1. Miks raskused Jumala teenijaid ei üllata?

KAS sind üllatab see, et enne igavese elu auhinna kättesaamist tuleb sul seista silmitsi „paljude raskustega”? Ilmselt mitte. Ükskõik, kas oled olnud tões lühikest või pikka aega, sa tead, et raskused on Saatana maailma osa (Ilm. 12:12).

2. a) Millise raskusega peavad kristlased võitlema lisaks neile raskustele, mis vaevavad kõiki ebatäiuslikke inimesi? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Kes on meie raskuste taga ja kust me seda teame?

² Peale nende raskuste, mis on „inimeste puhul tavalised” ehk mida peavad taluma kõik ebatäiuslikud inimesed, tuleb kristlastel võidelda veel teist sorti raskusega (1. Kor. 10:13). Millisega? Neile osutatakse jõulist vastupanu, kuna nad kuuletuvad vankumatult Jumala seadustele. Jeesus ütles oma järelkäijatele: „Ori ei ole suurem oma isandast. Kui nad on taga kiusanud mind, siis kiusavad nad taga teidki” (Joh. 15:20). Kes on selle vastupanu taga? Saatan, keda Piibel kirjeldab kui „möirgavat lõvi”, kes otsib võimalusi neelata Jumala rahvast (1. Peetr. 5:8). Ta kasutab mis tahes vahendeid,  et murda Jeesuse jüngrite laitmatust. Vaatame, mis juhtus apostel Paulusega.

3.—5. a) Milliseid raskusi kohtas Paulus Lüstras? b) Miks võib öelda, et Pauluse sõnad eesootavatest raskustest kinnitasid jüngreid?

³ Rohkem kui korra kiusati Paulust usu pärast taga (2. Kor. 11:23—27). Üks selline juhtum toimus Lüstras. Kui Paulus oli teinud terveks sünnist saati jalutu mehe, hakkasid inimesed teda ja ta kaaslast Barnabast ülistama kui jumalaid. Nad pidid vaimustunud rahvahulka anuma, et see neid ei kummardaks. Ühtäkki saabusid kohale juutidest vastupanijad, kes laimu abil rahva meelt mürgitasid. Olukord võttis kiiresti uue pöörde. Rahvas hakkas Paulust kividega viskama ja jättis ta surnu pähe maha (Ap. t. 14:8—19).

⁴ Pärast Derbes käimist pöördusid Paulus ja Barnabas „tagasi Lüstrasse, Ikoonioni ja Antiookiasse, kinnitasid jüngrite hingi, julgustasid neid jääma ususse ja ütlesid: „Et jõuda Jumala kuningriiki, tuleb meil läbida palju raskusi” ” (Ap. t. 14:21, 22). Esmapilgul võib see mõte tunduda imelikuna. See, et tuleb läbida palju raskusi, pole eriti julgustav, vaid pigem masendav. Miks võib siis öelda, et Paulus ja Barnabas „kinnitasid jüngrite hingi”, kui andsid mõista, et ees ootab veel palju raskusi?

⁵ Vastuse saame, kui uurime hoolega Pauluse sõnu. Ta ei öelnud lihtsalt: „Meil tuleb taluda palju raskusi.” Ta ütles: „Et jõuda Jumala kuningriiki, tuleb meil läbida palju raskusi.” Niisiis kinnitas Paulus jüngreid sellega, et rõhutas, millised head tulemused on ustaval eluteel. Tasu, mida Paulus mainis, polnud pelgalt illusioon. Ütles ju Jeesus: „Kes lõpuni vastu peab, see päästetakse” (Matt. 10:22).

6. Milline tasu saab osaks neile, kes vastu peavad?

⁶ Kui peame vastu, antakse meile tasu. Võitud kristlastele on selleks tasuks surematu elu taevas Jeesuse kaasvalitsejatena. „Teised lambad” saavad igavese elu maa peal, „kus õigus elab” (Joh. 10:16; 2. Peetr. 3:13). Ent nagu Paulus ütles, kohtame enne palju raskusi. Uurime, millised kaht liiki raskused meie ees seisavad.

