1., 2. Milliseid mõtteid võis Jeruusalemma mineku aeg apostlites tekitada?

„NÜÜD, kui pilved on laiali hajunud, on selgelt näha noorkuusirpi. Eelmisel õhtul pidid ka Jeruusalemma vahimehed seda nägema. Niipea kui süneedrium sellest teada sai, kuulutas ta niisanikuu alanuks. Tänu märgutuledele ja sõnumiviijatele jõudis see uudis igale poole, isegi siia. Kahtlemata soovib Jeesus nüüd Jeruusalemma poole minema hakata, et enne paasapüha kohal olla.”

² Sellised mõtted võisid keerelda mõnede apostlite peas, kes olid koos Jeesusega Pereas teisel pool Jordanit, kui ta läks viimast korda Jeruusalemma (Matt. 19:1; 20:17, 29; Mark. 10:1, 32, 46). Kui niisani esimene päev oli kindlaks tehtud, pidi paasapüha peetama sellest 13 päeva hiljem, 14. niisanil pärast päikeseloojangut.

3. Miks pakub kristlastele huvi see, millal tähistati paasapüha?

³ Issanda õhtusöömaaeg, mida peetakse samal ajal kui minevikus paasapüha, toimub 2014. aastal 14. aprillil. See on tõelistele kristlastele ja huvilistele eriline päev. Miks? Seda selgitab tekst 1. Korintlastele 11:23—25, kus öeldakse: „Jeesus sel ööl, kui ta pidi ära antama, võttis leiva, ja olles tänanud, murdis seda ning ütles: „See tähendab minu keha, mis antakse teie eest. Tehke seda jätkuvalt minu mälestuseks.” Samal kombel toimis ta pärast õhtusööki karikaga.”

4. a) Millistele küsimustele seoses mälestusõhtuga oleks hea mõelda? b) Kuidas tehakse igal aastal kindlaks mälestusõhtu kuupäev? (Vaata kasti „2014. aasta mälestusõhtu”.)

⁴ Arvatavasti soovid sinagi olla kohal, kui tähistatakse sündmust, mida Jeesus käskis oma järelkäijatel igal aastal pidada. Kuid enne seda oleks hea mõelda, kuidas sa saaksid selleks õhtuks valmistuda, milliseid erilisi sümboleid seal kasutatakse, mis  sellel koosolekul toimub ning mida see sündmus ja need sümbolid sulle tähendavad.

5. Milliseid ettevalmistusi palus Jeesus teha, et koos oma apostlitega viimast paasapüha pidada?

⁵ Kui Jeesus palus apostlitel paasapüha pidamiseks valmis seada ühe toa, ei rääkinud ta midagi suurejoonelistest kaunistustest. Arvatavasti ta lihtsalt soovis, et see oleks sobiv, puhas koht, kuhu kõik kutsutud kenasti ära mahuksid. (Loe Markuse 14:12—16.) Apostlid pidid muretsema õhtusöögiks kõik vajaliku, kaasa arvatud hapnemata leiva ja punase veini. Pärast paasapüha tähistamist pööras Jeesus tähelepanu nende sümboolsele tähendusele.

6. a) Mida ütles Jeesus pärast paasapüha pidamist leiva kohta? b) Millist leiba mälestusõhtul kasutatakse?

⁶ Õhtusöögil viibis ka apostel Matteus, kes hiljem kirjutas: „Jeesus [võttis] leiva, ja esitanud tänupalve, murdis seda ning andis jüngritele, öeldes: „Võtke, sööge” (Matt. 26:26). Tegu oli sellise hapnemata leivaga, mida söödi paasapüha ajal (2. Moos. 12:8; 5. Moos. 16:3). Leib oli tehtud nisujahust ja veest, ilma et oleks kasutatud juuretist või maitseaineid, nagu näiteks soola. Kuna see oli kergitamata taignast, siis oli see õhuke kuivikutaoline leib, mida oli kerge tükkideks murda. Tänapäeval võivad kogudusevanemad paluda, et keegi teeks mälestusõhtuks nisujahust ja veest sellise leiva. Selle võib küpsetada näiteks pannil vähese õliga. (Kui nisujahu pole saada, võib kasutada ka riisi-, odra-, maisi- või muud taolist jahu.) Samuti sobib niisugune juudi matsa, kuhu pole lisatud linnaseid, mune või sibulat.

