1., 2. a) Millise nõuande Saalomon Jumala vaimu mõjutusel noortele kirjutas? b) Miks peaks Saalomoni nõuanne pakkuma huvi ka viiekümnendates aastates ja vanematele kristlastele?

KUNINGAS Saalomon kirjutas Jumala vaimu mõjutusel noortele: „Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil, enne kui tulevad kurjad päevad.” Mis on need „kurjad päevad”? Saalomon selgitas seda, kui kirjeldas poeetilises vormis vanadusega kaasnevaid vaevusi: värisevad käed, ebakindel kõnnak, kehvaks jäänud hambad, nägemine ja kuulmine, hallid juuksed ning kanged luud-liikmed. Keegi ei peaks planeerima, et alustab Jehoova teenimist alles siis, kui jõuab sellisesse ikka. (Loe Koguja 12:1—5.)

² Paljudel kristlastel, kes on viiekümnendates või vanemad, on veel rohkesti jõudu. Neil võib olla juustes veidi halli, kuid tõenäoliselt pole neil kõiki selliseid tervisehädasid nagu Saalomon kirjeldas. Kas ka need kristlased peaksid mõtlema noortele antud nõuandele „Mõtle oma Loojale”? Mida see nõuanne tähendab?

3. Mida peaks sisaldama oma Loojale mõtlemine?

 ³ Isegi kui oleme teeninud Jehoovat palju aastaid, on hea aeg-ajalt peatuda ja mõelda tänulikult sellele, kui vägev on meie Looja. Meie elu on täis aukartustäratavaid imesid. Inimene ei suuda mõista kogu loomistöö keerukust. Selle tohutu mitmekesisus pakub meile lõputult võimalusi elust rõõmu tunda. Kui mõtiskleme Jehoova loomistöö üle, mõistame üha paremini, kui armastav, tark ja vägev Jumal ta on (Laul 143:5). Kuid oma vägevale Loojale mõtlemine peaks sisaldama ka seda, et mõtiskleme enda kohustuste üle tema ees. Kõige selle tulemusel tugevneb meie otsustavus väljendada talle oma tänulikkust, teenides teda nii suurel määral kui võimalik kogu oma elu (Kog. 12:13).

4. Mida võiks kauaaegne kogenud kristlane endalt küsida ja miks?

⁴ Kui sul on juba aastakümnetepikkune elukogemuste pagas, oleks hea endalt küsida: „Mida ma võiksin nüüd oma eluga peale hakata? Mul on ju ikka veel jõudu ja energiat.” Kogenud kristlasena on sul suurepäraseid võimalusi. Sa saad anda noorematele edasi seda, mida oled Jehoovalt õppinud. Sa võid tugevdada teiste usku kogemustega, mida oled Jumalat teenides saanud. Kuningas Taavet palus, et ta võiks nii toimida. Ta kirjutas: „Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east, . . . Ära siis jäta mind maha, Jumal, kui ma lähen vanaks ja halliks, kuni ma kuulutan sinu käsivart praegusele põlvele ja su vägevust kõigile järeltulijaile!” (Laul 71:17, 18).

5. Kuidas saavad vanemad kristlased anda teistele edasi seda, mida nad on õppinud?

⁵ Kuidas sa saaksid teistele edasi anda seda, mida oled aastate jooksul õppinud? Kas võiksid kutsuda nooremaid jumalateenijaid külla, et üksteist kosutada? Või ehk kutsuda neid koos endaga kuulutustööle ja jagada nendega rõõmu, mida Jehoova teenimine sulle toob? Muistsel ajal elanud Eliihu ütles: „Kõnelgu päevad ja aastate rohkus õpetagu tarkust” (Iiob 32:7). Apostel Paulus ergutas küpseid kristlikke naisi olema teistele eeskujuks sõnade ja käitumisega. Ta kirjutas: „Eakad naised . . . õpetagu head” (Tiit. 2:3).

