1., 2. a) Millise otsuse tegi Mooses 40-aastasena? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Miks valis Mooses elu koos Jumala rahvaga, keda koheldi halvasti?

MOOSES teadis, mida kõike oli Egiptusel pakkuda. Ta võis näha rikaste luksuslikke elamuid. Talle kui kuningliku perekonna liikmele õpetati „kõike egiptlaste tarkust”, mis arvatavasti hõlmas kunsti, samuti astronoomiat, matemaatikat ja teisi teadusi (Ap. t. 7:22). Talle olid kättesaadavad rikkus, võim ja hüved, millest tavaline egiptlane võis vaid unistada.

² Siiski tegi Mooses 40-aastaselt otsuse, mis ilmselt vapustas Egiptuse kuninglikku perekonda, kes oli ta lapsendanud. Ta ei valinud isegi mitte tavalise egiptlase nii-öelda normaalset elu, vaid elu koos orjadega. Miks? Moosesel oli tõeline usk. (Loe Heebrealastele 11:24—26.) Usu läbi nägi Mooses palju rohkem, kui vaid sõnasõnaliste silmadega võis näha. Vaimse mehena oli Moosesel usk „Temasse, kes on nähtamatu”, Jehoovasse, ning tema tõotuste täitumisse (Heebr. 11:27).

3. Millised kolm küsimust saavad selles artiklis vastuse?

³ Ka meil on tarvis näha enam, kui vaid oma ihusilmaga võib näha. Me peaksime olema „sellised, kes usuvad” (Heebr. 10:38, 39). Et oma usku tugevdada, uurigem, mida on Moosesest kirjutatud tekstis Heebrealastele 11:24—26. Seda tehes mõelgem järgmistele küsimustele: kuidas ajendas usk  Moosest seisma vastu lihalikele soovidele? Kuidas aitas usk tal pidada kalliks Jehoova antud ülesandeid siis, kui talle sai osaks halvakspanu? Ja miks Mooses „vaatas keskendunult tasu poole”?

4. Mida mõistis Mooses seoses „naudinguga patust”?

⁴ Vaadates asjadele ususilmadega, mõistis Mooses, et patustamisest tulenev nauding on ajutine. Mõned oleks ehk mõelnud, et vaatamata Egiptuses lokkavale ebajumalakummardamisele ja spiritismile, on sellest riigist saanud maailmavõim, Jehoova rahvas aga kannatab orjuses. Kuid Mooses teadis, et Jumal suudab olukorda muuta. Kuigi kõikelubava ellusuhtumisega inimesed näisid õitsevat, uskus Mooses, et kurjad närtsivad ja kaovad. Seepärast ei ahvatlenud teda võimalus „tunda ajutist naudingut patust”.

5. Mis aitab meil seista vastu soovile „tunda ajutist naudingut patust”?

⁵ Kuidas saad sina seista vastu soovile „tunda ajutist naudingut patust”? Ära kunagi unusta, et paturõõm on väga üürike. Ususilmadega vaadates näed, et „maailm on kadumas ja samuti selle himu” (1. Joh. 2:15—17). Mõtle sellele, milline tulevik on kahetsematutel patustajatel. Nad satuvad „libedale [pinnale] ja . . . lõpevad ära ehmatusega!” (Laul 73:18, 19). Kui sul tekib kiusatus teha midagi väära, siis küsi endalt: millist tulevikku ma endale soovin?

6. a) Miks keeldus Mooses „laskmast nimetada ennast vaarao tütre pojaks”? b) Miks oli Moosese otsus õige?

⁶ Moosese usk mõjutas ka seda, millise elutee ta valis. „Usu tõttu keeldus Mooses suureks saades laskmast nimetada ennast vaarao tütre pojaks” (Heebr. 11:24). Ta ei arutlenud endamisi, et võib teenida Jumalat kuningliku õukonna liikmena ja kasutada oma rikkust ning eesõigusi oma iisraellastest vendade aitamiseks. Ta hoopis armastas Jehoovat kogu oma südamest, hingest ja jõust (5. Moos. 6:5). Moosese valikud säästsid teda suurest südamevalust. Suur osa Egiptuse rikkusest, millest ta loobus, sai peagi iisraellaste omaks (2. Moos. 12:35, 36). Vaaraod alandati ja ta hukkus (Laul 136:15). Mooses seevastu pääses ja Jumal kasutas teda, et vabastada oma rahvas. Tema elu oli tõesti mõttekas.