7. Mis liiki raskust võiks kirjeldada kui otserünnakut?

⁷ Jeesus ennustas: „Teid antakse kohalikesse kohtutesse ja pekstakse sünagoogides ja pannakse seisma maavalitsejate ja kuningate ette” (Mark. 13:9). Nendest sõnadest ilmneb, et mõnede kristlaste puhul võib see tähendada füüsilist tagakiusamist, näiteks usujuhtide või poliitikute õhutusel (Ap. t. 5:27, 28). Mõtleme taas Pauluse eeskujule. Kas ta puges hirmunult peitu, kui teda ähvardas tagakiusamine? Muidugi mitte. (Loe Apostlite teod 20:22, 23.)

8., 9. a) Kuidas näitas Paulus, et ta on otsustanud jääda Jumalale ustavaks? b) Kuidas on tänapäeval mõned ilmutanud samasugust meelekindlust?

⁸ Paulus pidas Saatana otserünnakutele vapralt vastu ja ütles: „Ma ei pea oma hinge sugugi tähtsaks, nagu oleks see mulle kallis, kui ma ainult võiksin lõpetada oma teekonna ja teenistuse, mille ma sain Issand Jeesuselt: anda põhjalikult tunnistust Jumala ärateenimata helduse heast sõnumist” (Ap. t. 20:24). Ilmselgelt ei kartnud Paulus seda, et teda võidakse taga kiusata. Vastupidi, ta oli otsustanud jääda Jumalale ustavaks, tulgu mis tuleb. Tema  kindlaks sooviks oli raskustest hoolimata „anda põhjalikult tunnistust”.

⁹ Tänapäeval ilmutavad paljud vennad ja õed samasugust meelekindlust. Näiteks on ühel maal mõned tunnistajad oma erapooletuse tõttu olnud vangis juba peaaegu 20 aastat. Neid pole kunagi kohtu ette toodud, kuna selle riigi seadus ei tunnusta usulistel põhjustel väeteenistusest keeldumist. Isegi pereliikmetel on keelatud neid vanglas külastada ning mõnda vangi on pekstud ja mitmel viisil piinatud.

10. Miks me ei peaks kartma ootamatult tekkivaid raskusi?

¹⁰ Teistes paikades aga tuleb meie vendadel pidada vastu raskustes, mis on tekkinud ootamatult. Kui sinuga peaks midagi sellist juhtuma, ära löö kartma. Mõtle Joosepile. Ta müüdi orjaks, ent Jehoova „vabastas tema kõigist ta raskustest” (Ap. t. 7:9, 10). Jehoova võib teha sedasama sinu heaks. Ära kunagi unusta, et „Jehoova teab, kuidas päästa temale andunud inimesi katsumustest” (2. Peetr. 2:9). Kas sa usaldad teda alati, uskudes, et ta võib sind päästa sellest kurjast maailmast ja anda sulle igavese elu tema kuningavalitsuse all? Sul on igati põhjust nii toimida ja tagakiusamise korral julgelt vastu pidada (1. Peetr. 5:8, 9).

11. Mille poolest erineb Saatana salakaval rünnak tema otserünnakust?

¹¹ Veel üks liik raskusi, millega me kokku puutume, on salakavalad rünnakud. Mille poolest erinevad need otserünnakutest või füüsilisest tagakiusamisest? Otserünnak on nagu tornaado, mis liigub üle linna ja hävitab hetkega su maja. Salakavalat rünnakut võib aga võrrelda termiitide kolooniaga, kes majale pikkamisi kahju tekitab, kuni see lõpuks kokku variseb. Sellise rünnaku puhul ei pruugi inimene olla ohust teadlik enne, kui on juba liiga hilja.

12. a) Mis on üks Saatana salakaval relv ja miks on see efektiivne? b) Miks oli Paulus vahel rõhutud meeleolus?

