1., 2. Kuidas suhtub Jehoova oma maistesse teenijatesse?

KUI vanemad vaatavad oma võsukesi mängimas, võib neid panna imestama see, millised sünnipärased võimed lastel on. Ehk oled sinagi selle üle imestanud. Üks laps peres võib olla väga väle või muudmoodi kehaliselt võimekas, samal ajal kui teine oskab hästi lauamänge mängida või on käeliselt osav. Kuid olenemata lapse andest, soovivad vanemad kahtlemata aidata lastel oma võimeid parimal viisil rakendada.

² Ka Jehoova on oma maistest lastest väga huvitatud. Ta peab oma nüüdisaegseid teenijaid „kõigi rahvaste rikkusteks” (Haggai 2:7, UM). Eriti kalliks teeb nad tema silmis see, et nad on talle ustavad. Ilmselt oled pannud tähele, et Jehoova tunnistajate hulgas on väga erinevate oskuste ja võimetega inimesi. Mõned vennad on suurepärased kõnepidajad, teised jälle oskuslikud organiseerijad. Paljud õed õpivad kiiresti ära mõne võõrkeele ja kasutavad seda teenistuses. Teised jälle oskavad hästi toetada neid, kes on masendunud, või hoolitseda haigete eest. (Rooml. 16:1, 12.) Kas pole tore kuuluda kogudusse, kus on nii võrratud kaaskristlased?

3. Milliseid küsimusi me selles artiklis käsitleme?

 ³ Näib aga, et mõned kristlased, nende hulgas noored või äsjaristitud vennad, pole veel leidnud oma kohta koguduses. Kuidas aidata neil kasutada oma võimeid täiel määral? Miks tuleks meil otsida neis head ja suhtuda neisse seeläbi samamoodi nagu Jehoova?

4., 5. Kuidas näitab jutustus kirjakohas Kohtumõistjate 6:11—16, et Jehoova näeb, milleks tema teenijad võimelised on?

⁴ Mitmed piiblijutustused näitavad, et Jehoova ei märka oma teenijates mitte ainult head, vaid ka seda, milleks nad on võimelised. Näiteks kui Jumal valis Gideoni vabastama tema rahvast midjanlaste rõhumise alt, võisid Gideoni väga üllatada ingli sõnad „Jehoova on sinuga, sa vapper sõjamees!” (Kohtum. 6:12, UM). Arvatavasti ei tundnud Gideon end sel ajal sugugi vaprana. Tal olid omad kõhklused ja ta pidas end tähtsusetuks. Ent nagu ilmneb ingli vestlusest temaga, suhtus Jehoova oma sulasesse palju positiivsemalt kui too ise. (Loe Kohtumõistjate 6:11—16.)

⁵ Jehoova oli kindel, et Gideon suudab iisraellased vabastada, sest ta oli teda jälginud ja teadis, mis mehega on tegu. Muu hulgas oli Jehoova märganud, et kui Gideon vilja peksis, töötas ta kogu jõust. Kuid tema tähelepanu köitis veel miski. Piibliaegadel peksid põllumehed tavaliselt vilja väljal, et tuul aganad minema puhuks. Gideon aga peksis vilja surutõrres, et varjata oma kasinat saaki midjanlaste eest. Milline kaval abinõu! Pole mingi ime, et Jehoova silmis oli Gideon rohkem kui üks tubli põllumees — ta oli arukas, oskas näha ettepoole ja tegi tarku valikuid. Jehoova nägi, milleks Gideon suuteline on ja andis talle vajalikku väljaõpet.

6., 7. a) Kuidas erines Jehoova suhtumine Aamosesse mõningate iisraellaste omast? b) Mis näitab, et Aamose näol polnud tegemist kehva valikuga?

