1. Millises kurvas olukorras praegu inimkond on?

JEHOOVA tahe pole kunagi olnud see, et inimesed kannataksid vananemisega kaasnevate vaevuste käes. Vastupidi, tema eesmärk oli, et nad elaksid paradiisis ja neil oleks täiuslik tervis. Tegelikkuses aga „kogu loodu aina ägab üheskoos ja on valudes praeguseni” (Rooml. 8:22). Mis sa arvad, mida Jumal tunneb, kui ta näeb inimesi vaevlemas patu laastavate tagajärgede tõttu? On kurb näha, et paljud eakad jäetakse hooletusse, ja seda just ajal, mil nad hakkavad rohkem abi vajama (Laul 39:6; 2. Tim. 3:3).

2. Miks on kristlased rõõmsad, et nende keskel on eakaid?

² Jehoova rahvas on rõõmus selle üle, et nende keskel kogudustes on eakaid. Neil on elutarkust ja nad on meile headeks usueeskujudeks. Paljudel meist on selliseid kalleid eakaid sugulasi. Kuid ükskõik, kas mõni eakas vend või õde on meie sugulane või mitte, oleme siiralt huvitatud kõigi aastates koguduseliikmete heaolust (Gal. 6:10; 1. Peetr. 1:22). Uurime nüüd, kuidas Jumal eakatesse suhtub. Samuti arutame, millised kohustused on pereliikmetel ja kogudusel meie armsate eakate vastu.

3., 4. a) Milline tähelepanuväärne anumine on kirjas Laulus 71? b) Mida võivad elatanud koguduseliikmed Jumalalt paluda?

³ „Ära heida mind ära mu vanas eas, ära hülga mind, kui  mu ramm lõpeb!” anus laulukirjutaja Jumalat (Laul 71:9). Laul 71 näib olevat järg Laulule 70, mis algab sõnadega „Taaveti laul”. Niisiis pärinevad eeltsiteeritud mõtted arvatavasti Taavetilt. Ta teenis Jehoovat noorusest alates kuni kõrge eani ja tegi tema teenistuses vägevaid tegusid (1. Saam. 17:33—37, 50; 1. Kun. 2:1—3, 10). Siiski tundis Taavet soovi paluda, et Jehoova hoolitseks tema eest ka edaspidi. (Loe Laul 71:17, 18.)

⁴ Paljud on tänapäeval samasuguses olukorras nagu Taavet. Hoolimata kõrgest east ja „kurjadest päevadest” teevad nad ikka Jumala kiituseks kõik, mis suudavad (Kog. 12:1—7). Nad ei jaksa ehk teha enam kõike, mida varem, ja seda ka kristlikus teenistuses. Kuid nemadki võivad anuda Jehoovat, et ta ka edaspidi õnnistaks neid ja hoolitseks nende eest. Sellised ustavad eakad võivad olla kindlad, et Jumal vastab nende palvetele. On ju nende palvetes neidsamu muremõtteid, mida ka Taavet Jumala vaimu mõjutusel väljendas.

5. Kuidas suhtub Jehoova ustavatesse eakatesse?

⁵ Pühakirjast ilmneb selgelt, et Jehoova peab oma ustavaid eakaid teenijaid väga kalliks ning ootab, et ka teised kristlased neid austaksid (Laul 22:25—27; Õpet. 16:31; 20:29). Tekstis 3. Moosese 19:32 öeldakse: „Hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au! Karda oma Jumalat! Mina olen Jehoova!” Eakate austamine koguduses oli tol ajal tõsine kohustus ja on seda ka praegu. Kuidas aga nendele abi osutada? Kelle kohustus see on?

6. Millist eeskuju andis Jeesus vanemate eest hoolitsemisel?

⁶ Jumala Sõna ütleb: „Austa oma isa ja ema” (2. Moos. 20:12; Efesl. 6:2). Jeesus rõhutas selle käsu tähtsust, kui süüdistas varisere ja kirjatundjaid selles, et nad keeldusid hoolitsemast oma vanemate eest (Mark. 7:5, 10—13). Ta andis ise head eeskuju. Näiteks veel piinapostil enne surma palus ta oma armsal jüngril Johannesel hoolitseda tema ema eest, kes oli siis juba ilmselt lesk (Joh. 19:26, 27).

