1. Mida tundis Paulus nende vastu, kes Jehoovat usinalt teenisid?

PAULUS meenutas hea sõnaga neid, kes nägid vaeva hea sõnumi kuulutamise nimel. Ta kirjutas: „Meil on lakkamata meeles teie usu töö ja armastusest nähtud vaev ning teie vastupidavus, mis teil on tänu lootusele meie Issanda Jeesus Kristuse peale meie Jumala ja Isa ees” (1. Tess. 1:3). Pole kahtlustki, et ka Jehoova peab meeles iga oma ustava teenija armastusest nähtud vaeva, ükskõik, kas selle teenija olud võimaldavad teha Jumala heaks palju või vähe (Heebr. 6:10).

2. Mida me selles artiklis käsitleme?

² Paljud meie kaasteenijad — nii minevikus kui ka nüüdisajal — on toonud suuri ohvreid, et Jehoovat täisajaliselt teenida. Vaatame lähemalt, kuidas mõned teda esimesel sajandil teenisid. Samuti uurime, milliseid võimalusi on tänapäeval osaleda täisajalises teenistuses ning kuidas me saaksime pidada meeles neid armsaid kristlasi, kes on pakkunud end Jehoova teenistusse sel erilisel viisil.

3., 4. a) Millistel viisidel mõned kristlased 1. sajandil Jehoovat teenisid? b) Millist abi täisajalistele teenijatele osutati?

³ Kui Jeesus oli lasknud end ristida, pani ta peagi aluse tööle, mis pidi laienema üle kogu maailma (Luuka 3:21—23; 4:14, 15, 43).  Pärast Jeesuse surma asusid kuulutustöö etteotsa apostlid ja Jumala sõna aina levis (Ap. t. 5:42; 6:7). Mõned kristlased, nagu näiteks Filippus, teenisid hea sõnumi kuulutajate ja misjonäridena Palestiinas (Ap. t. 8:5, 40; 21:8). Paulus ja teised reisisid kaugematesse paikadesse (Ap. t. 13:2—4; 14:26; 2. Kor. 1:19). Mõned aga, näiteks Silvaanus (Siilas), Markus ja Luukas, kirjutasid mingi osa Piiblist või teenisid kirjutajatena (1. Peetr. 5:12). Kristlikud õed tegutsesid ühes nende ustavate vendadega (Ap. t. 18:26; Rooml. 16:1, 2). Piibli kreekakeelset osa on tänu nende põnevatele kogemustele nauding lugeda, samuti kinnitavad need lood, et Jehoova peab meeles oma ustavaid teenijaid.

⁴ Kuidas esimesel sajandil täisajalisi teenijaid aineliselt toetati? Vahel osutasid kaaskristlased neile külalislahkust või aitasid neid mõnel muul moel. Ent täisajalised teenijad ise ei nõudnud mitte kunagi abi. (1. Kor. 9:11—15.) Üksikisikud ja kogudused toetasid neid meeleldi. (Loe Apostlite teod 16:14, 15; Filiplastele 4:15—18.) Samuti töötasid Paulus ja ta reisikaaslased osaajaliselt, et end elatada.

5. Mida ütles oma elu kohta üks abielupaar, kes teenib Jehoovat täisajaliselt?

⁵ Ka tänapäeval osalevad paljud kristlased täisajalises teenistuses. (Vaata kasti „ Täisajalise teenistuse vormid”.) Kas nad on oma tehtud valikuga rahul? Sa võiksid seda neilt küsida. Pole kahtlustki, et kui sa seda teed, kuuled nende suust toredaid mõtteid. Toome näite. Üks vend, kes on teeninud üldpioneeri, eripioneeri, misjonäri ja Peeteli pere liikmena teisel maal, sõnab: „Tunnen, et täisajalisse teenistusse astumine oli mu elu üks parimaid otsuseid. 18-aastaselt polnud mul sugugi lihtne valida ülikooli, karjääri tegemise ja pioneerteenistuse vahel. Võin oma kogemustest kinnitada, et Jehoova ei unusta tema täisajalises teenistuses toodud ohvreid. Olen saanud Jehoova antud andeid ja võimeid kasutada viisil, mis poleks olnud kunagi võimalik, kui oleksin otsustanud karjääri teha.” Tema naine ütleb: „Iga Jehoova organisatsioonilt saadud ülesanne on aidanud mul vaimselt kasvada. Oleme ikka ja jälle kogenud Jehoova kaitset ja juhatust ning seda viisidel, mis poleks meile ilmaski osaks saanud, kui oleksime otsustanud jääda oma väiksesse mugavustsooni. Tänan Jehoovat iga päev selle eest, et saame teda täisajaliselt teenida.” Kas sinagi sooviksid oma elu kohta midagi niisugust öelda?