⁶ Seda, et Jehoova märkab oma teenijate võimeid, on näha ka prohvet Aamose loost, kuigi too võis paljude silmis olla vähetähtis või liiga tasane. Aamos ütles enda kohta, et ta on karjane ja hoolitseb teatud sorti viigipuude eest, mille vilju peeti üldiselt vaesema rahva toiduks. Kui Jehoova määras Aamose kuulutama kohtuotsust kümnest suguharust koosnevale ärataganenud Iisraeli kuningriigile, võis see nii mõnelegi iisraellasele tunduda üsna kehv valik. (Loe Aamos 7:14, 15.)

⁷ Olgugi et Aamos oli pärit kõrvalisest külast, teadis ta hästi, millised olid tolle aja kombed ja kes olid võimul. See annab tunnistust sellest, et ta polnud elanud teadmatuses. Tõenäoliselt oli ta kursis, milline oli iisraellaste vaimne olukord ning millised olid neid ümbritsevad rahvad. Võimalik, et ta oli kuulnud nende kohta rändkaupmeestelt. (Aamos 1:6, 9, 11, 13; 2:8; 6:4—6.) Mõned tänapäeva piibliõpetlased ütlevad, et Aamos oli hea kirjamees. Ta kasutas lihtsaid ja jõulisi sõnu, ent samas ka mõtteriime ja sõnamänge. Aamose julge vastus kõlbeliselt laostunud preester Amasjale kinnitab, et Jehoova oli valinud oma sõnumeid kuulutama just õige mehe. Jehoova oli näinud tema väärtuslikke omadusi, mida teised ehk ei osanud näha (Aamos 7:12, 13, 16, 17).

8. a) Mida kinnitas Jehoova Taavetile? b) Miks on Laulu 32:8 sõnad julgustuseks neile, kes tunnevad, et neil jääb vajaka enesekindlusest või oskustest?

⁸ Jehoova tõesti näeb, milleks iga  tema teenija on võimeline. Ta kinnitas kuningas Taavetile, et ta juhatab teda alati ja hoiab tal silma peal. (Loe Laul 32:8.) Mis mõttes on see meile julgustav? Isegi kui meie endis kahtleme, võib Jehoova teha meid suuteliseks palju enamaks, kui oleksime arvanud, ja aidata saavutada eesmärke, mida me poleks enda puhul võimalikuks pidanud. Justnagu treener jälgib algaja kaljuronija igat liigutust, et aidata tal leida kohti, kust kinni haarata, juhendab ka Jehoova meid meelsasti, et aidata meil vaimselt edeneda. Jehoova võib anda abi ka usukaaslaste kaudu, et saaksime oma võimeid parimal viisil rakendada. Kuidas ta seda teeb?

9. Kuidas me saame rakendada Pauluse nõuannet pidada silmas teiste huve?

⁹ Paulus õhutas kõiki kristlasi pidama silmas usukaaslaste huve. (Loe Filiplastele 2:3, 4.) Tema nõuande mõte oli, et me peaksime märkama, milliseid võimeid teistel on ja seda neile ka ütlema. Mida sa tunned, kui keegi kiidab sind selle eest, et oled edenenud? Tavaliselt annab see meile indu täita oma ülesandeid veelgi paremini. Nii on see ka meie usukaaslaste puhul. Kui väljendame neile oma hindamist selle eest, mida nad teevad, aitame neil vaimselt kasvada.

10. Kes eriti meie tähelepanu vajavad?

¹⁰ Kellele tuleks siis tähelepanu pöörata? On selge, et me kõik vajame aeg-ajalt teiste tähelepanu. Kuid eriti vajavad seda noored või äsjaristitud vennad, kes soovivad tunda, et on koguduses vajalikud. See kinnitab neile, et nad on väärtuslikud. Teisalt, kui me ei tunnusta selliseid vendi, võib see lämmatada neis soovi võtta enda kanda rohkem vastutust, nagu Jumala Sõna neid tegema innustab (1. Tim. 3:1).