6. Miks ei tohiks kristlased, kel on pikaaegsed kogemused, alahinnata oma võimalusi teisi aidata?

⁶ Kui oled kogenud kristlane, on sul häid võimalusi teisi aidata. Mõtle, millised teadmised sul on võrreldes 30 või 40 aasta taguse ajaga. Sa oskad rakendada hästi ellu Piibli põhimõtteid. Kahtlemata tead, kuidas jõuda Piibli tõega teiste südameni. Kui oled kogudusevanem, siis on sul oskus aidata vendi, kes on astunud mõne väärsammu (Gal. 6:1). Võib-olla oled õppinud, kuidas korraldada koguduse tegevust, osakondade tööd kokkutulekutel või kuningriigisaali ehitust. Ehk on sul kogemusi, kuidas teha koostööd arstidega, et nad võiksid ravida patsiente vereülekandeta. Isegi kui oled alles hiljuti tõde õppinud, on sul väärtuslikke elukogemusi. Näiteks kui oled lapsed üles kasvatanud, on sul selles vallas palju praktilist tarkust. Vanemad kristlased võivad olla Jehoova rahvale suureks julgustuseks, kui õpetavad, juhatavad ja tugevdavad oma vendi ja õdesid kristlikul teel. (Loe Iiob 12:12.)

7. Millist väärtuslikku väljaõpet saavad vanemad kristlased noorematele anda?

⁷ Mida sa veel teiste heaks teha  saaksid? Võib-olla saad õpetada noortele, kuidas alustada ja juhatada piibliuurimisi. Kui sa oled õde, siis saad ehk anda häid soovitusi noortele emadele, kuidas leida väikeste laste kõrvalt aega vaimse tegevuse jaoks. Kui oled vend, võiksid õpetada noorematele vendadele, kuidas entusiastlikult kõnesid pidada ja kuulutustööl tõhus olla. Võta neid kaasa, kui külastad eakaid vendi ja õdesid, et neid vaimselt kosutada. Isegi kui sul pole enam nii palju füüsilist jõudu kui varem, saad ikkagi noortele õpetust jagada. Jumala Sõna ütleb: „Noorte meeste uhkuseks on jõud, aga vanade ehteks on hallid juuksed!” (Õpet. 20:29).

8. Mida tegi Paulus, kui ta oli juba vanemas eas?

⁸ Paulus teenis Jehoovat kogu jõust ka siis, kui oli juba vanemas eas. Umbes aastaks 61, kui ta Roomas vangist vabastati, oli ta palju aastaid ennastohverdavalt misjonitööd teinud (2. Kor. 11:23—27). Nüüd oleks ta võinud end Roomas sisse seada ning seal kuulutustööd teha. Vennad selles suures linnas oleks kahtlemata rõõmustanud. Ent Paulus nägi, et mujal on veel suurem vajadus. Koos Timoteose ja Tiitusega jätkas ta oma misjoniteenistust, minnes kõigepealt Efesosse, siis Kreetale ja tõenäoliselt ka Makedooniasse (1. Tim. 1:3; Tiit. 1:5). Pole teada, kas ta läks ka Hispaaniasse, kuid selline kavatsus tal oli (Rooml. 15:24, 28).

9. Millal ilmselt kolis Peetrus sinna, kus oli vaja teha rohkem kuulutustööd? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁹ Peetrus võis olla üle 50 aasta vana, kui kolis sinna, kus oli vaja teha rohkem kuulutustööd. Miks võib nii arvata? Kui ta oli umbes sama vana kui Jeesus või isegi veidi vanem, siis pidi ta olema umbes 50-aastane, kui kohtus teiste apostlitega Jeruusalemmas aastal 49 (Ap. t. 15:7). Mõni aeg pärast seda kokkusaamist läks Peetrus elama Babüloni, kindlasti selleks, et kuulutada sealsele suurele juudi kogukonnale (Gal. 2:9). Seal elades, umbes aastal 62, kirjutas ta Jumala vaimu mõjutusel oma esimese kirja (1. Peetr. 5:13). Välismaale elama asumine polnud ilmselt kerge, kuid Peetrus ei lasknud oma vanusel takistada end kõigest hingest Jehoovat teenimast.