¹² Saatan tahab hävitada sinu suhted Jehoovaga. Ta kasutab selleks kas siis otserünnakut, näiteks tagakiusamise näol, või salakavalat rünnakut, õõnestades pikkamööda sinu usku. Üks Saatana efektiivsemaid relvi on masendus. Ka Paulus oli vahel rõhutud meeleolus. (Loe Roomlastele 7:21—24.) Miks ütles tugeva usuga mees Paulus, kes oli tõenäoliselt esimese sajandi juhtiva kogu liige, enda kohta, et ta on „armetu inimene”? Ta selgitas, et tunneb end nii oma ebatäiuse tõttu. Ta tõesti tahtis teha seda, mis on õige, kuid tundis teist jõudu, mis pani talle vastu. Kui sina heitled sarnaste tunnetega, kas ei lohuta sind teadmine, et isegi Paulusel oli samasugune katsumus?

13., 14. a) Mis põhjustab mõningatele Jehoova teenijatele masendust? b) Kes tahab meie usku hävitada ja miks?

¹³ Aeg-ajalt valdab paljusid vendi ja õdesid masendus, mure ja ehk isegi väärtusetustunne. Näiteks üks innukas pioneer, nimetagem teda Debooraks, ütleb: „Ma mõtlen ikka ja jälle vigadele, mida olen teinud, ja tunnen end iga kord üha kehvemini. Kui mõtlen kõigele, mida olen valesti teinud, tekitab see minus tunde, et ma ei vääri mitte kellegi armastust, isegi mitte Jehoova oma.”

¹⁴ Miks tunnevad mõned innukad Jehoova teenijad sellist masendust nagu Deboora? Sel võib olla mitmeid põhjusi. Mõnel võib lihtsalt olla kalduvus mõelda endast ja oma elus toimuvast  halvasti (Õpet. 15:15). Teiste puhul võib negatiivseid tundeid esile kutsuda mingi füüsiline haigus, mis mõjutab nende emotsioone. Olenemata põhjusest on tähtis pidada meeles, kes tahab selliseid tundeid ära kasutada. Kellele õigupoolest meeldiks see, kui oleksid nii masendunud, et annaksid alla? Kes tahab, et sulle kuulutataks samasugune süüdimõistev kohtuotsus nagu talle? (Ilm. 20:10.) Loomulikult Saatan. Tõsiasi on see, et ükskõik kas ta ründab meid otse või mingil salakavalamal viisil, jääb tema eesmärk samaks: kahandada meie indu, panna meid muretsema ja Jumala teenimist lõpetama. Ära lase end eksitada, Jumala rahvas on vaimses sõjas!

15. Kuidas me saame näidata, et ei lase masendusel endast võitu saada?

¹⁵ Võta kindlalt nõuks selles võitluses mitte alla anda. Hoia oma silmad tasul. Paulus kirjutas Korintose kristlastele: „Me ei anna alla, vaid isegi kui meie väline inimene kulub, siis meie sisemist inimest uuendatakse kindlasti päev-päevalt. Sest ehkki see viletsus on hetkeline ja kerge, saavutab see meile au, mille kaalukus aina kasvab ja mis on igavene” (2. Kor. 4:16, 17).

16. Miks on tähtis praegu end raskusteks ette valmistada?

¹⁶ Oleme näinud, et Saatanal on varuks terve hulk salakavalaid sepitsusi (Efesl. 6:11). Igaüks meist peaks võtma kuulda manitsust piiblisalmis 1. Peetruse 5:9 „Seiske talle vastu, olles kindlad usus”. Selleks on meil tarvis valmistada oma mõistust ja südant, harjutada end praegu tegema seda, mis on õige. Toome näite. Sõdurid läbivad tihti terve rea kurnavaid õppusi juba  ammu enne seda, kui tekib sõjaoht. Sama võib öelda meie kohta. Me ei tea, milline rünnak meid tulevikus tabab. Kas poleks seega tark suhteliselt rahulikul ajal end kõvasti treenida, et selleks valmistuda? Paulus kirjutas korintlastele: „Kontrollige pidevalt, kas te olete usus, uurige pidevalt, millised te olete” (2. Kor. 13:5).

