1., 2. a) Millest ilmneb, et esimese sajandi kogudus Kolossas sattus rünnaku alla? b) Millist nõu anti Kolossa vendadele, et nad jääksid kindlaks?

ESIMESE sajandi kristlik kogudus Kolossas sattus rünnaku alla. Mõned koguduseliikmed tekitasid lõhesid, propageerides Moosese seaduse ranget järgimist. Teised pooldasid paganlikku asketismi, mis hõlmas äärmuslikku enesesalgamist. Takistamaks nende valeõpetuste levikut, kirjutas apostel Paulus julgustava kirja, hoiatades koloslasi: „Vaadake ette, et keegi ei võtaks teid saagiks filosoofia ja tühja pettuse abil, mis vastavad inimeste traditsioonidele, maailma põhiprintsiipidele ega vasta Kristusele” (Kol. 2:8).

² Kui need võitud kristlased oleksid keskendunud „maailma põhiprintsiipidele” ehk oleksid järginud maailmale omast mõtteviisi, oleksid nad pööranud selja sellele, mida Jehoova inimkonna päästmiseks on teinud (Kol. 2:20—23). Et aidata neil kaitsta oma hinnalisi suhteid Jumalaga, manitses Paulus: „Keskendage oma mõtted sellele, mis on ülal, mitte sellele, mis on maa peal” (Kol. 3:2). Kristuse vennad pidid keskenduma oma lootusele saada kadumatu  pärand, mis oli neile „tallele pandud taevas” (Kol. 1:4, 5).

3. a) Millisele lootusele keskenduvad võitud kristlased? b) Mis küsimusi me selles artiklis arutame?

³ Nüüdisaja võitud kristlased keskenduvad samamoodi Jumala taevasele kuningriigile ja oma lootusele saada „Kristuse kaaspärijateks” (Rooml. 8:14—17). Mida öelda aga nende kohta, kel on maine lootus? Kuidas Pauluse sõnad neid puudutavad? Mil moel saavad „teised lambad” keskenduda „sellele, mis on ülal”? (Joh. 10:16.) Ja kuidas on meile kõigile abiks see, kui mõtleme vanaaja ustavate meeste Aabrahami ja Moosese eeskujule, kes hoolimata raskustest keskendusid sellele, mis on ülal?

4. Kuidas saavad teised lambad keskenduda sellele, mis on ülal?

⁴ Kuigi teistel lammastel pole taevast lootust, saavad ka nemad keskenduda sellele, mis on ülal. Kuidas? Sel moel, et seavad Jumal Jehoova ja tema kuningriigi oma elus esikohale (Luuka 10:25—27). Selleks tuleb meil võtta Kristus endale eeskujuks (1. Peetr. 2:21). Nagu esimese sajandi kristlased, puutume meiegi kokku Saatana maailma valede arutluskäikude, ilmalike filosoofiate ja materialistlike taotlustega. (Loe 2. Korintlastele 10:5.) Jeesuse järgijatena tuleb meil olla valvas, et kaitsta oma usku selliste rünnakute eest.

5. Kuidas me saame end läbi uurida selles osas, kui palju on meie mõtted seotud materiaalsete asjade taotlemisega?

⁵ Kas ilmalik suhtumine materiaalsete asjade taotlemisse on hakanud ka meid mõjutama? See, mida me armastame, tuleb tavaliselt ilmsiks meie mõtetest ja tegudest. Jeesus ütles: „Kus on su varandus, seal saab olema ka su süda” (Matt. 6:21). Et mõista, kuhu meie süda meid juhib, on hea end aeg-ajalt läbi uurida. Küsi endalt: „Kui palju aega ma mõtlen rahaasjadele? Kas mure äritegevuse, investeeringute või mugavama elustiili taotlemise pärast on hõivanud suurema osa minu ajast? Kas püüan hoida oma silma selgena vaimsetel asjadel?” (Matt. 6:22.) Jeesus andis mõista, et need, kellele on kõige tähtsam koguda „endale varandust maa peale”, seavad oma usu suurde ohtu (Matt. 6:19, 20, 24).

6. Kuidas me saame võita võitluse oma patuste kalduvuste vastu?

⁶ Meie patune loomus mõjutab meid järele andma asjadele, mis meile meeldivad. (Loe Roomlastele 7:21—25.) Kui me ei laseks end juhtida Jumala pühal vaimul, hakkaksime tegema „pimeduse tegusid”, mille alla käivad „metsikud peod ... suguline kõlvatus ... häbitu käitumine” (Rooml. 13:12, 13). Võitmaks võitlust selle üle, „mis on maa peal” — kõik see, mis ahvatleb meie patust loomust —, tuleb meil keskenduda sellele, mis on ülal. Selleks peame aga pingutama. Seetõttu ütles apostel Paulus: „Ma taon oma keha ja valitsen seda kui orja” (1. Kor. 9:27). On selge, et kui tahame jätkata elu võidujooksu, ei saa me olla enda vastu liiga leebed. Vaadelgem nüüd kaht vanaaja ustavat meest, kes olid Jumalale meelepärased (Heebr. 11:6).