6. Milles me võime kindlad olla, kui asi puudutab Jehoova tundeid meie vastu?

⁶ Muidugi on võimalik, et mõne kristlase olud ei luba tal praegu osaleda täisajalises teenistuses. Võime olla kindlad, et Jehoova peab kalliks ka selliste kristlaste kogu hingest tulevaid püüdlusi. Mõtle neile, keda Paulus mainis piiblitekstis Fileemonile 1—3, ning kõigile teistele Kolossa koguduse liikmetele. (Loe.) Paulus hindas neid ja seda tegi ka Jehoova. Samamoodi hindab meie taevane isa sinu teenistust. Millistel viisidel võiksid sina toetada täisajalisi teenijaid?

7., 8. Mida pioneerteenistus hõlmab ja kuidas saavad teised koguduses pioneeridele toeks olla?

⁷ Nagu esimesel sajandil olid innukad hea sõnumi kuulutajad kogudustele suureks julgustuseks, nii on seda ka pioneerid tänapäeval. Paljud neist püüavad iga kuu pühendada teenistusele 70 tundi. Kuidas sa saaksid neid aidata?

⁸ Üks pioneerist õde nimega Shari lausub: „Kuna pioneerid on kogu päeva teenistuses, võib neist jääda tugeva inimese mulje. Kuid ka nemad vajavad julgustust.” (Rooml. 1:11, 12.) Üks teine õde, kellel oli võimalus mõned aastad  pioneerina teenida, ütleb oma koguduse pioneeride kohta: „Nad on usinad ja väsimatud töötegijad. Kui keegi pakub neile teenistuses küüti, kutsub neid sööma, annab neile natuke kütuseraha või toetab muul viisil aineliselt, on nad selle eest tänulikud. See kinnitab neile, et neist tõesti hoolitakse.”

9., 10. Mida on mõned teinud, et aidata oma koguduse pioneere?

⁹ Kas sa tahaksid pioneere teenistuses aidata? Pioneerist õde Bobbi ütleb: „Me vajame rohkem kaaslasi nädala sees.” Teine pioneer samast kogudusest lisab: „On tõeliselt raske pärastlõunaks endale kaaslasi leida.” Õde, kes nüüd teenib Brooklyni Peetelis, meenutab heldimusega oma pioneeriaastaid, öeldes: „Üks õde, kellel oli auto, pani mulle südamele, et kui peaksin jääma ilma kaaslaseta, võin talle alati helistada ja ta tuleb minuga kuulutama. Ta oli mulle kui pioneerile tõeliseks päästerõngaks.” Shari märgib: „Pärast kuulutustööd on vallalised pioneerid tihtilugu täiesti üksi. Miks mitte kutsuda vallalisi õdesid ja vendi aeg-ajalt oma pere piibliõhtule? Kui kaasad neid teistesse tegemistesse, aitab ka see neil vaimselt tugevad olla.”

¹⁰ Kui üks õde, kes on olnud enam kui 50 aastat täisajalises teenistuses, meenutas aega, kui ta koos teiste vallaliste õdedega pioneer oli, ütles ta: „Meie koguduse vanemad külastasid pioneere iga paari kuu tagant. Nad tundsid huvi selle vastu, kuidas on lood meie tervise ja palgatööga ning uurisid, kas meil on mingeid muresid. Oli tunda, et see tuli otse südamest. Nad astusid meie poolt läbi, et näha, kas saaksid millegagi abiks olla.” See võib tuletada meelde seda, kui väga hindas Paulus abi, mida üks Efesoses elanud pereisa talle osutas (2. Tim. 1:18).

