1. Kui oluline on see, kuidas me inimesi kuulutustööl kohtleme? Too näide. (Vaata pilti artikli alguses.)

MÕNI aasta tagasi jagas üks abielupaar Fidžil kutseid Kristuse surma mälestusõhtule. Sel ajal kui nad ühe naisega tema maja juures rääkisid, hakkas vihma sadama. Meie vend ulatas naisele vihmavarju ning oli ise oma naisega teise vihmavarju all. Hiljem, kui see naine tuli mälestusõhtule, oli neil väga hea meel. Ta ütles, et ei mäleta eriti, mida tunnistajad rääkisid, kuid ta oli nii liigutatud sellest, kuidas nad teda kohtlesid, et ta lihtsalt pidi nende kutse vastu võtma. Sellise hea tulemuseni viis see, et abielupaar järgis põhimõtet, mida tihti kutsutakse kuldseks reegliks.

2. Mis on kuldne reegel ja kuidas seda järgida?

² Mis on kuldne reegel? See on Jeesuse antud nõuanne: „Kõike, mida te tahate, et inimesed teile teeksid, peate tegema ka neile” (Matt. 7:12). Kuidas me saame seda järgida? Selleks on vaja teha kahte asja. Esiteks tuleb mõelda sellele, et kui ma oleksin teise inimese olukorras, siis kuidas ma sooviksin, et mind koheldaks. Teiseks on tarvis vastavalt ka toimida ning teha oma parim, et temaga arvestada (1. Kor. 10:24).

3., 4. a) Selgita, miks ei tuleks rakendada kuldset reeglit vaid usukaaslaste puhul. b) Mida me selles artiklis arutame?

 ³ Tihti rakendame kuldset reeglit oma usukaaslaste puhul. Ent Jeesus ei viidanud sellele, et peaksime seda põhimõtet rakendama vaid nende puhul, kes on meiega sama usku. Tegelikult tõi ta kuldse reegli välja siis, kui rääkis, kuidas tuleks kohelda inimesi üldiselt, kaasa arvatud oma vaenlasi. (Loe Luuka 6:27, 28, 31, 35.) Kui meil tuleb järgida seda reeglit seoses oma vaenlastega, siis kui palju enam peaksime seda tegema, rääkides head sõnumit inimestele, kellest paljudel võib olla „igavese elu suhtes õige südamehoiak” (Ap. t. 13:48).

⁴ Hakkame nüüd arutama nelja küsimust, mida võiksime teenistuses olles meeles hoida: kes on need inimesed, kellele me kuulutame? Kus me neile kuulutame? Millal oleks parim aeg neile kuulutada? Kuidas neile kuulutada? Nagu näeme, aitavad need küsimused võtta arvesse inimeste tundeid ja kohandada oma kuulutustööd selle järgi (1. Kor. 9:19—23).

5. Mida võiksime endalt küsida?

⁵ Iga inimene, kellega me kuulutustööl räägime, on omaette isiksus. Igaühel on oma ainulaadne taust ja erinevad probleemid (2. Ajar. 6:29). Kui räägime kellelegi head sõnumit, oleks hea endalt küsida: „Kui mina oleksin tema asemel, siis millist suhtumist ma enda kõnetajalt ootaksin? Kas mul oleks hea meel, kui ta suhtuks minusse lihtsalt kui ühte suvalisse elanikku selles piirkonnas või pigem, kui ta väärtustaks mind kui inimest?” Sellistele küsimustele mõtlemine aitab meil kohelda igat inimest kui omaette isiksust.

6., 7. Mida meil tuleks teha, kui keegi tundub kuulutustööl olevat meie vastu vaenulik?

⁶ Kellelegi ei meeldi, kui ta tembeldatakse kiiresti halvaks inimeseks. Toome ühe näite. Kristlastena teeme oma parima, et rakendada Piibli nõuannet „Teie sõnad olgu alati heatahtlikud” (Kol. 4:6). Kuid oma ebatäiuse tõttu ütleme vahel midagi, mida hiljem kahetseme (Jaak. 3:2). Kui meil juhtub olema halb päev ja me ütleme kellelegi midagi lahkusetut, siis me ei sooviks, et meid peetaks kohe ebaviisakaks ja hoolimatuks. Me hoopis loodame, et teised oleksid meie suhtes mõistvad. Kas me ei peaks siis ise teiste vastu samasugust mõistvust üles näitama?

⁷ Kui keegi tundub kuulutustööl olevat meie vastu vaenulik, siis oleks samuti hea teda mitte kohe hukka mõista, vaid püüda aru saada, miks ta nii käitub. Kas on tal ehk tööl või koolis mingeid probleeme? Või on tal mingi tõsine tervisemure? Paljudel juhtudel on esialgu ärritunud inimeste hoiak muutunud, kui Jehoova teenijad on neid tasaselt ja lugupidavalt kohelnud (Õpet. 15:1; 1. Peetr. 3:15).