7., 8. a) Milliste raskustega Aabraham ja Saara silmitsi seisid? b) Millele Aabraham keskendus?

⁷ Kui Jehoova ütles Aabrahamile,  et see asuks oma perega elama Kaananimaale, soostus Aabraham sellega meelsasti. Tänu Aabrahami usule ja kuulekusele sõlmis Jehoova temaga lepingu, öeldes: „Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind” (1. Moos. 12:2). Kuid aastaid hiljem olid Aabraham ja tema naine Saara ikka veel lastetud. Kas Jehoova oli unustanud oma tõotuse, mille ta Aabrahamile andis? Elu Kaananimaal polnud samuti kerge. Aabraham ja tema pere olid jätnud maha oma kodu ja sugulased Uris, õitsvas Mesopotaamia linnas. Nad pidid rändama rohkem kui 1600 kilomeetrit, et jõuda Kaananimaale, kus nad elasid telkides ja kannatasid nälga ning kus neid ründasid röövjõugud (1. Moos. 12:5, 10; 13:18; 14:10—16). Siiski ei soovinud nad pöörduda tagasi mugavasse Uri linna. (Loe Heebrealastele 11:8—12, 15.)

⁸ Selle asemel et keskenduda „sellele, mis on maa peal”, uskus Aabraham Jehoovat (1. Moos. 15:6). Ta keskendus sellele, mis on ülal, selles mõttes, et ta keskendus Jumala tõotustele. Tulemuseks oli see, et kõrgeim Jumal tasus Aabrahamile tema usu eest ja ilmutas end talle, öeldes: „„Vaata nüüd taeva poole ja loe tähti, kui sa suudad neid lugeda!” Ja ta ütles temale: „Nõnda saab olema sinu sugu!”” (1. Moos. 15:5). Kui julgustav see võis küll olla! Iga kord, kui Aabraham vaatles tähistaevast, võis talle meenuda Jehoova tõotus anda talle palju järeltulijaid. Ja Jumala määratud ajal sai Aabraham endale pärija, just nagu oli tõotatud (1. Moos. 21:1, 2).

9. Kuidas julgustab Aabrahami eeskuju meid olema hõivatud Jumala teenimisega?

⁹ Nagu Aabraham, nii ootame ka meie Jumala tõotuste täitumist (2. Peetr. 3:13). Kui me aga ei keskendu sellele, mis on ülal, võib meile tunduda, et nende tõotuste täitumine lükkub edasi, ja me aeglustame oma vaimset tegevust. Näiteks, kas sa oled toonud varem ohvreid selle nimel, et asuda pioneerteenistusse või et mõnel muul moel teenistuses rohkem osaleda? Kui oled seda teinud, oled tõesti väärt kiitust! Aga kuidas on lood nüüd? Tuleta meelde, et Aabraham „ootas linna, millel on tõelised alused” (Heebr. 11:10). Ta „näitas üles usku Jehoovasse ja see arvestati talle õiguseks” (Rooml. 4:3).

10. Millistes tingimustes Mooses üles kasvas?

¹⁰ Teine mees, kes keskendus sellele, mis on ülal, oli Mooses. Noorena „õpetati Moosesele kõike egiptlaste tarkust”. See polnud mingi tavaline haridus. Lisaks sellele, et Egiptus oli tolle aja maailmavõim, elas Mooses veel ka vaarao kojas. Seega pole ime, et tänu seal saadud haridusele olid Moosese „sõnad ja teod ... vägevad” (Ap. t. 7:22). Kujutle, missuguseid võimalusi see talle avas! Kuid Mooses keskendus ülevamatele asjadele — Jumala tahte täitmisele.

11., 12. Millist haridust Mooses hindas ja kust me seda teame?

¹¹ Kui Mooses oli veel laps, andis tema ema Jookebed talle kahtlemata õpetust heebrealaste Jumala kohta. Mooses pidas seda, mida ta oli Jehoova kohta teada saanud, tunduvalt tähtsamaks mistahes rikkustest. Seetõttu loobus ta aulistest väljavaadetest ja võimalustest, mis tal vaarao kojas  elades oleksid olnud. (Loe Heebrealastele 11:24—27.) Tõesti, Moosese usuline haridus ja usk Jehoovasse panid teda keskenduma sellele, mis on ülal.

¹² Mooses sai parima ilmaliku hariduse, mis tol ajal võimalik. Kuid kas ta kasutas seda selleks, et teha karjääri Egiptuses, teha endale nime või koguda varandust? Ei. Piibel ütleb, et ta keeldus „laskmast nimetada ennast vaarao tütre pojaks, tehes valiku lasta end koos Jumala rahvaga pigem halvasti kohelda kui tunda ajutist naudingut patust”. Mooses kasutas oma usulist haridust, et tegutseda kooskõlas Jehoova eesmärgiga.

13., 14. a) Mis aitas Moosesel saada pädevaks täitma ülesannet, mille Jehoova talle andis? b) Mida on meil vaja Moosese sarnaselt teha?