17.—19. a) Mismoodi me saame end läbi uurida? b) Mis aitab noortel olla valmis koolis oma usku kaitsma?

¹⁷ Üks viis Pauluse nõuande järgi toimida on end tõsiselt läbi uurida. Küsi endalt: kas ma olen püsiv palves? Kui kaaslased mulle survet avaldavad, siis kas kuuletun eelkõige Jumalale, mitte inimestele? Kas ma käin korrapäraselt koosolekutel? Kas räägin julgelt teistele oma uskumustest? Kas ma tõesti püüan taluda usukaaslaste puudusi, nagu nemad taluvad minu puudusi? Kas ma allun meeleldi kogudusevanematele ja ka neile, kes vastutavad ülemaailmse koguduse tegevuse eest?

¹⁸ Pane tähele, et kaks küsimust puudutasid meie uskumuste julget kaitsmist ja kaaslaste survele vastu seismist. Paljudel noortel tuleb seda teha koolis. Nad pole kartlikud ega häbene oma uskumusi, vaid räägivad neist julgelt. Meie ajakirjades on seoses sellega ilmunud häid soovitusi. Näiteks on 2009. aasta juulikuu ajakirjas Ärgake! soovitus, kuidas vastata klassikaaslasele, kes sinult küsib: „Miks sa evolutsiooni ei usu?” Sa võiksid lihtsalt vastata: „Miks ma peaksin sellesse uskuma? Isegi teadlased, kes peaksid olema selles vallas eksperdid, ei ole ühel nõul.” Lapsevanemad, mängige selliseid olukordi noortega läbi. See aitab neil olla valmis, kui koolikaaslased taolisi küsimusi esitavad.

¹⁹ Muidugi pole alati kerge kaitsta oma uskumusi või teha midagi muud, mida Jehoova meilt ootab. Pärast pikka tööpäeva tuleb meil end võib-olla tagant sundida, et koosolekule minna. Või selleks et hommikul üles tõusta ja teenistusse minna, tuleb meil ehk pingutada, et oma mugavast voodist välja pugeda. Ent pea meeles, kui sa oled juba praegu seadnud sisse hea vaimse rutiini, on sul hiljem kergem hakkama saada, kui tulevad suuremad katsumused.

20., 21. a) Kuidas aitab lunastusele mõtlemine meil võidelda negatiivsete tunnetega? b) Mis peaks olema meie kindel otsus?

²⁰ Mida öelda salakavalate rünnakute kohta? Kuidas näiteks tulla toime masendusega? Üks võimsamaid abinõusid selleks on mõelda lunastuse peale. Seda tegi ka Paulus. Ta teadis, et tunneb end vahel armetuna. Kuid ta teadis ka seda, et Kristus ei surnud mitte täiuslike, vaid patuste inimeste eest. Ja Paulus oli üks nendest. Ta kirjutas: „Ma [elan] usus Jumala Pojasse, kes armastas mind ja andis enda minu eest” (Gal. 2:20). Paulus tõesti uskus lunastusse ja mõistis, et lunaohver toodi ka tema eest.

²¹ Selle mõistmine, et lunastus on Jehoova kingitus isiklikult sulle, võib sindki tohutult aidata. Mõistagi ei tähenda see, et sa ei tunne enam kunagi masendust. Mõnel meie hulgast tuleb selle raskusega maadelda kuni uue maailma saabumiseni. Kuid pea meeles, auhinna saavad need, kes ei anna alla. See auline päev on väga lähedal, kui Jumala kuningriik taastab maa peal rahu ja viib kõik ustavad inimesed täiusesse. Olgu sinu kindel otsus jõuda sellesse kuningriiki, isegi kui selleks tuleb läbida palju raskusi!