1., 2. a) Millised kingitused Jumal Aadamale tegi? b) Miks andis Jumal Aadamale naise? (Vaata pilti artikli alguses.)

JEHOOVA lõi maa kindla eesmärgiga. Ta valmistas selle, „et seal elataks” (Jes. 45:18). Jumala esimene inimloodu Aadam oli täiuslik ning talle anti koduks imekaunis Eedeni aed. Võib vaid kujutleda, millist rõõmu tundis Aadam sealsetest suursugustest puudest, looklevatest ojakestest ja hullavatest loomadest! Kuid tal puudus midagi väga olulist. Jehoova andis teada, mis see on, kui ütles: „Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on!” Jumal lasi Aadama peale sügava une tulla, võttis ühe tema küljeluu ja valmistas sellest naise. Kui õnnelik oli Aadam üles ärgates! Ta lausus: „See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast! Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest võetud!” (1. Moos. 2:18—23).

² Jumala kingitus naise näol oli ainulaadne selles mõttes, et naisest pidi saama mehele täiuslik abiline. Naisele anti ka imeline eesõigus lapsi ilmale tuua. Piibel ütleb: „Aadam pani oma naisele nimeks Eeva, sest ta sai kõigi elavate emaks” (1. Moos. 3:20). Millise erilise kingituse Jumal küll esimesele inimpaarile tegi! Nad võisid saada täiuslikke järglasi. Nii oleks kogu maast saanud viimaks paradiis, kus elavad täiuslikud  inimesed, kellele oleksid allunud muud elusolendid (1. Moos. 1:27, 28).

3. a) Mida pidid Aadam ja Eeva tegema, et Jumal neid õnnistaks, kuid mida nemad selle asemel tegid? b) Milliseid küsimusi me arutama hakkame?

³ Et õnnistustest osa saada pidid Aadam ja Eeva Jehoovale kuuletuma ning tunnustama tema õigust nende üle valitseda (1. Moos. 2:15—17). Vaid sellisel juhul oleks neil olnud võimalik täita oma osa Jumala eesmärgis. Kahjuks lasid nad end mõjutada „algsel maol” Saatanal ning tegid Jumala vastu pattu (Ilm. 12:9; 1. Moos. 3:1—6). Millist mõju on see mäss naistele avaldanud? Mida jumalakartlikud naised minevikus korda saatsid? Miks võib kristlike naiste kohta tänapäeval öelda, et neid on „suur vägi”? (Laul 68:12, UM)

4. Keda pidas Jumal vastutavaks esimese inimpaari patu eest?

⁴ Kui Jumal Aadamalt mässamise pärast aru nõudis, esitas too mannetu vabanduse, öeldes: „Naine, kelle sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin!” (1. Moos. 3:12). Peale selle, et Aadam ei võtnud süüd patu eest enda kanda, püüdis ta selle veeretada naise kaela, kelle Jumal talle oli andnud, ja koguni armastava Jumala enda kaela! Tõsi, Aadam ja Eeva tegid mõlemad pattu, kuid Aadam oli nende väärteo eest vastutav. Just seetõttu kirjutas Paulus, et „ühe inimese [Aadama] kaudu patt tuli maailma ja patu kaudu surm” (Rooml. 5:12).

5. Mida on tõestanud see, et Jumal on lubanud temast sõltumatutel inimvalitsustel teatud aja vältel valitseda?

⁵ Esimene inimpaar jäi uskuma valet, et nad ei vaja Jehoovat endale valitsejaks. See tõstatas äärmiselt olulise Jumala ülemvõimu puudutava küsimuse: kellel on õigus inimeste üle valitseda? Et vastata sellele küsimusele üks kord ja alatiseks, on Jumal lubanud teatud aja vältel olla võimul inimvalitsustel, kes on temast sõltumatud. Jehoova teadis, et see katse tõestab üksnes seda, et taolised valitsused on määratud hukule. Sajand sajandi järel on selline valitsusviis inimestele vaid häda ja viletsust toonud. Juba ainuüksi eelmisel sajandil hukkus sõdades ligikaudu 100 miljonit inimest — nende hulgas süütud mehed, naised ja lapsed. Niisiis on kogunenud küllaldaselt tõendeid, mis kinnitavad, et „ei ole ränduri käes juhtida oma sammu” (Jer. 10:23). Tõeliste kristlastena me mõistame seda tõsiasja ja seepärast tunnustame Jehoovat kui oma valitsejat. (Loe Õpetussõnad 3:5, 6.)