¹³ Mooses tundis Jehoova ja tema rahva vastu suurt kiindumust. 40-aastaselt arvas Mooses, et ta on valmis vabastama Jumala rahva Egiptuse ahelatest (Ap. t. 7:23—25). Kuid enne, kui Jehoova sai anda talle selle ülesande, vajas Mooses veel midagi. Ta pidi arendama selliseid omadusi nagu alandlikkus, kannatlikkus, tasadus ja enesevalitsemine (Õpet. 15:33). Mooses vajas väljaõpet, et tulevastes katsumustes ja raskustes vastu pidada. Mõned aastakümned karjasena oli just vajalik väljaõpe, kus ta sai arendada neid jumalikke omadusi.

¹⁴ Kas Moosesele oli abiks see väljaõpe, mille ta sai karjasena? Jah, Jumala Sõna ütleb, et Mooses oli „alandlikum kõigist inimestest maa peal” (4. Moos. 12:3). Ta oli õppinud olema alandlik, mis aitas tal olla kannatlik erisuguste inimestega ja lahendada nende keerulisi probleeme (2. Moos. 18:26). Samamoodi on meil vaja arendada vaimseid omadusi, mis aitavad meil elada üle „suure viletsuse” ja jõuda Jumala uude õiglasse maailma (Ilm. 7:14). Kas me saame läbi teiste inimestega, ka sellistega, kes on meie arvates tujukad ja liiga tundlikud? On hea võtta kuulda apostel Peetrust, kes kutsus oma kaasusklikke üles: „Austage igasuguseid inimesi, armastage kogu vennaskonda” (1. Peetr. 2:17).

15., 16. a) Miks on tähtis keskenduda õigetele asjadele? b) Miks tuleb kristlastel hästi käituda?

¹⁵ Me elame „kriitilistel aegadel, millega on raske toime tulla” (2. Tim. 3:1). Et jääda vaimselt ärksaks, on tähtis keskenduda õigetele asjadele (1. Tess. 5:6—9). Vaadelgem, kuidas me saame seda teha kolmes eluvaldkonnas.

¹⁶ Meie käitumine. Peetrus mõistis, kui tähtis on hea käitumine. Ta ütles: „Käituge alati hästi rahvaste hulgas, et nad ... teie häid tegusid nähes tooksid Jumalale ülistust” (1. Peetr. 2:12). Kas me siis oleme kodus, tööl, koolis, meelt lahutamas või kuulutamas, tuleks meil teha oma parim, et tuua hea käitumisega au Jehoovale. On tõsi, et me kõik oleme ebatäiuslikud ja teeme vigu (Rooml. 3:23). Kui me aga võitleme „head usuvõitlust”, suudame oma patusest loomusest võitu saada (1. Tim. 6:12).

17. Kuidas me saame jäljendada Jeesuse meelelaadi? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹⁷ Meie meelelaad. Hea käitumisega on tihedalt seotud õige meelelaad. Paulus ütles: „Hoidke sellist meelelaadi,  mis oli ka Kristus Jeesusel” (Filipl. 2:5). Missugune meelelaad oli Jeesusel? Ta oli alandlik. Tänu alandlikkusele oli ta teenistuses ennastohverdav. Hea sõnumi kuulutamine Jumala kuningriigist oli talle esmatähtis (Mark. 1:38; 13:10). Jeesus toetus kõiges Jumala Sõnale (Joh. 7:16; 8:28). Ta uuris Pühakirja hoolikalt ning sai seetõttu sellele viidata, seda kaitsta ja selgitada. Kui oleme teenistuses ja Piiblit uurides alandlikud ja innukad, sarnaneb meie mõtteviis Kristuse omaga.

18. Missugusel olulisel moel me saame Jehoova tööd toetada?

¹⁸ Meie toetus Jehoova tööle. Jehoova eesmärk on, et „Jeesuse nime tõttu painduks iga põlv nii taevas, [kui ka] maa peal” (Filipl. 2:9—11). Isegi oma üleval positsioonil allub Jeesus alandlikult oma isale, ja seda peaksime tegema ka meie (1. Kor. 15:28). Mismoodi? Kui toetame kogu südamest seda tööd, mida meid on õpetatud tegema, see tähendab, et õpetame „inimesi kõigi rahvaste hulgast”, nii et nad saaksid Jeesuse jüngriteks (Matt. 28:19). Lisaks me soovime teha „head kõigile”, aidates oma ligimesi ja usukaaslasi (Gal. 6:10).

19. Mida tuleks meil otsustavalt teha?

¹⁹ Kui tänulikud me küll oleme Jehoova meeldetuletuse eest keskenduda sellele, mis on ülal! Et seda teha, tuleb meil joosta „vastupidavalt meie ette seatud võidujooksu” (Heebr. 12:1). Töötagem kõik „kogu hingest nagu Jehoovale” ning meie taevane isa tasub kõik meie pingutused (Kol. 3:23, 24).