7. a) Millise põhimõtte tõi Paulus välja omaste eest hoolitsemises? b) Milline oli Pauluse sõnade kontekst?

⁷ Apostel Paulus kirjutas Jumala vaimu mõjutusel, et usklikud peavad omaste eest hoolitsema. (Loe 1. Timoteosele 5:4, 8, 16.) Pane tähele tema sõnade konteksti. Paulus arutas selle üle, kes võiksid saada ainelist toetust koguduselt ja kes mitte. Ta näitas selgelt, et esmane kohustus elatanud leskede eest hoolitsemisel on usklikel lastel, lastelastel ja teistel lähedastel. Sel juhul ei pidanud kogudus andma rahalist abi. Üks viis, kuidas kristlased ka tänapäeval saavad näidata „Jumalale andumust”, on toetada oma abivajavaid sugulasi aineliselt.

8. Miks on see tark, et Piiblis pole konkreetseid soovitusi eakate vanemate eest hoolitsemise kohta?

⁸ Lühidalt öeldes on kristlastel vastutus tagada, et vanematel oleks olemas kõik, mida nad toimetulemiseks vajavad. Paulus rääkis usklikest sugulastest, kuid muidugi peab kristlane hoolitsema oma vanemate eest ka siis, kui nad pole tões. See, kuidas kellelgi on tarvis oma vanemate eest hoolitseda, võib olla erinev. Pole olemas kahte  täpselt samasugust olukorda. Inimeste vajadused, iseloom ja tervis on erinevad. Mõnedel eakatel on palju lapsi, teistel vaid üks. Mõnel on võimalus saada abi valitsuselt, teisel mitte. Abivajavate vanemate eelistused on samuti erinevad. Seega poleks ei tark ega armastav kritiseerida seda, kuidas keegi oma eakate sugulaste eest hoolitseb. Jehoova võib ju õnnistada igat Pühakirjaga kooskõlas olevat otsust, nagu see oli ka Moosese päevil (4. Moos. 11:23).

9.—11. a) Milliseid keerulisi otsuseid tuleb mõnel langetada? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Miks ei peaks täiskasvanud lapsed kiirustades loobuma täisajalisest teenistusest? Too näide.

⁹ Kui vanemad ja lapsed elavad üksteisest kaugel, võib olla üsnagi raske eakaid vanemaid aidata. Ema või isa tervis võib äkki halveneda, näiteks kukkumise, luumurru või mingi muu asjaolu tõttu, ja seepärast tuleb lastel nende juurde rutata. Seejärel võivad vanemad ajutiselt või isegi pikemat aega abi vajada. *

¹⁰ Täisajalistel teenijatel, keda on määratud teenima kodust kaugele, tuleb ehk eriti keerulisi otsuseid langetada. Peetellased, misjonärid ja reisivad teenijad suhtuvad oma ülesandesse kui väärtuslikku kingitusse Jehoovalt. Ent kui nende vanemad haigestuvad, võib nende esmane mõte olla, et nüüd peavad nad jätma oma ülesande ja kolima koju tagasi, et vanemaid aidata. Siiski oleks tark selle pärast palvetada ja teha kindlaks, kas see muudatus on tõesti vajalik ja kas see on ka nende vanemate soov. Keegi ei peaks kiirustades oma ülesandest loobuma ja see polegi alati vajalik. Võib-olla on terviseprobleemid vaid lühiaegsed ning olukorraga saab toime tulla koguduse abiga (Õpet. 21:5).