6. Milline kohtlemine saab naistele paljudes maades osaks?

⁶ Selles Saatana võimu all olevas maailmas on vääriti koheldud nii mehi kui ka naisi (Kog. 8:9; 1. Joh. 5:19). Üheks kõige jõledamaks kuriteoks on aga olnud naiste kuritarvitamine. Kogu maailmas on teadaolevalt 30 protsenti naistest langenud oma meespartneri füüsilise või seksuaalse rünnaku ohvriks. Leidub ühiskondi, kus poisslapsi soositakse, kuna täiskasvanutena jätkavad nad perekonnaliini ning hoolitsevad oma eakate vanemate ja vanavanemate eest. Samas kui tüdrukuid peetakse mõnel pool soovimatuteks ning neid tapetakse looteeas kaugelt rohkem kui poisse.

7. Millise alguse pani Jumal meeste ja naiste elule?

⁷ On ütlematagi selge, et Jumal taunib naiste väärkohtlemist. Tema kohtleb naisi õiglaselt ja peab neist lugu. Jehoova sügavat austust naiste vastu on näha tõigast, et ta lõi Eeva täiuslikuks ning  selliste omadustega, et Eevast sai Aadamale imeline täiendus, mitte ori. See on üks põhjus, miks Jumal kuuenda loomispäeva lõpul „vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea!” (1. Moos. 1:31). Jah, kõik, mis Jehoova oli teinud, „oli väga hea”. Ta pani nii meeste kui ka naiste elule suurepärase alguse.

8. a) Kirjelda, milline on üldiselt inimeste käitumine. b) Keda on Jumal läbi ajaloo soosinud?

⁸ Üldiselt hakkasid mehed ja naised pärast Eedeni mässu üha halvemini käituma ning möödunud sajandil võttis see sootuks uued mõõtmed. Piibel ennustas, et „viimseid päevi” iseloomustavad inimeste halvad teod. Kuna paljude käitumine ei kannata kriitikat, võib öelda, et käes on tõesti „kriitilised ajad” (2. Tim. 3:1—5). Ent läbi ajaloo on „Issand Jehoova” soosinud mehi ja naisi, kes on temale lootnud, kuuletunud tema seadustele ning allunud talle kui oma valitsejale. (Loe Laul 71:5.)

9. Kui palju inimesi elas veeuputuse üle ja miks nad ellu jäid?

⁹ Kui Jumal Noa päevil veeuputuse läbi tollase vägivaldse maailma hävitas, pääsesid sellest eluga vaid üksikud. Juhul kui Noa vennad ja õed olid siis veel elus, võttis uputusvesi ka nemad (1. Moos. 5:30). Veeuputuse elas üle ühepalju naisi ja mehi. Ellujääjateks olid Noa, tema naine, nende kolm poega ja poegade naised. Jumal jättis nad ellu, sest nad kartsid teda ja täitsid tema tahet. Kõik praegu elavad inimesed põlvnevad neist kaheksast inimesest, keda Jehoova aitas ja kaitses (1. Moos. 7:7; 1. Peetr. 3:20).

10. Miks toetas Jumal ustavate patriarhide jumalakartlikke naisi?

¹⁰ Aastaid hiljem toetas Jumal ustavate patriarhide jumalakartlikke naisi. Vaevalt oleks ta seda teinud, kui nad oleksid olnud elu üle kaeblejad (Juuda 16). On raske kujutada ette, et Aabrahami lugupidav naine Saara oleks kõva häälega hädaldanud, kui neil tuli oma mugav elu Uris maha jätta ja hakata võõrsil telkides elama. Selle asemel „Saara kuuletus Aabrahamile ja nimetas teda isandaks” (1. Peetr. 3:6). Mõtle ka Rebekale. Ta oli Iisakile tõeline kingitus Jehoovalt ja tubli naine. Pole siis ime, et Iisak hakkas teda armastama. Nõnda leidis ta „troosti pärast oma ema surma” (1. Moos. 24:67). Kui õnnelikud me küll oleme, et meie seas on tänapäeval palju Saara- ja Rebeka-sarnaseid jumalakartlikke naisi!

