Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Viimse vaenlasena kõrvaldatakse surm

Viimse vaenlasena kõrvaldatakse surm

„Viimse vaenlasena peab kõrvaldatama surm.” (1. KOR. 15:26)

1., 2. Missugune oli alguses Aadama ja Eeva elu ning millised küsimused kerkivad?

KUI Aadam ja Eeva loodi, polnud neil mitte ühtegi vaenlast. Nad olid täiuslikud ja elasid paradiisis. Looja poja ja tütrena olid neil temaga lähedased suhted (1. Moos. 2:7—9; Luuka 3:38). Jumal andis neile tähtsa ülesande. (Loe 1. Moosese 1:28.) Maa täitmine ja selle alistamine oleks võtnud vaid teatud aja. Kuid selleks et maa ja kõigi loomade üle valitseda, oleksid nad pidanud lõputult elama. Nad võinuks sellest ülesandest igavesti rõõmu tunda.

2 Mis aga juhtus? Mis varjutab inimkonna õnne? Miks on meil nii palju vaenlasi, millest suurim on surm? Mida Jumal ette võtab, et need vaenlased hävitada? Vastused neile küsimustele võib leida Piiblist. Uurime neid lähemalt.

HEASOOVLIK HOIATUS

3., 4. a) Mida keelas Jumal Aadamale ja Eevale? b) Kui tähtis oli sellele keelule kuuletuda?

3 Ehkki Aadamal ja Eeval oli võimalus elada igavesti, ei olnud nad surematud. Selleks et elada, oli neil vaja hingata, süüa-juua ja magada. Mis veelgi tähtsam, nende elu sõltus nende suhetest oma eluandjaga (5. Moos. 8:3). Et elada ja elust rõõmu tunda, pidid nad järgima Jumala juhatust. Enne Eeva loomist ütles Jehoova Aadamale: „Kõigist aia puudest sa võid küll süüa, aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!” (1. Moos. 2:16, 17).

4 „Hea ja kurja tundmise puu” sümboliseeris Jumala õigust otsustada hea ja halva üle. Muidugi teadis Aadam juba, mis on hea ja mis on halb, kuna ta oli loodud Jumala näo järgi ning tal oli südametunnistus. Puu pidi Aadamale ja Eevale meelde tuletama, et nad vajavad alati Jehoova juhatust. Sellest puust söömisega näitasid nad, et soovivad olla Jumalast moraalselt sõltumatud. See omakorda tekitas neile ja nende järglastele tohutut kahju, nagu Jumal oli teada andnud.

KUIDAS MUUTUSID INIMESED SURELIKUKS

5. Kuidas muutusid Aadam ja Eeva Jumalale sõnakuulmatuks?

5 Pärast Eeva loomist rääkis Aadam talle sellest Jumala keelust. Eeva teadis seda keeldu hästi ja suutis hiljem seda peaaegu sõna-sõnalt korrata (1. Moos. 3:1—3). Ta ütles need sõnad olendile, kes esines kavala looma maona. Tegelikult rääkis Eevaga Jumala vaimpoeg Saatan, kes oli lasknud endas tekkida ihal olla Jumalast sõltumatu ja võimas. (Võrdle Jaakobuse 1:14, 15.) Oma riukaliku eesmärgi saavutamise nimel süüdistas ta Jumalat valetamises. Ta tõotas Eevale, et kui too tegutseb Jumalast sõltumatult, muutub ta Jumala sarnaseks, mitte ei sure (1. Moos. 3:4, 5). Eeva jäi teda uskuma, sõi puuvilja ning keelitas ka Aadamat sama tegema (1. Moos. 3:6, 17). Ent Saatan oli neile valetanud. (Loe 1. Timoteosele 2:14.) Kuigi Aadam teadis, et puust süüa on vale, võttis ta oma naist kuulda. Sõpra teeselnud Saatan oli tegelikult armutu vaenlane, kes teadis hästi, millised kohutavad tagajärjed tema valel on.