7. a) Miks me peaksime kooskõlas tekstiga Matteuse 6:19—21 vaatama kaugemale kohesest kasust? b) Jutusta kogemus, mis toob välja erinevuse ainelise ja vaimse rikkuse vahel.

⁷ Kui sina oled noor Jehoova teenija, siis kuidas võib usk aidata sul valida õige elutee? On tark teha tulevikuks plaane. Ent kas usk Jumala tõotustesse ajendab sind valima ajutise heaolu asemel igavese? (Loe Matteuse 6:19—21.) Samalaadse küsimusega seisis silmitsi andekas baleriin Sophie. Talle pakuti stipendiume ja ihaldatud kohti balletitruppides üle terve Ameerika Ühendriikide. Ta ütleb: „Oli vaimustav kogeda sellist tunnustust. Tundsin koguni, et olen oma kaaslastest parem. Kuid ma polnud õnnelik.” Siis nägi Sophie filmi „Noored küsivad: mida ma tahan oma elus saavutada?”. „Mõistsin, et maailm oli pakkunud mulle edu ja austust inimestelt elu asemel, mida oleksin saanud veeta kogu südamest Jehoovat teenides,” sõnab ta. „Palusin tuliselt Jehoova abi ning lõpetasin tantsijakarjääri.” Mida Sophie oma elust praegu arvab? Ta vastab: „Ma ei igatse endist elu. Praegu olen sada protsenti õnnelik. Teen koos abikaasaga pioneeritööd. Me pole kuulsad ja peame ajama läbi üsna vähesega. Kuid meil on Jehoova, piibliõpilased ja vaimsed eesmärgid. Ma ei kahetse midagi.”

8. Milline Piibli nõuanne aitab noorel otsustada, mida oma eluga teha?

 ⁸ Jehoova teab, mis on sinule parim. Mooses ütles: „Mida nõuab Jehoova, su Jumal, sinult muud kui et sa kardaksid Jehoovat, oma Jumalat, käiksid kõigil tema teedel ja armastaksid teda, ja et sa teeniksid Jehoovat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest, et sa peaksid Jehoova käske ja seadusi, mis ma täna sulle annan, et su käsi hästi käiks?” (5. Moos. 10:12, 13). Kui oled noor, siis vali elutee, millel käies saad näidata armastust Jehoova vastu ja teenida teda „kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest”. Sa võid olla kindel, et siis käib su käsi hästi.

9. Selgita, miks võis Moosesel olla raske oma ülesannet täita.

⁹ Mooses „pidas endale võituna osaks saavat halvakspanu suuremaks rikkuseks kui Egiptuse aardeid” (Heebr. 11:26). Ta määrati ametisse kui võitu selles mõttes, et Jehoova valis ta juhtima Iisraeli rahvast Egiptusest välja. Mooses teadis, et see ülesanne saab olema raske ja sellega kaasneb isegi halvakspanu. Üks iisraellane oli varem teda pilganud: „Kes on pannud sind meile ülemaks ja kohtumõistjaks?” (2. Moos. 2:13, 14). Hiljem küsis Mooses ise Jehoovalt: „Kuidas siis vaarao mind kuulda võtab?” (2. Moos. 6:12). Et selleks katsumuseks valmistuda ja sellega hakkama saada, rääkis Mooses Jehoovale oma hirmudest ja muredest. Kuidas aitas Jehoova tal tema keerulist ülesannet täita?

10. Kuidas Jehoova Moosest aitas?

¹⁰ Esiteks kinnitas Jehoova Moosesele: „Mina olen sinuga” (2. Moos. 3:12). Teiseks, Jehoova julgustas teda, kui selgitas oma nime tähendust, öeldes: „Ma Saan, Kelleks Ma Tahan” (2. Moos. 3:14, UM). * Kolmandaks, ta andis Moosesele väe teha imetegusid, mis olid tunnistuseks sellest, et Jumal ise on ta läkitanud (2. Moos. 4:2—5). Neljandaks, Jehoova andis Moosesele kaaslase ja eesträäkija Aaroni, et aidata tal oma ülesandega toime tulla (2. Moos. 4:14—16). Elu lõpus oli Mooses veendunud, et Jumal teeb oma teenijad võimeliseks saama hakkama iga ülesandega, mis ta neile annab. Niisiis võis ta omakorda kinnitada enda järeltulijat Joosuat sõnadega: „Jehoova ise käib su ees, tema on sinuga, tema ei lahku sinust ega jäta sind maha. Ära karda ega kohku!” (5. Moos. 31:8).