8. Miks me ei peaks hoidma end tagasi rääkimast head sõnumit „igasugustele inimestele”?

⁸ Me kohtame teenistuses väga erinevaid inimesi. Näiteks on vaid viimase paari aasta jooksul avaldatud Vahitorni rubriigis „Piibel muudab inimeste elu” üle 60 eluloo. Mõned, kellest neis artiklites räägitakse, on varem olnud vargad, joodikud, jõuguliikmed või narkomaanid. Teised on olnud poliitikud, usutegelased või hõivatud karjääri tegemisega. Mõned on elanud väga kõlvatut elu. Ometi kuulsid nad kõik head sõnumit, hakkasid Piiblit uurima, tegid  oma elus muudatusi ja võtsid tõe vastu. Seega ei peaks me kunagi arvama, et teatud tüüpi inimesed lihtsalt ei võta kuulda head sõnumit Jumala valitsusest. (Loe 1. Korintlastele 6:9—11.) Me mõistame, et seda võivad kuulda võtta „igasugused inimesed” (1. Kor. 9:22).

9. Miks meil tuleb näidata üles lugupidamist inimese kodu vastu?

⁹ Kuskohas me inimestele head sõnumit räägime? Tihtipeale nende kodus (Matt. 10:11—13). Meile meeldib, kui teised peavad lugu meie kodust ja varast. On ju kodu meile tähtis koht. Me soovime, et see oleks turvaline ja pakuks privaatsust. Sedasama soovivad kahtlemata ka teised inimesed. Seega on meil majast majja kuulutades hea mõelda, kas näitame üles lugupidamist nende kodu vastu (Ap. t. 5:42).

10. Kuidas me saame teenistuses olles hoiduda inimesi ärritamast?

¹⁰ Tänapäeva maailmas, kus kuritegevus on laialt levinud, äratavad võõrad paljudes kohalikes elanikes tihti kahtlust (2. Tim. 3:1—5). Meil tuleks tegutseda targalt, et selliseid kahtlusi mitte võimendada. Kujuta näiteks ette, et lähed ühe maja juurde ja koputad uksele. Kui keegi ei vasta, võib sul tekkida kiusatus piiluda läbi akna sisse või kõndida tema maa peal ringi, et omanikku üles leida. Ent kas paikkonnas, kus sa kuulutad, võiks see omanikku ärritada? Või mida naabrid arvaksid? Muidugi peaksime andma põhjalikult tunnistust (Ap. t. 10:42). Me oleme agarad jagama rõõmusõnumit ja meil on head motiivid (Rooml. 1:14, 15). Sellegipoolest tahame hoiduda kõigest, millega võiksime asjatult ärritada ümbruskonna inimesi. Paulus kirjutas: „Me ei anna milleski mingit põhjust komistamiseks, et meie teenistust ei laidetaks” (2. Kor. 6:3). Kui näitame oma territooriumi elanike kodu ja vara vastu lugupidamist, võib meie käitumine tõmmata inimesi tõe juurde. (Loe 1. Peetruse 2:12.)

11. Miks me hindame seda, kui teised peavad lugu meie ajast?

¹¹ Kristlastena on enamikul meist palju tegemist. Et oma kohustustega hakkama saada, seame asjad tähtsuse järjekorda ja plaanime oma toimetusi hoolikalt (Efesl. 5:16; Filipl. 1:10). Kui miski meie ajakava sassi ajab, võib see meis pingeid tekitada. Seepärast hindame seda, kui teised peavad lugu meie ajast ja on mõistlikud selles, millal ja kui palju nad meie aega võtavad. Kui mõtleme kuldsele reeglile, siis kuidas saame näidata lugupidamist nende vastu, kellele kuulutame?

12. Kuidas teha kindlaks, milline on parim aeg kuulutamiseks meie territooriumil?

¹² Me peaksime tegema kindlaks, milline on parim aeg inimeste juurde minna. Hea oleks mõelda, millal on inimesed meie territooriumil tavaliselt kodus ning meelsamini valmis meid kuulama. Seejärel võiksime kohandada oma kuulutustöö selle järgi. Mõnes paigas on majast majja töö kõige tõhusam hilisel pärastlõunal või varastel õhtutundidel. Kui see on nii ka sinu territooriumil, siis kas sul oleks võimalik kasvõi mõnda aega kuulutada just sel ajal? (Loe 1. Korintlastele 10:24.) Jehoova õnnistab kindlasti kõiki ohvreid, mida me toome, et teha kuulutustööd inimestele sobivaimal ajal.

13. Mismoodi saame näidata inimeste vastu lugupidamist?

¹³ Mil viisil me veel saame näidata  teiste vastu lugupidamist? Kui leiame mõne vastuvõtliku inimese, siis peaksime talle andma küll head tunnistust, kuid samas jälgima, et me ei jääks vestlema liiga kauaks. Meie kuulaja on ehk planeerinud teha sel ajal midagi muud, mida ta peab tähtsaks. Kui ta ütleb, et tal on kiire, on hea mainida, et teeme lühidalt, ja siis ka pidada oma sõna (Matt. 5:37). Vestluse lõpus oleks hea küsida, millal on sobiv aeg tema juurde tagasi tulla. Mõned kuulutajad on öelnud nii: „Ma tuleksin hea meelega uuesti teie juurde. Kas oleks hea, kui ma helistaksin ette või saadaksin teile eelnevalt sõnumi?” Kui seame oma ajakava huviliste järgi, siis toimime nagu Paulus, kes ei otsinud „oma, vaid paljude kasu, et nad päästetaks” (1. Kor. 10:33).