6., 7. Kuidas Jehoova patustajate üle kohut mõistis?

6 Aadam ja Eeva mässasid isiku vastu, kes oli andnud neile elu ja kõik muu. Jehoova oli mõistagi toimuvast täiesti teadlik. (1. Ajar. 28:9; loe Õpetussõnad 15:3.) Ta oli andnud neile kolmele võimaluse näidata, mida nad tema vastu tunnevad. On ütlematagi selge, et kuna ta oli nende Isa, tegi nende käitumine talle väga haiget. (Võrdle 1. Moosese 6:6). Ent tal tuli tegutseda kohtumõistjana ning viia oma sõnad täide.

7 Jumal oli Aadamale öelnud: „Päeval, mil sa sellest [hea ja kurja tundmise puust] sööd, pead sa surma surema.” Aadam võis mõelda, et Jumal peab silmas 24-tunnist ööpäeva. Astunud Jumala käsust üle, võis ta eeldada, et Jumal võtab midagi ette veel enne päikeseloojangut. „Kui päev viluks läks”, rääkis Jehoova Aadama ja Eevaga (1. Moos. 3:8). Õiglase kohtumõistjana kuulas ta nad esmalt ära (1. Moos. 3:9—13). Seejärel kuulutas ta neile patustajatele oma kohtuotsuse (1. Moos. 3:14—19). Kui Jumal oleks nad kohe sealsamas hukanud, oleks nurjunud tema eesmärk seoses esimese inimpaari ja selle järeltulijatega (Jes. 55:11). Jumal küll ütles, et nad on surma mõistetud ning hakkavad kohe kogema patu tagajärgi, kuid ta lubas Aadamal ja Eeval siiski saada lapsi, kelle tulevikuväljavaade pidi olema sootuks teistsugune. Jumala silmis surid esimesed inimesed päeval, kui nad patustasid. Kuna üks päev on Jumalale nagu tuhat aastat, võibki öelda, et nad tõesti surid ühe päeva jooksul (2. Peetr. 3:8).

8., 9. Kuidas mõjutas Aadama järeltulijaid tema patt? (Vaata pilti artikli alguses.)

8 Kas Aadama ja Eeva lapsi mõjutas nende vanemate tegu? Paraku küll. Roomlastele 5:12 selgitab: „Just nagu ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu kaudu surm, nii on surm kandunud kõigisse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud.” Esimene inimene, kes suri, oli Jumalale ustav Aabel (1. Moos. 4:8). Pärastpoole jäid vanaks Aadama teised järeltulijad ning surid. Kas nad pärisid lisaks surmale ka patu? Paulus vastab sellele, öeldes: „Ühe inimese sõnakuulmatuse kaudu said paljud patuseks” (Rooml. 5:19). Seega said Aadamalt päritud patust ja surmast inimkonna lepitamatud vaenlased, mille haardest polnud ebatäiuslikel inimestel võimalik ise vabaneda. Me ei tea täpselt, kuidas patt ja surm Aadama lastele ja kaugematele järglastele üle kandusid, ent me võime näha selle laastavaid tagajärgi.

9 Piibel viitab päritud patule ja surmale sobivalt kui „loorile, mis looritab kõiki rahvaid, ja kattele, mis katab kõiki paganaid” (Jes. 25:7). See lämmatav loor või kate hoiab kõiki inimesi oma võimuses. Sel põhjusel ütleb Piibel: „Kõik surevad Aadamas” (1. Kor. 15:22). Paulus aga esitab põhjendatud küsimuse: „Kes päästab mind sellest kehast, mis peab sedasi surema?” Kas keegi oleks selleks suuteline? * (Rooml. 7:24.)

JUMAL KÕRVALDAB PATU JA SURMA

10. a) Millised on mõned piiblisalmid, mis kinnitavad, et Jehoova kõrvaldab Aadamalt päritud surma? b) Mida näitavad need salmid Jehoova ja tema poja kohta?