11. a) Kuidas aitas üks kogudusevanem noorel vennal ujedusega toime tulla? b) Mida me Julieni loost õppida võime?

¹¹ Ludovicile, kes teenib kogudusevanemana, pöörati noorena just sellist tähelepanu. Ta ütleb: „Kui olla mõnest vennast isiklikult huvitatud, edeneb ta palju kiiremini.” Seoses noore venna Julieniga, kes oli üsna uje ja ebakindel, märgib Ludovic: „Kui Julien püüdis mõnikord koguduses kasulik olla, kukkus see tal kohmakalt välja. Kuid ma nägin, et tegelikult on ta väga lahke ja tahab teisi aidata. Niisiis, selle asemel et tema motiive küsitavaks pidada, keskendusin tema headele külgedele ja püüdsin teda julgustada.” Mõne aja möödudes määrati Julien teenistusabiliseks ja praegu teenib ta üldpioneerina.

12. Mida on tarvis, et aidata vendadel kasutada oma võimeid täiel määral? Too näide.

¹² Kui soovime aidata vendadel kasutada oma võimeid täiel määral, on meil muidugi tarvis olla tähelepanelikud. Nagu Julieni loost võis näha, tuleks meil vaadata kaugemale inimese nõrkadest külgedest, et võiksime märgata tema häid omadusi ja oskusi, mida ta võiks arendada. Nii toimis Jeesus Peetruse puhul. Ehkki vahel polnud Peetrus kuigi stabiilne, ennustas Jeesus, et ta saab sama kindlaks kui kalju (Joh. 1:42).

13., 14. a) Kuidas Barnabas nooresse Markusesse suhtus? b) Mil moel aidati üht noort venda? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹³ Barnabas ilmutas samasugust vahetegemisoskust Johannese ehk ladinapärase lisanimega Markuse puhul  (Ap. t. 12:25). Pauluse ja Barnabase esimesel misjonireisil oli Markus neile abiliseks. Võimalik, et ta hoolitses nende füüsiliste vajaduste eest. Ent kui nad jõudsid Pamfüüliasse, hülgas Markus äkitselt oma kaaslased. Nood pidid reisima üksi põhja poole läbi ohtliku piirkonna, mis oli kurikuulus röövlite poolest. (Ap. t. 13:5, 13.) Mida Barnabas hiljem tegi? Ta keskendus Markuse headele omadustele, mitte nõrkustele, ja otsustas anda talle väljaõpet (Ap. t. 15:37—39). See aitas sel noorel mehel saada küpseks Jehoova teenijaks. On huvitav, et aastate pärast oli Markus Roomas ja oli abiks Paulusele, kes oli seal vangis. Kirjas Kolossa kristlastele saatsid Paulus ja Markus neile tervitusi ning Paulus rääkis temast tunnustavalt (Kol. 4:10). Mõtle, kuidas võis küll Barnabast rõõmustada see, kui Paulus palus Markuse endale appi saata (2. Tim. 4:11).

¹⁴ Hiljuti kogudusevanemaks määratud Alexandre meenutab, kuidas vennad teda aitasid. Ta räägib: „Kui olin noorem, oli teiste ees palve esitamine mulle tõeliseks proovikiviks. Üks kogudusevanem andis mulle head nõu, kuidas selleks valmistuda ja olla rahulikum. Selle asemel et mind kõrvale jätta, andis ta mulle rohkelt võimalusi kuulutustöökoosolekutel palveid esitada. Aja jooksul sain enesekindlust juurde.”

15. Millest on näha, et Paulus pidas usukaaslasi kalliks?

¹⁵ Kui märkame kaaskristlase mõnda head omadust, siis kas kiidame teda selle eest? Oma kirjas roomlastele rääkis Paulus 16. peatükis rohkem kui 20 usukaaslasest ja nende headest omadustest, mille tõttu ta pidas neid väga kalliks (Rooml. 16:3—7, 13). Ta mainis näiteks Andronikost ja Juniast, kes olid teeninud Kristust kauem kui ta ise, ja tõi esile nende vastupidavust. Samuti kõneles ta soojalt Ruufuse emast, kes oli tema eest ilmselt emalikult hoolitsenud.