7. Milline vein oli Jeesuse karikas ja millist veini peaks kasutama mälestusõhtul?

⁷ Matteus jätkab: „Samuti võttis ta karika, ja olles tänanud, andis selle neile ja ütles: „Jooge kõik sellest”” (Matt. 26:27, 28). Jeesus võttis karika, milles oli punane vein. (See ei saanud olla värske viinamarjamahl, kuna viinamarjade koristusaeg oli ammu möödas.) Kuigi esimesel paasapühal Egiptuses veini ei tarvitatud, ei öelnud Jeesus, et seda oleks  vale paasapüha ajal teha. Ta ise kasutas veini Issanda õhtusöömaajal ja seda teevad ka tänapäeva kristlased mälestusõhtul. Mõistagi ei olnud Jeesuse vere väärtust vaja millegagi suurendada ja seepärast ei kasutata ka praegu veini, mida on parendatud brändi või maitseainetega. Kasutama peaks tavalist punast veini, kas koduveini või poes müügilolevaid veine, nagu Beaujolais, Burgundia või Chianti.

8. Miks mõtlevad kristlased sellele, mida leib ja vein tähendavad?

⁸ Apostel Paulus näitas, et kõigil kristlastel, mitte ainult apostlitel, tuleb pidada Issanda õhtusöömaaega. Ta kirjutas oma usukaaslastele Korintoses: „Ma sain Issandalt selle, mille ma andsin edasi ka teile, et Issand Jeesus . . . võttis leiva, ja olles tänanud, murdis seda ning ütles: „See tähendab minu keha, mis antakse teie eest. Tehke seda jätkuvalt minu mälestuseks”” (1. Kor. 11:23, 24). Seetõttu tähistavad kristlased seda sündmust igal aastal ning mõtlevad leiva ja veini sümboolsele tähendusele.

9. Milline ekslik arusaam on mitmetel seoses leivaga, mida Jeesus oma apostlitele jagas?

⁹ Mõned kirikulised juhivad tähelepanu sellele, et Jeesus ütles sõna-sõnalt: „See on minu keha”. Nad usuvad, et leib muutus imekombel Jeesuse lihaks. Kuid selline arusaam pole kooskõlas faktidega. * Jeesuse ustavad apostlid võisid oma silmaga näha nii Jeesuse keha kui ka hapnemata leiba, mida nad peagi sööma hakkasid. On selge, et Jeesus rääkis sümboolselt, nagu ta oli teinud ka paljudel varasematel kordadel (Joh. 2:19—21; 4:13, 14; 10:7; 15:1).

10. Mida kujutab leib Issanda õhtusöömaajal?

¹⁰ Leib, mida apostlid nägid ja mida nad peagi sööma hakkasid, tähendas Jeesuse  keha. Millisest kehast on jutt? Oli aeg, kui ustavad jumalateenijad uskusid, et leib kujutab „Kristuse keha” ehk võitud kristlastest koosnevat kogudust. Nii arvati, sest Jeesus murdis leiva tükkideks, kuid tema enda luid ju ei murtud (Efesl. 4:12; Rooml. 12:4, 5; 1. Kor. 10:16, 17; 12:27). Ent aja jooksul hakati mõistma, et nii loogika kui ka Pühakiri toetavad arusaama, et leib kujutab Jeesuse inimkeha. Piibel ütleb, et Jeesus „kannatas lihas” ja koguni hukati piinapostil. Seega kujutab leib Issanda õhtusöömaajal Jeesuse füüsilist keha, milles ta „kandis meie patud . . . postile” (1. Peetr. 2:21—24; 4:1; Joh. 19:33—36; Heebr. 10:5—7).