11. Mida eripioneerina teenimine kätkeb?

¹¹ Mõnda kogudusse on määratud teenima eripioneerid. Enamik neist vendadest ja õdedest annab endast parima, et iga kuu 130 tundi teenistuses olla. Kuna nad pühendavad kogu oma aja kuulutustööle ja teiste muul viisil aitamisele, ei jää neil eriti või üldse aega teha palgatööd. Seepärast annab harubüroo neile igal kuul tagasihoidliku rahalise toetuse, et nad saaksid teenistusele keskenduda.

12. Kuidas saaksid kogudusevanemad ja teised eripioneeridele toeks olla?

 ¹² Kuidas me saame eripioneeridele toeks olla? Üks harubüroos teeniv kogudusevanem, kes on paljude eripioneeridega tihti ühenduses, selgitab: „Kogudusevanemad peaksid võtma aega, et nendega rääkida, tundma huvi nende olude vastu, ning mõtlema sellele, kuidas nad võiksid neid toetada. Mõned vennad ja õed eeldavad, et kuna harubüroo toetab eripioneere aineliselt, on nende vajaduste eest täielikult hoolt kantud, kuid tegelikult võivad kohalikud vennad nende heaks nii mõndagi teha.” Nii nagu üldpioneerid, hindavad eripioneeridki väga seda, kui neil on kuulutustöökaaslasi. Kas sa saaksid neid sel viisil aidata?

13., 14. a) Mida oleks hea seoses ringkonnaülevaatajatega meeles hoida? b) Mida sa võiksid teha, et aidata neid, kes teevad reisivat tööd?

¹³ Ringkonnaülevaatajaid ja nende naisi peetakse sageli vaimselt tugevateks ja vastupidavateks inimesteks. Seda nad tõesti ongi. Ent ka nemad vajavad julgustust, kaaslasi teenistuses ja seda, et neid kutsutaks vahetevahel meelt lahutama. Mis siis, kui nad haigestuvad ja satuvad haiglasse, vajades ehk mingit ravi või operatsiooni? Milliseks kosutuseks on küll neile see, kui kohalikud vennad ja õed aitavad nende vajaduste eest hoolt kanda ja ilmutavad nende vastu huvi! Võime vaid ette kujutada, kuidas „armas arst” Luukas, kes kirjutas Apostlite tegude raamatu, hoolitses Pauluse ja tema reisikaaslaste eest (Kol. 4:14; Ap. t. 20:5—21:18).

¹⁴ Reisivad ülevaatajad ja nende naised vajavad lähedasi sõpru ning peavad neid väga kalliks. Üks ringkonnaülevaataja kirjutas: „Näib, et mu sõbrad teavad alati, kui vajan tuge. Nad esitavad kohaseid küsimusi ja nii on mul kerge rääkida, mis mulle muret teeb. Suureks abiks on see, kui keegi su lihtsalt ära kuulab.” Ringkonnaülevaatajad ja nende naised hindavad väga seda, kui õed ja vennad neist huvitatud on.

15., 16. Miks on tähtis nende töö, kes teenivad Peetelis ja kokkutulekusaalide juures, ning kuidas me võime neile toeks olla?

¹⁵ Kõikjal maailmas annavad vennad ja õed, kes teenivad Peetelis või kokkutulekusaalide juures, suure panuse kuningriigitöö heaks, mida tehakse nende harubüroo territooriumil. Juhul, kui sinu koguduses või ringkonnas on peetellasi, siis kuidas sa saaksid näidata, et pead neid meeles?

¹⁶ Kui keegi Peetelisse tuleb, võib ta algul tunda koduigatsust, sest tal tuli lahkuda oma pere ja sõprade juurest. Sellised õed ja vennad on väga tänulikud kaaspeetellastele ja uue koguduse liikmetele, kui need neile oma sõprust pakuvad (Mark. 10:29, 30). Üldjuhul võimaldab peetellaste töögraafik käia iga nädal koguduse koosolekutel ja kuulutamas. Aeg-ajalt võib neil aga olla teatud lisakohustusi. Kui koguduseliikmed arvestavad sellega ning näitavad, et väärtustavad peetellasi ja nende tööd, tuleb see kasuks kõigile. (Loe 1. Tessalooniklastele 2:9.)