16. Milline võib olla tulemus, kui noort kiita?

¹⁶ Teiste kiitmisel on head tulemused. Mõtle näiteks noore poisi Rico peale, kes elab Prantsusmaal. Ta oli väga kurb selle üle, et isa ei jaganud tema tõekspidamisi ja ei lubanud tal end ristida lasta. Rico mõtles, et peab sellega ilmselt ootama seni, kuni saab täisealiseks. Samuti tegi ta meele kurvaks see, et koolikaaslased teda pilkasid. Frédéric, kogudusevanem, kel paluti Ricoga Piiblit uurida, ütleb: „Ma kiitsin Ricot, et hoolimata sellisest vastupanust oli ta ikka julge ja kaitses oma usku.” Tänu sellele sai Rico jõudu edasi liikuda, samuti paranesid ta suhted isaga. Rico ristiti, kui ta oli 12-aastane.

17. a) Kuidas me saame aidata vendadel edeneda? b) Mil moel on üks misjonär näidanud üles huvi noorte vendade vastu ja millised on olnud tulemused?

¹⁷ Iga kord, kui täname usukaaslast  hästi tehtud ülesande eest, ergutab see teda ka edaspidi Jehoova teenistuses oma parima andma. Sylvie, * kes teenis aastaid Prantsusmaa Peetelis, ütles, et ka õed võivad vendi kiita. Ta märkis, et naised panevad vahel tähele asju, mida mehed ei pruugi näha, ja seepärast võivad nende sõnad täiendada mõne kogenud venna sõnu. Ta lisas: „Leian, et minu kohus on teisi kiita.” (Õpet. 3:27.) Prantsuse Guajaanas teeniv misjonär Jérôme on sütitanud paljudes noortes meestes huvi misjoniteenistuse vastu. Ta sõnab: „Olen märganud, et kui kiidan noori vendi mingi konkreetse asja eest, mida nad teenistuses hästi tegid, või siis läbimõeldud kommentaari eest, kasvab nende enesekindlus. Tänu sellele saavad nad veelgi võimekamaks.”

18. Miks tasub noori vendi oma tegemistesse kaasata?

¹⁸ Me saame aidata usukaaslastel teha vaimseid edusamme ka siis, kui kaasame neid mingisse tegevusse. Kogudusevanem võib paluda mõnel arvutiasjades vilunud noorel vennal printida veebisaidilt jw.org artikleid, et julgustada eakaid, kel pole arvutit. Või kui on vaja kuningriigisaali juures mingeid töid teha, siis miks mitte kutsuda appi mõni noor vend. Nii saad noortele tähelepanu pöörata, neid kiita ja näha, kui häid tulemusi see toob (Õpet. 15:23).

19., 20. Miks on tähtis aidata teistel edeneda?

¹⁹ Kui Jehoova määras Joosua iisraellasi juhtima, käskis ta Moosesel Joosuat julgustada ja kinnitada. (Loe 5. Moosese 3:28.) Aina rohkem inimesi ühineb meiega, et Jehoovat teenida. Peale kogudusevanemate saavad kõik kogenud kristlased aidata noortel vendadel ja ka uutel kristlastel kasutada oma võimeid täiel määral. Tänu sellele liituvad paljud kristlased täisajaliste kuulutajate ridadega ja üha enam on neid, kes saavad „pädevaks, et õpetada teisi” (2. Tim. 2:2).

²⁰ Ükskõik kas sa teenid siis suures koguduses, kus on palju kogenud vendi, või väikeses grupis, pea silmas tulevikku. Seda aitab sul teha see, kui jäljendad Jehoovat, kes otsib alati oma teenijates head.