11., 12. a) Mida ütles Jeesus veini kohta? b) Mida kujutab vein Issanda õhtusöömaajal?

¹¹ See aitab meil mõista seda, mida Jeesus ütles järgmiseks veini kohta. Piiblis on kirjas: „Samal kombel toimis ta pärast õhtusööki karikaga ja ütles: „See karikas tähendab uut lepingut minu vere alusel”” (1. Kor. 11:25). Paljudest Piiblitest võib lugeda selle salmi sõnasõnalist tõlget. Näiteks eestikeelse Piibli 1997. aasta tõlge ütleb: „See karikas on uus leping minu veres.” (Meie kursiiv.) Kas Jeesuse käes olnud karikas oligi uus leping? Ei olnud. Sõnaga „karikas” viitas ta selle sees olevale veinile. Mida see vein Jeesuse sõnul tähendas ehk kujutas? Tema ohvriverd.

¹² Markuse evangeeliumis on kirjas Jeesuse sõnad: „See tähendab minu „lepinguverd”, mis peab valatama paljude eest” (Mark. 14:24). Jah, Jeesuse veri pidi „valatama paljude eest pattude andeksandmiseks” (Matt. 26:28). Seega kujutab punane vein Jeesuse sõnasõnalist verd. Tema lunastava vere läbi võime saada vabastuse, „väärsammude andestamise”. (Loe Efeslastele 1:7.)

13. Kirjelda, kuidas tähistatakse Kristuse surma mälestusõhtut.

¹³ Kui sa tuled koos Jehoova tunnistajatega mälestusõhtule esimest korda, siis mis sind seal ees ootab? See koosviibimine toimub meeldivas puhtas kohas, kus kõigil on võimalik keskenduda programmile. Paik võib olla kaunistatud lihtsate lilleseadetega, kuid kindlasti pole seal toretsevaid pühadekaunistusi ega kärarikast peomeeleolu. Üks pädev kogudusevanem esitab väärika kõne, milles ta selgitab, mida Piibel sellest sündmusest räägib. Ta aitab kõigil mõista, kui suur väärtus on sellel, mida Kristus meie heaks tegi — ta suri lunastusohvrina meie eest, et me võiksime elada. (Loe Roomlastele 5:8—10.) Kõnepidaja räägib ka kahest erinevast lootusest, mis kristlastel Piibli järgi on.

14. Millisest kahest lootusest räägitakse mälestusõhtu kõnes?

¹⁴ Üks neist kahest on lootus valitseda Kristusega taevas. Selline väljavaade on suhteliselt vähestel Kristuse järelkäijatel, näiteks tema ustavatel apostlitel (Luuka 12:32; 22:19, 20; Ilm. 14:1). Teine lootus on suuremal osal kristlastel, kes meie ajal ustavalt Jumalat teenivad. Neil on väljavaade elada igavesti taastatud paradiisis maa peal. Siis sünnib Jumala tahe ka maa peal, nii nagu taevas. Selle eest on kristlased juba kaua palvetanud (Matt. 6:10). Piibel kirjeldab neid imepäraseid tingimusi, millest nad võivad igavesti rõõmu tunda (Jes. 11:6—9; 35:5, 6; 65:21—23).

15., 16. Mida tehakse Issanda õhtusöömaajal hapnemata leivaga?

¹⁵ Ettekande lõpupoole ütleb kõnepidaja, et on aeg teha seda, mida Jeesus oma apostlitel käskis teha. Nagu eespool mainitud, kasutatakse sümbolitena  hapnemata leiba ja punast veini, mis on asetatud kõnepidaja lähedal olevale lauale. Ta juhib tähelepanu Piibli jutustusele, kus on kirjas, mida Jeesus ütles ja tegi, kui ta selle sündmuse pidamise sisse seadis. Näiteks Matteuse evangeeliumist võib ta lugeda: „Jeesus [võttis] leiva, ja esitanud tänupalve, murdis seda ning andis jüngritele, öeldes: „Võtke, sööge. See tähendab minu keha”” (Matt. 26:26). Jeesus murdis hapnemata leiva tükkideks, nii et ta sai seda jagada endast mõlemal pool olevatele apostlitele. 14. aprillil toimuval mälestusõhtul võid sa näha hapnemata leiba, mis on murtud tükkideks ja pandud taldrikutele.

