Samuti saame koguduse kaudu korrapäraselt õigeaegseid meeldetuletusi, mis aitavad meil säilitada kainet mõistust. Kui paneme neid hoiatusi alati tähele, tugevneb meie otsustavus osaleda „pühas teenistuses, kasutades oma mõtlemisvõimet” (Rooml. 12:1).

Pauluse kirjad andsid kristlastele õigeaegseid hoiatusi (Vaata lõike 4, 5)

5., 6. a) Millest rääkis Paulus teises kirjas tessalooniklastele? b) Mida laseb Jumal Jeesusel peagi teha ja mida me peaksime endalt küsima?

5 Varsti pärast oma esimest kirja Tessaloonika kristlastele saatis Paulus neile teise kirja. Selles rääkis ta tulevasest suurest viletsusest, milles Issand Jeesus mõistab Jumala esindajana kohut nende üle, „kes ei tunne Jumalat ja . . . ei kuuletu heale sõnumile” (2. Tess. 1:6—8). Kirja teine peatükk näitab, et koguduses olid mõned lasknud end häirida teadetest, nagu oleks Jehoova päev juba käes. (Loe 2. Tessalooniklastele 2:1, 2.) Varased kristlased ei saanud Jehoova eesmärgi täideminekust täielikult aru, nagu on näha sellest, mida Paulus hiljem prohvetiennustuste mõistmise kohta kirjutas: „Meie teadmised on poolikud ja meie prohvetlik rääkimine on poolik, aga kui tuleb see, mis on täielik, siis jäetakse kõrvale see, mis on poolik” (1. Kor. 13:9, 10). Ent Jumal inspireeris Paulust, Peetrust ja teisi selle aja ustavaid võitud vendi panema kirja hoiatusi, mis aitasid kristlastel usku tugevana hoida.

6 Kaaskristlaste mõtteviisi parandamiseks selgitas Paulus Jumala vaimu mõjutusel, et enne Jehoova päeva saabumist peab tulema suur ärataganemine ja saama avalikuks „seadusetuse inimene”. * Peale seda kõrvaldab Jeesus  määratud ajal need, kes on lasknud end petta. Paulus näitas, et nende hukkamõistmise põhjuseks on see, „et nad ei võtnud vastu tõearmastust” (2. Tess. 2:3, 8—10). Meil on vaja endalt küsida: kui väga armastan mina tõde? Kas ma hoian end kursis uute arusaamadega, mida selgitatakse selles ajakirjas ja teistes Piiblil põhinevates väljaannetes, mida antakse välja Jumala rahva ülemaailmse koguduse heaks?

VALI HOOLEGA, KELLEGA LÄBI KÄID

7., 8. a) Milliste ohtudega algkristlased kokku puutusid? b) Mis kujutab tõsist ohtu ka tänapäeva kristlastele?

7 Kristlased puutusid lisaks ärataganejatele ja nende õpetustele kokku ka teiste ohtudega. Paulus kirjutas Timoteosele, et „rahaarmastus on igasuguste halbade asjade juur”. Apostel tõi välja, et lastes sellisel armastusel endas kasvada, olid mõned „usust ära eksinud ja ennast valusate pistetega igalt poolt torganud” (1. Tim. 6:10). Ka „liha teod” kujutasid endast alalist ohtu (Gal. 5:19—21).

8 Nagu nägime, rõhutas Paulus tessalooniklastele eriliselt seda, kuivõrd ohtlikud on mehed, keda ta mujal nimetas „valeapostliteks”. Mõned neist rääkisid „pööraseid asju, et vedada jüngreid enda järele” (2. Kor. 11:4, 13; Ap. t. 20:30). Hiljem kiitis Jeesus Efesose koguduse liikmeid selle eest, et nad ei talunud „halbu inimesi”. Nad panid proovile inimesed, kes osutusid valetajateks ja olid tegelikult valeapostlid (Ilm. 2:2). Teises kirjas tessalooniklastele õhutas Paulus: „Nüüd me käsime teid, vennad, Issand Jeesus Kristuse nimel tõmbuda eemale igast vennast, kes elab korratult.” Ta viitas kristlastele, kes ei tahtnud tööd teha (2. Tess. 3:6, 10). Kui juba niisuguseid inimesi peeti korratuteks, siis kui palju enam neid, kellest olid saamas ärataganejad! Lähedane läbikäimine selliste inimestega oli ülimalt ohtlik ja seda tuli vältida. Nii on see ka tänapäeval (Õpet. 13:20).