11. Kuidas näitasid kaks heebrea ämmaemandat üles suurt vaprust?

¹¹ Egiptuses orjuses veedetud aastatel sai Iisraeli rahvas väga arvukaks, mistõttu vaarao käskis, et kõik heebrealaste vastsündinud poisslapsed tuleb surmata. Ent mõtle, mida tegid heebrea ämmaemandad Sifra ja Puua, kes ilmselt olid teiste ämmaemandate ülemad. Nad näitasid üles suurt vaprust, kui polnud nõus lapsi tapma, sest nad kartsid tõelist Jumalat. Jehoova õnnistas neid selle eest hiljem peredega (2. Moos. 1:15—21).

12. Mida märkimisväärset võib öelda Deboora ja Jaeli kohta?

¹² Iisraeli kohtumõistjate päevil elas üks naine, kel oli Jumala toetus. Selleks oli prohvet Deboora. Ta julgustas kohtumõistjat Baarakit ning aitas iisraellastel vabaneda rõhujate ikke alt. Samas ennustas ta, et au võidu eest kaananlaste üle ei saa osaks Baarakile, vaid et Jumal annab kaananlaste väejuhi Siisera „ühe naise kätte”. Nii läkski, kui mitteiisraellasest Jael Siisera tappis (Kohtum. 4:4—9, 17—22).

13. Mida räägib Piibel Abigailist?

 ¹³ Samuti võiks tuua esile Abigaili, kes elas 11. sajandil e.m.a. Ta oli väga arukas, samal ajal kui ta abikaasa Naabal oli karm, vääritu ja rumal (1. Saam. 25:2, 3, 25). Kaitsnud mõnda aega Naabali omandit, saatis Taavet kord oma mehed Naabalilt toitu ja muud hädavajalikku paluma, mille peale too karjus neile solvanguid ja jättis nad tühjade kätega. Taavet sai väga vihaseks ning kavatses Naabali ja ta mehed maha lüüa. Kui Abigail sellest kuulis, viis ta Taavetile ning tolle meestele toidu- ja joogipoolist, hoides nii ära veresauna (1. Saam. 25:8—18). Taavet ütles talle hiljem: „Õnnistatud olgu Jehoova, Iisraeli Jumal, kes sellel päeval on sind mulle vastu läkitanud!” (1. Saam. 25:32). Pärast Naabali surma võttis Taavet Abigaili endale naiseks (1. Saam. 25:37—42).

14. Millises töös lõid kaasa Sallumi tütred ja mida sarnast teevad kristlikud naised tänapäeval?

¹⁴ Kui Babüloonia väed Jeruusalemma ja selle templi aastal 607 e.m.a hävitasid, kaotas elu palju mehi, naisi ja lapsi. Nehemja juhtimisel taastati linnamüür 455. aastal e.m.a. Nende seas, kes aitasid müüri parandada, olid Jeruusalemma piirkonna teise poole ülema Sallumi tütred (Neh. 3:12). Nad olid meeleldi valmis tegema lihttööd. Kuidas me küll hindame neid paljusid kristlikke naisi, kes nüüdisajal eri viisidel rõõmsalt teokraatlikes ehitusprojektides osalevad!

15. Millise eesõigusega õnnistas Jumal Maarjat?

¹⁵ Ka esimesel sajandil ja juba mõni aeg enne seda õnnistas Jehoova mitmeid naisi suurte eesõigustega. Üks selline naine oli neitsi Maarja. Ta oli kihlatud Joosepiga, kui jäi ime läbi pühast vaimust lapseootele. Miks valis Jumal tema Jeesuse emaks? Tõenäoliselt sellepärast, et tal olid vajalikud omadused, et hoolitseda oma täiusliku poja eest ja ta üles kasvatada. Milline au talle osaks sai — olla suurima eales elanud inimese ema! (Matt. 1:18—25.)

16. Too näide, millest ilmneb, kuidas Jeesus naistesse suhtus.

¹⁶ Jeesus oli naiste vastu väga lahke. Selle kinnituseks võiks tuua näite naisest, keda oli 12 aastat vaevanud verejooks. Naine tuli rahva hulgas Jeesuse selja taha ja puudutas tolle kuube. Selle asemel et temaga tõreleda, ütles Jeesus lahkelt: „Tütar, sinu usk on sind terveks teinud. Mine rahuga ja ole terve oma piinarikkast haigusest” (Mark. 5:25—34).