¹⁶ Kasutusel on piisav hulk taldrikuid, et need jõuaks mõistliku aja jooksul kõigi kohalviibijateni. Tegemist pole mingi keeruka rituaaliga. Kõigepealt esitatakse lühike palve ning seejärel antakse taldrikuid korra järgi käest kätte, vastavalt sellele, kuidas on otstarbekas kohalikes oludes. Leiba võtavad vaid vähesed või üldse mitte keegi, nagu see oli enamikus kogudustes 2013. aasta mälestusõhtul.

17. Mida tehakse mälestusõhtul Jeesuse eeskuju kohaselt veiniga?

¹⁷ Seejärel pööratakse tähelepanu sellele, mida Matteus järgmisena kirjeldab: „[Jeesus] võttis . . . karika, ja olles tänanud, andis selle neile ja ütles: „Jooge kõik sellest, sest see tähendab minu „lepinguverd”, mis peab valatama paljude eest pattude andeksandmiseks”” (Matt. 26:27, 28). Jeesuse eeskujul esitatakse siis teine palve ning ulatatakse ka veini kõigi kohalviibijate seas käest kätte.

18. Miks on oluline mälestusõhtul kohal olla, ehkki leiba ja veini võtavad vaid vähesed või üldse mitte keegi?

¹⁸ Enamik kohalviibijaist ei võta leiba ega veini, vaid annavad need lugupidavalt edasi, sest Jeesus ütles, et neist peaksid osa saama vaid need, kes hakkavad koos temaga taevas valitsema. (Loe Luuka 22:28—30; 2. Tim. 4:18.) Kõik teised on aupaklikud pealtvaatajad. Siiski on neil oluline Issanda õhtusöömaajal kohal olla, sest nii saavad nad näidata, kui väärtuslikuks nad peavad Jeesuse ohvrit. Mälestusõhtu jooksul võivad nad mõtiskleda kõigi nende õnnistuste üle, mis saavad neile osaks tänu Jeesuse lunastusohvrile. Neil on väljavaade kuuluda „suurde rahvahulka”, kes jääb ellu tulevase „suure viletsuse” ajal. Nad on jumalateenijad, kes „on oma rüüd pesnud ja teinud need valgeks Talle veres” (Ilm. 7:9, 14—17).

19. Kuidas me saame mälestusõhtuks valmistuda ja mida tuleks meil veel teha, et võiksime sellest täit kasu saada?

¹⁹ Jehoova tunnistajad üle kogu maailma teevad selleks eriliseks koosolekuks ettevalmistusi. Mõne nädala jooksul enne mälestusõhtut jagame võimalikult paljudele kutseid, et ka nemad võiksid sellel sündmusel viibida. Lisaks sellele loeme mälestusõhtule eelnevatel päevadel Piibli jutustusi sellest, mida Jeesus tegi ja mis toimus vastaval päeval aastal 33. Me teeme varakult plaane, et saaksime kindlasti sellel õhtul kohal olla. Püüame saabuda mälestusõhtule aegsasti enne avalaulu ja —palvet, et võiksime külalisi tervitada ja seejärel kogu programmist osa saada. Nii koguduseliikmetel kui ka külalistel on kasulik jälgida oma Piiblist kirjakohti, mida kõnepidaja ette loeb ja selgitab. Kõige olulisem on aga see, et meie kohalolek mälestusõhtul kinnitab, et peame Jeesuse toodud ohvrit kalliks ning kuuletume tema käsule: „Tehke seda jätkuvalt minu mälestuseks” (1. Kor. 11:24).