¹¹ Mõtle näiteks kahe venna peale, kes teenisid kodust kaugel. Üks neist oli misjonär Lõuna-Ameerikas ja teine töötas New Yorgis Brooklynis meie peakorteris. Nende eakad vanemad vajasid abi. Vennad sõitsid koos abikaasadega Kaug-Itta vanemate juurde, et teha kindlaks, millist abi nad täpselt vajavad ja kuidas oleks kõige parem seda korraldada. Aja möödudes hakkasid Lõuna-Ameerikas teeniv vend ja ta abikaasa kaaluma, kas nad peaksid seal teenimise lõpetama ja koju pöörduma. Siis aga helistas neile vanematekogu koordineerija selle venna ema ja isa kogudusest. Kogudusevanemad olid olukorda arutanud ja nad soovisid, et misjonärid jätkaksid oma teenistust nii kaua kui võimalik. Nad hindasid väga nende head tööd ja olid otsustanud teha kõik, mis vaja, et aidata hoolitseda nende vanemate eest. Kogu pere oli armsatele vendadele ja õdedele abi eest väga tänulik.

12. Mida peaksid kristlased silmas pidama, kui teevad otsuseid seoses kellegi eest hoolitsemisega?

¹² Ükskõik mida kristlased ka eakate vanemate eest hoolitsemisel ette ei võtaks, tuleks kõigil asjaosalistel mõelda sellele, et see ei heidaks halba valgust Jumala nimele. Me ei sooviks kunagi olla sellised nagu usujuhid Jeesuse päevil (Matt. 15:3—6). Meie soov on, et me otsused tooksid au Jumalale ja kogudusele (2. Kor. 6:3).

13., 14. Kuidas näitab Piibel, et kogudus peaks aitama eakaid kristlasi?

¹³ Mitte kõigil kogudustel pole võimalik  täisajalisi teenijaid niiviisi aidata nagu eespool toodud näites. Kuid ühest esimesel sajandil tekkinud olukorrast ilmneb selgelt, et kristlik kogudus soovib tublide eakate vendade ja õdede eest hoolitseda. Jeruusalemma koguduses „ei olnud ... keegi puuduses”. See ei tähenda, et kõik oleksid olnud väga heal järjel. Ilmselt pidid mõned läbi ajama üsna vähesega, kuid samas „jagati igaühele sedamööda, kuidas kellelegi vaja oli” (Ap. t. 4:34, 35). Hiljem aga tekkisid seoses sellega mõned probleemid. Vendadele anti teada, et igapäevases toidujagamises ei arvestatud mõnede leskedega. Niisiis määrasid apostlid pädevaid mehi, kes omakorda korraldasid, et kõik lesed saaksid võrdselt vajalikku abi (Ap. t. 6:1—5). Selline igapäevane toidujagamine oli muidugi ajutine, aitamaks neid, kes said kristlasteks 33. aasta nädalatepühal ja jäid mõneks ajaks Jeruusalemma, et end vaimselt tugevdada. Siiski näitab apostlite tegutsemisviis, et kogudus saab aidata hoolitseda abivajavate liikmete eest.

¹⁴ Nagu varem märgitud, andis Paulus Timoteosele juhendid, et ta võiks mõista, millises olukorras olevaid leski pidi kogudus aitama (1. Tim. 5:3—16). Ka piiblikirjutaja Jaakobus tõi välja, et kristlastel on kohustus hoolitseda orbude, leskede ja teiste eest, kes on hädas ja vajavad abi (Jaak. 1:27; 2:15—17). Ning apostel Johannes arutles järgmiselt: „Kui kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venda olevat puuduses, ent keeldub osutamast talle hella kaastunnet, siis kuidas saab temas olla armastust Jumala vastu?” (1. Joh. 3:17). Kui juba igal kristlasel on selline kohustus oma usukaaslaste vastu, siis on see ka kogudusel.