17. Milline imeline sündmus toimus nädalatepühal aastal 33?

¹⁷ Mõned naised, kes olid Jeesuse jüngrid, hoolitsesid tema ja ta apostlite eest (Luuka 8:1—3). Nädalatepühal aastal 33 said umbes 120 meest ja naist Jumala vaimu ühel erilisel moel. (Loe Apostlite teod 2:1—4.) Püha vaimu väljavalamist oli ennustatud järgmiste sõnadega: „Pärast seda valan ma [Jehoova] välja oma vaimu kõiksuguste inimeste peale ning teie pojad ja tütred hakkavad prohvetlikult rääkima. . . . Ka oma orjade ja orjataride peale valan ma neil päevil välja oma vaimu” (Joel 3:1, 2, UM). Selle imelise sündmusega tol nädalatepühal näitas Jumal, et ta ei toeta enam usutaganejast Iisraeli, vaid hoopis „Jumala Iisraeli”, mis koosnes nii meestest kui ka naistest (Gal. 3:28; 6:15, 16). Kristlike naiste seas, kes esimesel sajandil tunnistust andsid, olid näiteks hea sõnumi kuulutaja Filippuse neli tütart (Ap. t. 21:8, 9).

18., 19. a) Millise eesõiguse on Jumal andnud nii meestele kui ka naistele? b) Milliste sõnadega räägib laulik naistest, kes kuulutavad head sõnumit?

¹⁸ 1870. aastatel leidus väike rühm mehi ja naisi, kes olid Piibli tõest väga huvitatud. Nad olid nende eelkäijad, kes praegu osalevad Jeesuse prohvetiennustuse täitumises, mis ütleb: „Seda head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu asustatud maal tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp” (Matt. 24:14).

¹⁹ Väiksest piibliuurijate rühmast on nüüdseks saanud organisatsioon, kuhu kuulub ligi 8 000 000 Jehoova tunnistajat. Lisaks neile viibis 2013. aastal Jeesuse surma mälestusõhtul enam kui 11 000 000 inimest, kes tundsid huvi Piibli ja meie töö vastu. Enamikus maades oli valdav osa kohalviibijatest naised. Kõikjal maailmas teenib üle 1 000 000 täisajalise kuningriigikuulutaja ning neistki moodustavad suurema osa naised. Jumal on tõepoolest andnud ustavatele naistele eesõiguse teda esindada, nagu ilmneb ka lauliku sõnadest „Jehoova annab lahingukäsu; naisi, kes kuulutavad head sõnumit, on suur vägi” (Laul 68:12, UM).

20. Milliseid uurimisprojekte me võime ette võtta?

²⁰ Kahjuks pole meil võimalik võtta selles artiklis vaatluse alla paljusid teisi ustavaid naisi, kellest Piiblis juttu on. Ent me saame neist lugeda Jumala Sõnast ja meie väljaannetes ilmunud artiklitest. Näiteks võime võtta aega, et mõelda Jumalale ustava naise Ruti peale (Rutt 1:16, 17). Samuti on uskutugevdav lugeda Piibli raamatut, mis on oma nime saanud kuninganna Estri järgi, ja teisi artikleid temast. Miks mitte võtta mõni selline uurimisprojekt ette pere piibliõhtu raames? Kui elad ükski, võid seda teha iseseisva uurimise käigus.

21. Kuidas on jumalakartlikud naised raskustes Jehoovale oma andmust tõendanud?

²¹ On ilmselge, et Jehoova õnnistab kristlike naiste kuulutustööd ning toetab neid raskustes. Tema abiga suutsid jumalakartlikud naised jääda talle ustavaks näiteks natsliku ja kommunistliku režiimi ajal, kui paljud neist kogesid äärmuslikke raskusi ning mõned kaotasid usu tõttu koguni elu (Ap. t. 5:29). Nagu minevikus, toetavad ka nüüdisajal õed ja kõik nende usukaaslased Jumala ülemvõimu. Nii nagu muistsete iisraellaste puhul, haarab Jehoova nendegi paremast käest ja kinnitab neile: „Ära karda, mina aitan sind!” (Jes. 41:10—13).

22. Millised õnnistused ootavad meid veel tulevikus ees?

²² Lähedal on aeg, kui Jumalale meelepärased mehed ja naised muudavad maa paradiisiks ning aitavad miljonitel ülesäratatutel õppida tundma Jehoova eesmärke. Seni aga pidagem kõik, olenemata sellest, kas oleme mehed või naised, kalliks aulist võimalust teenida Jumalat „õlg-õla kõrval” (Sef. 3:9).