11. Miks hindas Mooses väga oma ülesannet?

¹¹ Tänu Jehoova toele hindas Mooses väga oma vastutusrikast ülesannet, pidades seda „suuremaks rikkuseks kui Egiptuse aardeid”. Pealegi, mis oli vaarao teenimine võrreldes kõikvõimsa Jumala teenimisega? Või mis väärtus oleks olnud elul Egiptuse ülikuna võrreldes Jehoova võituks olemisega? Mooses väärtustas õigeid asju ja sai selle eest tasu. Ta tundis rõõmu erilise läheduse üle Jehoovaga, kes võimaldas tal tegutseda „vägeva käega”, kui ta juhtis iisraellased tõotatud maale (5. Moos. 34:10—12).

12. Milliseid väärtuslikke ülesandeid on Jehoova meile andnud?

¹² Ka meile on antud ülesanded. Oma Poja kaudu on Jehoova määranud meid teenistusse nagu Paulust ja teisigi. (Loe 1. Timoteosele 1:12—14.) Meil kõigil on au kuulutada head sõnumit (Matt. 24:14; 28:19, 20). Mõned teenivad Jehoovat täisajaliselt. Küpsed vennad teenivad  kogudustes teenistusabiliste ja kogudusevanematena. Siiski võivad mõned, näiteks uskmatud pereliikmed, seada su teenistuse väärtuse kahtluse alla või sind sinu ennastohverdavuse pärast isegi pilgata (Matt. 10:34—37). Kui neil õnnestub sinu meelekindlust õõnestada, võid hakata mõtlema, kas su ohvritel on ikka väärtust või kas sa ikka saad oma ülesandega hakkama. Kui nii juhtub, siis kuidas võib usk aidata sul tões kindlaks jääda?

13. Kuidas aitab Jehoova meil täita ülesandeid tema teenistuses?

¹³ Palu Jehoovalt toetust, uskudes, et ta vastab sulle. Räägi talle oma hirmudest ja muredest. On ju Jehoova ise sind teenistusse määranud ja tema aitab sul sellega ka hakkama saada. Mismoodi ta seda teeb? Samamoodi, nagu ta aitas Moosest. Esiteks kinnitab Jehoova sulle: „Ma teen sind tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega!” (Jes. 41:10). Teiseks, ta tuletab sulle meelde, et tema tõotusi saab usaldada. Ta ütleb: „Mida ma olen rääkinud, seda ma lasen ka sündida, nagu ma olen kavatsenud, nõnda ma teengi!” (Jes. 46:11). Kolmandaks, Jehoova varustab sind „jõuga, mis ületab tavapärase”, et sa suudaksid teda teenida (2. Kor. 4:7). Neljandaks, et aidata sul täita sinu ülesandeid, toetab meie hoolitsev Isa sind ülemaailmse vennaskonna abil, mille liikmed järgivad innustust „lohutage üksteist pidevalt ja ehitage üksteist aina üles” (1. Tess. 5:11). Kui koged sellist Jehoova hoolitsust, siis kasvab sinu usk temasse ja sa pead tema antud tööd kallimaks kui mis tahes maiseid rikkusi.

14. Miks oli Mooses oma tasus kindel?

¹⁴ Mooses „vaatas keskendunult tasu poole” (Heebr. 11:26). Tema teadmised tulevikust, olgugi piiratud, mõjutasid ta ellusuhtumist. Nagu tema esiisa Aabraham, oli ka Mooses kindel, et Jehoova suudab inimesi surnuist üles äratada (Luuka 20:37, 38; Heebr. 11:17—19). Kuna ta hoidis meeles tulevasi õnnistusi, ei olnud 40 aasta pikkune põgenikuelu ja teist sama palju aastaid väldanud kõrberännak talle kui raisatud aeg. Kuigi ta ei teadnud täpselt, kuidas Jumala tõotused  täituvad, nägi ta oma ususilmade abil nähtamatut tasu.