9. Miks me peaksime olema ettevaatlikud, kui keegi tahab väidelda isiklike arusaamade üle või muutub kriitiliseks?

9 Jumala antud hoiatused esimese sajandi kristlastele on olulised ka meile, seda enam, et suure viletsuse puhkemine ja selle kurja maailma lõpp ei ole enam kaugel. Kindlasti ei taha me kaotada silmist Jumala ärateenimata helduse eesmärki ja jääda ilma igavesest elust kas siis taevas või maa peal (2. Kor. 6:1). Kui juhtub, et keegi, kes käib meie koosolekutel, püüab kaasata meid väitlustesse isiklike arusaamade üle või kriitilistesse aruteludesse, peaksime olema väga ettevaatlikud (2. Tess. 3:13—15).

„PIDAGE KINNI NENDEST TRADITSIOONIDEST”

10. Millistest traditsioonidest ergutati Tessaloonika kristlasi kinni pidama?

10 Paulus ergutas Tessaloonika kristlasi seisma kindlalt usus ja pidama õpitust kinni. (Loe 2. Tessalooniklastele 2:15.) Milliseid „traditsioone” oli neile õpetatud? Kindlasti polnud tegu traditsioonidega, mida peab tähtsaks valereligioon, seades need ühele pulgale Pühakirja tõdedega. Pigem viitas Paulus õpetustele, mida tema ja teised olid saanud Jeesuselt ning mida Jumal oli edastanud apostlite kaudu. Suur osa neist õpetustest sai ka Jumala inspireeritud Pühakirja osaks. Paulus tunnustas oma vendi Korintose kogudusest, öeldes: „Te peate mind meeles kõigis asjades  ja hoiate kõvasti kinni traditsioonidest, nagu ma olen need teile edasi andnud” (1. Kor. 11:2). Sellised õpetused tulid usaldusväärsest allikast ja seetõttu võis neid uskuda.

11. Millistel viisidel võib pettus kristlast mõjutada?

11 Kui Paulus kirjutas heebrealastele, juhtis ta tähelepanu kahele viisile, kuidas kristlane võib kaotada usu ja veendumuse. (Loe Heebrealastele 2:1; 3:12.) Ta rääkis eemaletriivimisest ja eemaletõmbumisest. Kui paat triivib kaldast eemale, toimub see esialgu märkamatult. Vahemaa kaldaga suureneb vähehaaval. Ent kui inimene lükkab ise paadi kaldast eemale, kaugeneb ta sellest oma tegutsemise tagajärjel. Mõlemad olukorrad kirjeldavad hästi seda, kuidas kristlane võib langeda pettuse ohvriks, lastes õõnestada oma usaldust tõe vastu.

12. Millised tegevused võivad meie vaimsust kahjustada?

12 Midagi sellist võis olla juhtunud ka mõne Tessaloonika koguduse liikmega. Mida aga öelda meie kohta? Tänapäeva maailmas on palju sellist, mis võib röövida meie aja. Mõtle, kui palju tunde kulub sellele, kui suhelda sotsiaalvõrgustikes, lugeda elektroonilisi sõnumeid ja vastata neile, pühenduda hobidele ning hoida end pidevalt kursis spordimaailma tegemistega. Ükskõik milline eelmainitud tegevus võib kristlase tähelepanu Jumala teenimiselt kõrvale juhtida ja tema indu jahutada. Selle tagajärjel võib kannatada see, kui siiralt ta palvetab ning kui hoolsalt ta uurib Jumala Sõna, käib koosolekutel ja kuulutab head sõnumit. Mida saaksime teha, et mitte lasta enda kainet mõistust sel moel kõigutada?

KUIDAS KAITSTA OMA KAINET MÕISTUST?

13. a) Milline tänapäeval levinud suhtumine on ette ennustatud? b) Mis aitab meil oma usku elavana hoida?

13 Meil on ülimalt oluline pidada meeles seda, mis ajal me elame, ja seda, kui ohtlik on käia läbi nendega, kes ei usu, et käes on „viimsed päevad”. Apostel Peetrus kirjutas selle aja kohta: „Tuleb . . . pilkesõnadega pilkajaid, kes käivad omaenda himude järgi ja ütlevad: „Kus on see tema tõotatud juuresolek? Sellest peale, kui meie esiisad vajusid surmaunne, on kõik jäänud täpselt nii nagu loomise algusest!”” (2. Peetr. 3:3, 4). Kui loeme iga päev Piiblit ja uurime seda korrapäraselt, aitab see meil hoida meeles, kus me ajavoolus asume ning et käes on „viimsed päevad”. Ettekuulutatud ärataganemine sai ilmsiks juba palju sajandeid tagasi ja avaldab ikka veel mõju. „Seadusetuse inimene” tegutseb siiani Jumala teenijate vastu. Seetõttu peame pidama hoolega meeles seda, et Jehoova päev on lähedal (Sef. 1:7).