15. Milliste teguritega tuleks arvestada eakate vendade ja õdede eest hoolitsemisel?

¹⁵ Mõnel maal tagab valitsus eakatele pensioni, toetuste ja sotsiaalteenuste olemasolu (Rooml. 13:6). Mujal jällegi pole sellist abi organiseeritud. Seega on paiguti erinev, kui palju abi tuleb sugulastel ja kogudusel eakatele anda. Kui tões olevad lapsed elavad oma vanematest kaugel, võib see mõjutada seda, kui palju nad saavad neid aidata. Lastel oleks sel juhul hea pidada ühendust kogudusevanematega, kellega nende vanemad on samas koguduses, et ka nemad oleksid pere olukorraga hästi kursis. Näiteks saavad  ehk kogudusevanemad aidata sellistel eakatel leida infot valitsuselt saadava abi kohta ning seda abi siis ka taotleda. Või siis märkavad kogudusevanemad midagi, millest oleks vaja lastele teada anda, nagu näiteks mõni maksmata arve või midagi seoses ravimitega. Selline avatud ja hooliv infovahetus võib ära hoida olukorra halvenemise ja aidata leida praktilisi lahendusi. Tänu sellistele tublidele abilistele ja nõuandjatele on eakatest vanematest kaugel elavad lapsed nende pärast vähem mures.

16. Kuidas aitavad mõned kristlased eakaid koguduseliikmeid?

¹⁶ Kuna kristlased peavad endi keskel olevaid eakaid kalliks, on paljud andnud oma aega ja jõudu, et neid igal võimalikul viisil aidata. Nad viivad end põhjalikult kurssi aastates kogudusekaaslaste olukorraga. Mõned vabatahtlikud jagavad ülesanded omavahel ära, hoolitsedes abivajajate eest kordamööda. Mõistes, et neil pole oma olukorra tõttu võimalik täisajalises teenistuses osaleda, on sellistel koguduseliikmetel hea meel aidata eakate kristlaste lastel jääda oma teenistusülesande juurde nii kauaks kui võimalik. Nõnda ilmutavad nad tõepoolest suurepärast kristlikku vaimu. Muidugi ei vabasta nende heldekäeline abi eakate enda lapsi vastutusest teha seda, mida nad omalt poolt suudavad.

17., 18. Milline hoiak aitab nii eakaid kui ka nende abistajaid?

¹⁷ Nii eakad kui ka need, kes neid abistavad, peaksid säilitama positiivse hoiaku. Kas sina teed selles osas oma parima? Mõnda eakat valdab masendus või isegi depressioon. Seepärast oleks hea eakate vendade ja õdedega rääkides silmas pidada, et meie vestlus oleks kosutav. Nii saame neid austada ja julgustada. Need, kes on ustavalt kaua aega Jehoovat teeninud, väärivad kahtlemata selle eest kiitust. Jehoova ei unusta nende teenistust ja seda ei tee ka usukaaslased. (Loe Malakia 3:16; Heebrealastele 6:10.)

¹⁸ Lisaks võivad vaevalised igapäevatoimingud olla kergemad, kui asjaosalised säilitavad huumorimeele (Kog. 3:1, 4). Samuti püüavad eakad olla mitte üleliia nõudlikud. Nad mõistavad, et nende hoiak mõjutab seda, kui meelsasti vennad ja õed neile tähelepanu osutavad või neid külastavad. On üsna tavaline, kui eakate eest hoolitsejad ütlevad midagi sellist: „Ma läksin üht eakat sõpra vaimselt kosutama, kuid pärast tundsin hoopis, et ma ise olin saanud värskendust.” (Õpet. 15:13; 17:22.)

19. Milline tulevik ootab nii noori kui ka eakaid?

¹⁹ Me kõik ootame väga päeva, kui kannatused ja ebatäiuse mõju lõpevad. Seni peavad Jumala teenijad hoidma oma igavese elu lootust elavana. Me teame, et usk Jumala tõotustesse on hädaajal otsekui ankur. Kui meil on selline usk, siis „me ei anna alla, vaid isegi kui meie väline inimene kulub, siis meie sisemist inimest uuendatakse kindlasti päev-päevalt” (2. Kor. 4:16—18; Heebr. 6:18, 19). Tugev usk Jumala tõotustesse aitab sul tulla toime vastutusega kellegi eest hoolitseda. Kuid mis veel aitab seda teha? Järgmises artiklis käsitletakse mõningaid praktilisi mõtteid.