10., 11. Jutusta kogemus kellestki, kes vanemas eas on kolinud teenima piirkonda, kus vajatakse rohkem kuulutajaid.

¹⁰ Tänapäeval on paljud 50-aastased ja vanemad kristlased leidnud, et nende olud on muutunud ja et neil on võimalik teenida Jehoovat uuel moel. Mõned on kolinud piirkonda, kus vajatakse rohkem kuulutajaid. Näiteks vend nimega Robert kirjutab: „Olime naisega üle 50 aasta vanad, kui mõistsime, millised võimalused meie ees on. Meie ainus poeg oli kodunt lahkunud, meil polnud enam hoolt vajavaid eakaid vanemaid ja me olime saanud väikese päranduse. Arvutasin välja, et meie maja müügist saadavast summast piisaks, et maksta ära majalaen ning elatada endid, kuni hakkan pensioni saama. Kuulsime, et Boliivias on palju inimesi, kes sooviksid Piiblit uurida, ning et seal elamine pole eriti kallis. Seega otsustasime kolida. Polnud kerge uue koduga kohaneda. Kõik oli nii erinev sellest, millega olime harjunud Põhja-Ameerikas. Kuid meie pingutused said heldelt tasutud.”

¹¹ Robert jätkab: „Kogu meie elu keerleb nüüd koguduse tegevuse ümber. Mõned meie piibliõpilastest on lasknud end ristida. Üks pere, kellega me Piiblit uurisime, elab tagasihoidlikes tingimustes  ühes külas palju miile eemal. Ent iga nädal võtab see pere ette raske teekonna linna meie koosolekutele. Kujutle, millist rõõmu oleme saanud tunda, nähes selle pere vaimset kasvu ning seda, et pere vanem poeg alustas koguni pioneerteenistust!”

12., 13. Jutusta kogemus kristlasest, kes on pärast pensionile jäämist hakanud teenima Jehoovat uuel moel.

¹² Võõrkeelsetes kogudustes ja gruppides teenivad vanemad vennad-õed avaldavad oma eeskujuga usukaaslastele head mõju. Samuti võib sellisel territooriumil töötamine olla väga nauditav. Brian Suurbritanniast kirjutab: „Kui ma sain 65 aastat vanaks ja jäin pensionile, valdas meid naisega tühjustunne. Meie lapsed olid kodust läinud ja me leidsime harva neid, kes oleksid olnud Piiblist huvitatud. Siis aga kohtasin üht noort hiina päritolu meest, kes tegi teadustööd kohalikus ülikoolis. Ta oli nõus tulema meie koosolekule ja ma hakkasin temaga Piiblit uurima. Paari nädala pärast võttis ta endaga koosolekule kaasa ka oma hiina keelt kõneleva kolleegi. Mõne aja pärast oli tal neid kaasas kaks, siis juba kolm.”

¹³ „Umbes sel ajal, kui juba viies hiina päritolu mees palus piibliuurimist, mõtlesin, et 65-aastane inimene ei pea ju Jehoova teenistusest pensionile jääma. Niisiis küsisin oma kaks aastat nooremalt abikaasalt, kas me võiks hakata õppima hiina keelt. Kasutasime selleks salvestatud kujul keelekursust. See oli 10 aastat tagasi. Kuulutustöö võõrkeelsel põllul pani meid end taas noorena tundma. Nüüdseks oleme uurinud Piiblit 112 hiina keelt kõneleva inimesega! Enamik neist on käinud ka koosolekutel. Üks teenib praegu pioneerina koos meiega Jehoovat.”