10 Jehoova oli see, kes suutis Pauluse päästa. Vahetult pärast seda, kui Jesaja mainis „loori”, ta kirjutas: „Ta neelab surma ära igaveseks ajaks! Ja Issand Jehoova pühib pisarad kõigilt palgeilt” (Jes. 25:8). Nagu isa, kes kõrvaldab oma laste kannatuste põhjused ja kuivatab nende silmist pisarad, kõrvaldab ka Jehoova suurima heameelega Aadamalt päritud surma. Kuid ta ei tee seda üksi. Kirjakohas 1. Korintlastele 15:22 seisab: „Nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nii tehakse ka kõik elavaks Kristuses.” Ja kui Paulus küsis: „Kes päästab mind?”, vastas ta ise: „Tänu olgu Jumalale Jeesus Kristuse, meie Issanda kaudu!” (Rooml. 7:25). Niisiis on selge, et armastus, mis ajendas Jehoovat inimesi looma, ei kadunud mitte kuhugi, kui esimene inimpaar tema vastu mässu tõstis. Samuti ei lakanud inimesi armastamast isik, kes koos Jehoovaga nad lõi (Õpet. 8:30, 31). Kuidas siis vabastatakse inimesed patu ja surma küüsist?

11. Mida Jehoova inimkonna aitamiseks ette võttis?

11 Kui Aadam patustas, mõistis Jehoova ta surma. Patustamise tõttu pärisid kõik inimesed patu ja surma (Rooml. 5:12, 16). Kirjakohast Roomlastele 5:18 võib lugeda: „Ühe väärsammu tagajärjeks oli igasuguste inimeste süüdimõistmine.” Mida saaks Jehoova teha, et tühistada see süüdimõistev kohtuotsus, ilma et ta läheks seejuures vastuollu oma mõõdupuudega? Vastuse leiame Jeesuse sõnadest, kui ta ütles: „Inimese Poeg [tuli] ... andma oma hinge lunastushinnaks paljude eest” (Matt. 20:28). Täiusliku inimesena sai Jeesus tuua lunastushinna. Kas sel viisil toodud lunastus vastas Jumala õiglastele nõuetele? (1. Tim. 2:5, 6.)

12. Mis oli see lunastushind, mis vastas Jumala õiglastele nõuetele?

12 Täiusliku inimesena oli Jeesusel väljavaade elada igavesti, nii nagu oli olnud Aadamal enne patustamist. Jehoova eesmärk oli täita maakera Aadama täiuslike järglastega. Niisiis, suurest armastusest oma Isa ja ka Aadama järglaste vastu, tõi Jeesus ohvriks oma täiusliku inimelu, mille väärtus vastas sellele, mis Aadam oli kaotanud. Pärast seda äratas Jehoova oma poja vaimolendina üles (1. Peetr. 3:18). Jehoova võis õigustatult võtta vastu täiusliku inimese Jeesuse ohvri ehk lunastushinna, et osta tagasi Aadama järeltulijad ning anda neile eluvõimalus, mille Aadam oli minetanud. Teatud mõttes asendas Jeesus Aadama. Paulus selgitas: „Nii on ka kirjutatud: „Esimene inimene Aadam sai elavaks hingeks.” Viimane Aadam sai vaimuks, kes annab elu” (1. Kor. 15:45).

Jeesuse lunastusohvri kaudu saab esimesena surnud inimene Aabel elu tagasi (Vaata lõiku 13)

13. Mida teeb „viimane Aadam” nende heaks, kes on surnud?

13 Enam pole kaugel aeg, kui „viimane Aadam” annab Aadama järeltulijatele igavese elu. Siis äratatakse üles suur osa inimestest, kes on kunagi elanud ja surnud (Joh. 5:28, 29).