15., 16. a) Miks on meil vaja keskenduda oma tasule? b) Millest igatsed sina tulevikus Jumala valitsuse all rõõmu tunda?

¹⁵ Kas sina vaatad „keskendunult tasu poole”? Nagu Moosesel, nii pole ka meil teada kõiki üksikasju Jumala tõotuste täitumisest. Näiteks me „ei tea, millal määratud aeg saabub” ja algab suur viletsus (Mark. 13:32, 33). Siiski teame tulevasest paradiisist palju rohkem kui Mooses. Ka ilma kõigi üksikasjadeta annavad Jumala tõotused elust tema valitsuse all meile piisavalt infot, et vaadata keskendunult selle tasu poole. Kui meie meeltes on selge pilt uuest maailmast, ajendab see meid otsima esmalt Jumala kuningriiki. Miks nii? Mõtle järgnevale. Kas sa ostaksid endale maja, millest sa tead väga vähe? Muidugi mitte. Samamoodi ei pühendaks me oma elu mingi ähmase lootuse poole püüdlemisele. Meil tuleb ususilmade abil selgelt ette kujutada elu taevase valitsuse juhtimise all.

¹⁶ Et see ettekujutus oleks selge, on tarvis vaadata keskendunult oma elu poole tulevases paradiisis. Kasuta oma kujutlusvõimet. Näiteks kui uurid midagi mõne enne Kristust elanud piiblitegelase elu kohta, siis mõtle, mida sa neilt tulevikus pärast ülesäratamist küsiksid või mida võivad nemad pärida sinu elu kohta viimsetel päevadel. Kujutle, kui põnev on kohtuda oma esivanematega, kes on elanud sajandeid tagasi, ja rääkida neile kõigest, mida Jumal on nende heaks teinud. Mõtle, kui palju sa võid teada saada loomadest, kui vaatled nende tegemisi rahulikes oludes. Samuti kujuta ette, kui lähedaseks saad sa Jehoovaga, liikudes täiuslikkuse poole.

17. Kuidas on meile kasuks see, kui meil on selge ettekujutus eesootavast tasust?

¹⁷ Selge ettekujutus eesootavast tasust aitab meil olla tegusad, rõõmsad ja otsuseid tehes võtta arvesse igavest tulevikku. Paulus kirjutas võitud kristlastele: „Kui me loodame seda, mida me ei näe, siis me ootame seda vastupidavusega” (Rooml. 8:25). See käib tegelikult kõigi kristlaste kohta, kel on lootus elada igavesti. Me pole veel oma tasu kätte saanud, ent kui meil on tugev usk, siis me ootame seda kannatlikult. Nagu Mooses, ei suhtu ka meie ühtegi aastasse Jehoova teenistuses kui raisatud aega. Me oleme hoopis veendunud, et „nähtavad asjad on ajutised, nähtamatud aga on igavesed”. (Loe 2. Korintlastele 4:16—18.)

18., 19. a) Miks tuleb meil oma usu alalhoidmiseks võidelda? b) Mida me arutame järgmises artiklis?

¹⁸ Ususilmadega võime näha tegelikke asju, „ehkki neid pole näha” sõnasõnaliste silmadega (Heebr. 11:1). Lihaliku mõtlemisega ehk „maine inimene” ei näe Jehoova teenimise väärtuslikkust. Vaimsed rikkused on sellisele inimesele rumalus (1. Kor. 2:14). Vastupidiselt sellele maailmale loodame meie näha aega, kui inimesed äratatakse üles, ja elada igavesti. Nagu Pauluse päevil elanud filosoofid, kes nimetasid teda pilkavalt lobasuuks, arvab ka tänapäeval enamik inimesi, et meie sõnum on alusetu fantaasia (Ap. t. 17:18).

¹⁹ Kuna meid ümbritseb uskmatu maailm, siis peame võitlema, et oma usku alal hoida. Anu Jehoovat, „et su usk otsa ei saaks” (Luuka 22:32). Pea meeles, kui tõsised tagajärjed on patustamisel, ja seda, kui kallihinnalised on Jehoova teenistus ja igavese elu lootus. Moosese usk aga aitas tal näha veelgi rohkemat kui neid asju. Järgmises artiklis uurimegi, kuidas aitas usk tal näha „Teda, kes on nähtamatu” (Heebr. 11:27).