14. Mille üle võivad vanemad kristlased rõõmu tunda ja mille poolest on Pauluse eeskuju neile julgustav?

¹⁴ Kuigi paljudel viiekümnendates  kristlastel on olnud võimalik proovida Jehoova teenistuses midagi uut, pole mitte kõik seda teha saanud. Mõnedel on kehv tervis, teised jälle peavad hoolitsema oma eakate vanemate või siis oma laste eest. Kuid sa võid olla õnnelik teadmise üle, et Jehoova hindab kõike, mida sa tema töös teed. Niisiis ära masendu selle pärast, mida sa ei saa teha, vaid tunne hoopis rõõmu sellest, mida sa teha saad. Mõtle Paulusele. Ta oli aastaid koduarestis ja seepärast polnud tal võimalik jätkata oma misjonireise. Kuid millal iganes inimesed teda külastasid, rääkis ta neile Pühakirjast ja aitas tugevdada nende usku (Ap. t. 28:16, 30, 31).

15. Miks on eakad kristlased väga väärtuslikud?

¹⁵ Jehoova peab väga väärtuslikuks ka seda, mida saavad tema teenistuses teha eakad kristlased. Kuigi Saalomon tõi esile, et „kurjad päevad”, kui tervis on juba päris halb, ei ole parim aeg elus, väärtustab meie Jumal väga seda, mida eakad tema kiituseks teevad (Luuka 21:2—4). Samuti peab kogudus kauaaegseid ustavaid teenijaid väga kalliks.

16. Mis polnud eakale Hannale ilmselt võimalik, kuid mida ta tegi, et Jehoovat kummardada?

¹⁶ Piibel annab teada, et eakas naine Hanna kiitis ustavalt Jehoovat. Ta oli 84-aastane lesk, kui sündis Jeesus. Ilmselt ei elanud ta piisavalt kaua, et oleks saanud Jeesuse järelkäijaks, püha vaimuga võituks või osaleda kuningriigi hea sõnumi kuulutustöös. Kuid seda, mida Hanna teha sai, tegi ta rõõmuga. „Ta ei puudunud kunagi templist, vaid osales Jumala pühas teenistuses ööd ja päevad” (Luuka 2:36, 37). Igal hommikul ja õhtul oli Hanna templiõues rahva seas ning palvetas vaikselt võib-olla kuni pool tundi, siis kui preester suitsutusrohtu ohverdas. Kui ta nägi väikest Jeesust, hakkas ta „kõnelema sellest lapsest kõigile, kes ootasid Jeruusalemma vabastust” (Luuka 2:38).

17. Kuidas me saame aidata eakaid ja kehva tervisega kristlasi, et nad saaksid osaleda Jehoova teenimises?

¹⁷ Me peame olema valmis aitama usukaaslasi, kes on eakad ja kel on terviseprobleeme. Mõnel on harva võimalik olla koguduse koosolekutel ja kokkutulekutel, kuigi nad seda väga sooviksid. Mitmetes kohtades on kogudus seadnud asjad nii, et nad võiksid kuulata programmi telefoni teel. Igal pool pole see aga võimalik. Ent isegi need kristlased, kes ei saa käia koosolekutel, saavad toetada Jehoova teenimist. Näiteks annavad nad oma osa sellega, et palvetavad koguduse eest. (Loe Laul 92:14, 15.)

18., 19. a) Kuidas saavad eakad kristlased teisi julgustada? b) Kes võiksid võtta südamesse nõuande „Mõtle oma Loojale”?

¹⁸ Eakad kristlased ei pruugi alati mõista, kui suureks julgustuseks nad teistele on. Näiteks Hanna oli aastaid ustavalt templis, kuid tõenäoliselt ei osanud ta arvata, et on veel sajandeid hiljemgi teistele heaks eeskujuks. Hanna armastus Jehoova vastu on talletatud Jumala Sõnas. Pole kahtlustki, et sinu armastus Jumala vastu on talletatud su kaasteenijate südames. Pühakiri ütleb tõesti hästi, et „hallid juuksed on ilus kroon, mis saavutatakse, kui ollakse õigluse teel” (Õpet. 16:31).

¹⁹ Igaühel meist on teatud piirid selles, mida me suudame Jehoova teenistuses teha. Kuid need, kel on veel jõudu ja energiat, võiksid võtta südamesse Piibli sõnad: „Mõtle oma Loojale . . . , enne kui tulevad kurjad päevad” (Kog. 12:1).