Hea ettevalmistus kuulutustööks ja selles osalemine kaitsevad meie kainet mõistust (Vaata lõike 14, 15)

14. Kuidas on meile kaitseks see, kui oleme hõivatud Jumala teenimisega?

14 Kogemused näitavad, et parim moodus ärkvel püsida ja kainet mõistust hoida on osaleda regulaarselt kuningriigi hea sõnumi kuulutamises. Seega, kui koguduse pea Kristus Jeesus käskis oma järelkäijatel teha jüngriteks inimesi kõigi rahvaste hulgas ja õpetada neid pidama tema käske, andis ta neile juhendi, mis oli neile kaitseks (Matt. 28:19, 20). Kui tahame talle kuuletuda, tuleb meil olla kuulutustöös agarad. Kas meie õed ja vennad Tessaloonikas tegid seda tööd pelgalt vormitäiteks, nagu oleks see üks tüütu kohustus? Kindlasti mitte. Tuleta meelde Pauluse sõnu  neile: „Ärge kustutage vaimu tuld. Ärge suhtuge prohvetlikesse sõnumitesse põlgusega” (1. Tess. 5:19, 20). Ja kui põnevad on prohvetiennustused, mida me saame uurida ja millest võime teistele rääkida!

15. Mida kasulikku võime pere piibliõhtul ette võtta?

15 Loomulikult soovime, et meie pereliikmed oleksid tublid kuulutajad. Paljud õed ja vennad on leidnud, et üks viis sellele kaasaaitamiseks on eraldada mingi osa pere piibliõhtust kuulutustööks valmistumisele. Abi võib olla sellest, kui arutate, kuidas teha korduskülastust inimesele, kes Piibli vastu huvi ilmutas. Võiksite mõelda, milline teema pakuks talle ilmselt huvi ning millal oleks parim aeg tema juurde tagasi minna. Paljud pühendavad teatud aja ka sellele, et vaadata läbi materjal, mida käsitletakse järgmistel koosolekutel. Kas sul oleks võimalik valmistuda koosolekul osalemiseks veelgi paremini? Kui osaled koosolekutel, tugevneb su usk ja see aitab sul hoida kainet mõistust (Laul 35:18). Jah, pere piibliõhtu kaitseb kõhkluste ja võõraste arusaamade eest.

16. Mis ajendab võitud kristlasi säilitama kainet mõistust?

16 Jehoova on aastate jooksul õnnistanud oma rahvast üha parema arusaamisega Piibli prohvetiennustustest. Kui mõtiskleme selle üle, kasvab meie tänutunne tema vastu seetõttu, et meid ootab ees imeline tasu. Võitud kristlastel on lootus ühineda taevas Kristusega. Kui võimas ajend kaine mõistuse säilitamiseks! Kahtlemata käivad ka võitute kohta tänapäeval sõnad, mis Paulus kirjutas tessalooniklastele: „Me tunneme alati kohustust tänada Jumalat teie eest, Jehoova poolt armastatud vennad, sest Jumal valis teid . . . selle kaudu, et ta pühitses teid vaimuga, ja teie usu kaudu tõesse” (2. Tess. 2:13).

17. Millist julgustust saad sina sõnadest, mis on kirjas tekstis 2. Tessalooniklastele 3:1—5?

17 Need, kellel on väljavaade elada igavesti maa peal, peaksid samuti hoidma oma kainet mõistust. Kui sul on maine lootus, siis mõtle tõsiselt sõnadele, millega Paulus julgustas oma aja võitud kristlasi Tessaloonikas. (Loe 2. Tessalooniklastele 3:1—5.) Meil kõigil tuleks neid südamlikke sõnu tähele panna. Jah, kirjad tessalooniklastele sisaldavad elutähtsaid hoiatusi selle eest, et me ei laseks end kaasa haarata väitlustest isiklike arusaamade ja kahtlaste ideede üle. Praegusel lõpuajal on kristlased selliste manitsuste eest väga tänulikud.

^ lõik 6 Nagu võime lugeda kirjakohast Apostlite teod 20:29, 30, ütles Paulus, et kristlikust kogudusest „tõusevad mehed, kes räägivad pööraseid asju, et vedada jüngreid enda järele”. Ajalugu näitab, et aja jooksul eristusid selgelt kaks rühma: vaimulikud ja ilmikud. Kolmandaks sajandiks oligi avalikuks saanud „seadusetuse inimene”: selleks oli ristiusu vaimulikkond tervikuna. (Vaata „Vahitorni”, 1. veebruar 1990, lk 10—14.)