17., 18. Missugused ülesanded võivad olla täisajalistel teenijatel, kes teenivad välismaal?

¹⁷ Need, kes võtavad vastu ülesande teenida mõnes teises riigis, puutuvad kokku toidu, keele, kommete ja oludega, mis võivad neile harjumuspärasest suuresti erineda. Miks on nad valmis kohanema nii suurte muutustega?

 ¹⁸ Mõned neist on misjonärid, kes teenivad peamiselt kuulutustööpõllul, kus paljudele tuleb kasuks nende eriväljaõpe. Harubüroo katab nende eluasemekulud ning annab neile toetusraha oma põhivajaduste eest hoolitsemiseks. Teised, kes teenivad välismaal, on määratud tööle harubüroosse või aitama harubüroo- või tõlkebüroohoonete, kokkutuleku- või kuningriigisaalide ehitustel. Ka neile antakse tagasihoidlik elukoht, hoolitsetakse nende toidu ja muu vajaliku eest. Nii nagu Peeteli pere liikmed, käivad ka nemad korrapäraselt koosolekutel ning kohalikega kuulutamas. Seega võib öelda, et nad on õnnistuseks mitmel moel.

19. Mida oleks hea pidada meeles nende puhul, kes teenivad välismaal?

¹⁹ Kuidas pidada selliseid täisajalisi teenijaid meeles? On hea mäletada, et nad ei pruugi olla harjunud kohaliku toiduga, seda eriti alguses. Miks mitte sellega arvestada, kui kutsud nad enda poole einestama? Võiksid neilt eelnevalt küsida, mida nad meeleldi sööksid või millist toitu nad tahaksid proovida. Ole nendega kannatlik, kui nad kohalikku keelt õpivad ja kohalike kommetega harjuda püüavad. Võib kuluda aega, enne kui nad hakkavad sinu jutust täielikult aru saama, kuid ole nende vastu lahke ja aita neil õiget hääldust õppida. Sa võid olla kindel selles, et nad tahavad õppida!

20. Millisel suurepärasel viisil me saame pidada meeles täisajalisi teenijaid ja nende vanemaid?

²⁰ Täisajalised teenijad vananevad, samuti vananevad nende vanemad. Kui täisajaliste teenijate vanemad on Jehoova tunnistajad, soovivad nad kahtlemata kogu südamest, et nende lapsed võiksid jääda oma ülesande juurde (3. Joh. 4). Loomulikult teevad täisajalised teenijad kõik, mis nende võimuses, et hoolitseda oma vanemate eest ning lähevad neile appi nii sageli, kui suudavad. Sellegipoolest võivad nende kodumaal elavad vennad ja õed aidata täisajalisi teenijaid sellega, et pakuvad vajadusel oma abi nende eakatele vanematele. On hea hoida meeles, et täisajalistel teenijatel on väga olulisi kohustusi kõige tähtsamas töös, mida maailmas praegu tehakse (Matt. 28:19, 20). Kas sina või su kogudus saaksite ulatada abikäe täisajaliste teenijate eakatele vanematele?

21. Kuidas suhtuvad täisajalised teenijad teistelt saadavasse abisse ja julgustusse?

²¹ Need, kes astuvad täisajalisse teenistusse, ei tee seda mitte rahalistel kaalutlustel, vaid soovist anda Jehoovale endast parim ja teisi aidata. Nad on väga tänulikud igasuguse abi eest. Üks õde, kes teenib välismaal, võtab kokku enda ja paljude teiste tunded sõnadega: „Isegi väike tänukaart näitab ilmekalt, et keegi mõtleb su peale ja tunneb su tegemistest heameelt.”

22. Mida arvad sina täisajalisest teenistusest?

²² Jehoova täisajaline teenimine on tõeliselt rahuldustpakkuv elutee. See ei ole alati kerge, ent on kahtlemata õpetlik ja tasutoov. Samuti on see suurepärane ettevalmistus pikaajaliseks rõõmsaks teenistuseks, mis uues maailmas ootab ees kõiki Jumalale ustavaid teenijaid. Niisiis, olgu meil kõigil lakkamata meeles täisajaliste teenijate „usu töö ja armastusest nähtud vaev” (1. Tess. 1:3).