14.—16. a) Miks on hea, et inimene saab selgelt aru, mis on meie tuleku eesmärk? Too näide. b) Millist tõhusat esitlust on kasutanud üks reisiv ülevaataja?

¹⁴ Kujuta ette, et ühel päeval helistab sulle keegi võõras inimene. Ta küsib sinult, milline toit sulle meeldib. Sa mõtled, et kes on see helistaja ja mida ta tahab. Võib-olla vestled temaga viisakusest lühidalt ning annad siis mõista, et sooviksid kõne lõpetada. Ent kuidas oleks lugu siis, kui helistaja tutvustab end, annab teada, et ta töötab toitlustusalal ja selgitab lahkelt, et tal on sulle veidi kasulikku infot. Sellist helistajat  kuulaksime arvatavasti parema meelega. Meile ju meeldib, kui inimesed on meiega otsekohesed, kuid samas taktitundelised. Kuidas kohelda samamoodi neid, keda teenistuses kohtame?

¹⁵ Paljudel territooriumitel, kus me kuulutame, eelistavad inimesed, et annaksime oma tuleku eesmärgi neile kohe selgelt teada. On tõsi, et meil on väärtuslikku infot, mida meie kuulajatel ei ole. Ent oletame, et küsime inimeselt kohe vestluse algul ennast tutvustamata: „Kui te saaksite lahendada mingi ülemaailmse probleemi, siis mis see oleks?” Me teame, et sellise küsimuse eesmärk on mõista, mis on inimese mõtetes, ja suunata siis vestlus Piibli teemadele. Kuid meie kuulaja esimesed mõtted võivad olla hoopis sellised: „Kes on see võõras ja miks ta minult midagi sellist küsib? Milles üldse asi?” Me peaksime püüdma sellist olukorda ennetada (Filipl. 2:3, 4). Kuidas seda teha?

¹⁶ Üks reisiv ülevaataja selgitab oma kogemuste põhjal, milline on üks tõhus viis vestluse alustamiseks. Pärast tervitamist ja enda tutvustamist ulatab ta inimesele voldiku „Kas tahaksid teada tõde?” ning ütleb: „Me soovime täna anda igale inimesele siin kandis ühe sellise voldiku. Siin on toodud kuus küsimust, millele paljud mõtlevad. See on teile.” Vend lausub, et enamik inimesi tundub kohe rahulikumaks muutuvat, kui nad saavad teada meie tuleku eesmärgi. Ning siis on juba sageli kergem vestlust jätkata. Edasi on see vend küsinud: „Kas teie olete kunagi mõelnud mõnele neist küsimustest?” Kui siis vestluskaaslane ühe küsimuse välja valib, avab vend voldiku ja näitab, mida Piibel sel teemal räägib. Või siis valib ta ise ühe küsimuse ja jätkab arutelu, panemata kuulajat ebamugavasse olukorda. Muidugi on vestluse alustamiseks palju viise. Mõnes paigas tuleb ehk enne asja juurde asumist teatud kohalikke tervitamiskombeid järgida. Niisiis on kõige parem, et kohandame esitlust just oma territooriumi inimeste eelistuste järele.

17. Mismoodi me saame järgida teenistuses kuldset reeglit?

¹⁷ Mismoodi me siis saame järgida kuulutustööl kuldset reeglit? Meil tuleb kohelda igat inimest kui omaette isiksust. Samuti on vaja näidata lugupidamist inimeste kodu ja vara vastu. Teenistuses osalemiseks on hea valida just selline aeg, kui inimesed on tõenäoliselt kodus ja valmis meid kuulama. Ning oma esitlusi peaksime kohandama just vastavalt enda territooriumi elanikele.

18. Mida head toob see, kui kohtleme inimesi oma territooriumil nii, nagu me soovime, et meid koheldaks?

¹⁸ Kui kohtleme inimesi oma territooriumil nii, nagu me soovime, et meid koheldaks, on sel head tulemused. Olles lahked ja arvestavad, laseme tõevalgusel paista, tõstame esile Pühakirja põhimõtete väärtuslikkust ja toome au enda taevasele isale (Matt. 5:16). Meie lugupidav suhtumine inimestesse teeb Piibli tõe neile köitvamaks (1. Tim. 4:16). Olenemata sellest, kas keegi võtab hea sõnumi vastu või mitte, tunneme rahulolu teadmisest, et anname teenistuses endast parima (2. Tim. 4:5). Meil kõigil oleks hea võtta eeskuju Paulusest, kes kirjutas: „Kõike ma teen hea sõnumi pärast, et jagada seda teistega” (1. Kor. 9:23). Seega, järgi kuulutustööl alati kuldset reeglit.