14. Kuidas vabanevad inimesed ebatäiusest?

14 Kuidas vabastatakse inimkond päritud ebatäiuse orjusest? Jehoova on rajanud taevas valitsuse, mis koosneb „viimasest Aadamast” ja tema 144 000 kaaslasest, kes on inimkonna hulgast valitud. (Loe Ilmutus 5:9, 10.) Jeesuse kaasvalitsejad teavad, mida tähendab olla ebatäiuslik. Tuhande aasta vältel aitavad nemad ja Jeesus maa peal elavatel inimestel täiuslikuks saada (Ilm. 20:6).

15., 16. a) Mida mõeldakse Piiblis väljendi all „viimne vaenlane” ja millal see kõrvaldatakse? b) Mida teevad Jeesus ja tema kaasvalitsejad vastavalt kirjakohale 1. Korintlastele 15:28?

15 Tuhandeaastase kuningavalitsuse lõpuks on Jumalale sõnakuulelik inimkond vabanenud oma vaenlastest: patust ja surmast. Paulus selgitab: „Nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nii tehakse ka kõik elavaks Kristuses. Aga igaüks oma järjekorras: Kristus uudseviljana, pärastpoole need, kes kuuluvad Kristusele [tema kaasvalitsejad], tema juuresoleku ajal. Seejärel, lõpus, annab ta kuningriigi üle oma Jumalale ja Isale, kui ta on kõrvaldanud kogu valitsuse ja kogu võimu ja väe. Sest ta peab valitsema kuningana, kuni Jumal on pannud kõik vaenlased tema jalgade alla. Viimse vaenlasena peab kõrvaldatama surm” (1. Kor. 15:22—26). Lõpuks ometi oleme priid Aadama surma pärandist. „Loor”, mis on katnud kogu inimkonda, kõrvaldatakse igaveseks (Jes. 25:7, 8).

16 Paulus jätkab: „Kui kõik saab temale alistatud, siis alistub ka Poeg ise sellele, kes kõik temale alistas, et Jumal oleks kõik kõigile” (1. Kor. 15:28). Jeesuse valitsemise eesmärk on siis täitunud. Tundes sügavat rahulolu, annab ta seepeale oma võimu ja täiusele viidud inimpere üle Jehoovale.

17. Mis saab lõpuks Saatanast?

17 Mis saab Saatanast, kes on süüdi kõigis inimkonna hädades? Sellele vastab kirjakoht Ilmutus 20:7—15. Ent kõiki täiuslikke inimesi ootab ees viimane katse, kui Saatanal lubatakse neid eksitada, misjärel Kurat ja tema järgijad hävitatakse igaveseks „teises surmas” (Ilm. 21:8). „Teist surma” aga ei kõrvaldata iial, kuna neid, kellele saab osaks selline surm, ei äratata kunagi üles. Kui oleme Jumalale ustavad, ei pea me mitte eales kartma, et see meid tabaks.

18. Kuidas viiakse lõpule ülesanne, mille Jumal Aadamale andis?

18 Täiusesse viidud inimesed seisavad seejärel Jehoova ees ning nad võivad elada igavesti. Kadunud on kõik nende vaenlased. Aadamale antud ülesanne viiakse lõpule ilma temata. Maa peal elavad siis tema järeltulijad, kes tunnevad rõõmu sellest, et saavad hoolitseda maakera ja selle rikkaliku loomariigi eest. Kui õnnelikud me küll oleme, et Jehoova kõrvaldab peagi viimse vaenlase — surma!

^ lõik 9 Kommenteerides teadlaste püüdeid selgitada seda, mis põhjustab inimeste vananemist ja surma, öeldakse piiblientsüklopeedias „Insight on the Scriptures”: „Nad ei arvesta sellega, et Looja ise mõistis esimese inimpaari surma ning viis kohtuotsuse ellu viisil, mis pole inimestele lõpuni mõistetav.” (2. köide, lk 247.)