VEEL viis aastat tagasi teenisid abikaasad Choong Keon ja Julie, kes on 30. aastates, pioneerina Sydneys Austraalias. „Töötasime poole kohaga ja meil oli mõnus elu,” räägib Choong Keon. „Meie kodulinnas oli suurepärane kliima ja elu oli rahulik. Meile meeldis see, et saime veeta palju aega koos pere ja sõpradega.” Samas polnud nad oma eluga päris rahul. Miks? Nad teadsid, et tegelikult võimaldaks nende eluolu teha Jehoova teenistuses rohkem, kuid kõhklesid astuda vajalikke samme.

2009. aasta kokkutulekul kuulasid nad üht kõnet, mis neid sügavalt puudutas. Kõnepidaja suunas oma sõnad neile, kes saaksid oma teenistust laiendada. Ta ütles: „Mõtle järgmise näite peale: autojuht saab pöörata autot vasakule või paremale ainult siis, kui auto liigub. Samamoodi võib Jeesus juhtida meid teenistuse laiendamisel, aga seda ainult siis, kui me liigume — kui tegutseme selle nimel, et oma eesmärke saavutada.” * Nad tundsid, nagu oleks kõnepidaja otse neile rääkinud. Samal kokkutulekul intervjueeriti üht misjonäridest abielupaari Taiwanilt. Nad rääkisid, millist rõõmu see teenistus neile on toonud, ja tõid välja, et seal vajatakse hädasti abikäsi. Jälle tundsid Choong Keon ja Julie, et need sõnad on just neile suunatud.

„Pärast kokkutulekut anusime Jehoovat, et ta annaks meile julgust kolida Taiwanile,” meenutab Julie. „Kuid me kartsime. Tundsime nagu hüppaksime vette tundmatus kohas.” Kirjakoht, mis julgustas neid seda sammu siiski astuma, oli Koguja 11:4, kus öeldakse: „Kes valvab tuult, ei saa külvata, ja kes vaatleb pilvi, ei saa lõigata!” Choong Keon lisab: „Otsustasime, et me ei jää tuult valvama ja pilvi vaatlema, vaid hakkame kohe külvama ja lõikama.” Nad palvetasid ikka ja jälle Jehoova poole ning lugesid  elulugusid misjonäridest, vahetasid elevusega mitmeid e-kirju nendega, kes olid juba Taiwanile kolinud, müüsid oma auto ja mööbli ning kolm kuud hiljem saabusidki nad Taiwanile.

Enam kui 100 mujalt tulnud venda ja õde teenib praegu Taiwanil kohtades, kus kuulutajate järele on suur vajadus. Need vennad-õed, vanuses 21 kuni 73 aastat, on tulnud Austraaliast, Hispaaniast, Jaapanist, Kanadast, Lõuna-Koreast, Prantsusmaalt, Suurbritanniast ja USA-st. Nende hulgas on rohkem kui 50 vallalist õde. Mis aitab neil innukatel kuulutajatel välismaal teenida? Vaatame, mida nad ise ütlevad.

Laura, vallaline õde Kanadast, teenib pioneerina Taiwani lääneosas. Veel kümmekond aastat tagasi ei meeldinud talle üldse kuulutamas käia. Ta selgitab: „Kuna käisin vähe kuulutamas, ei meeldinud mulle see töö.” Siis aga tegid sõbrad Kanadast talle ettepaneku minna koos nendega kuuks ajaks Mehhikosse kuulutama. „Pühendasin esimest korda elus nii palju aega kuulutustööle ja minu suureks üllatuseks hakkas see mulle meeldima.”

Saanud sellest toredast kogemusest tiivustust, hakkas Laura mõtlema, kas ta saaks oma kodumaal minna mõnda võõrkeelsesse kogudusse. Ta läks hiina keele kursusele, liitus hiinakeelse grupiga ning seadis endale sihiks kolida Taiwanile. See eesmärk teostus 2008. aasta septembris. „Mul võttis umbes aasta aega, enne kui hakkasin uues elupaigas end hästi tundma,” räägib Laura. „Nüüd aga ei kujutaks ma ette, et peaksin Kanadasse tagasi kolima.” Kuidas talle meeldib seal kuulutada? „See on lausa rõõm,” ütleb ta. „Pole midagi rahuldustpakkuvamat kui näha, kuidas piibliõpilased tänu Jehoova tundmaõppimisele oma elus muudatusi teevad. Taiwanil teenides olen seda rõõmu korduvalt kogenud.”

Brian ja Michelle, 30. aastates abielupaar, kolis kaheksa aastat tagasi USA-st Taiwanile. Algul nad tundsid, et nende panus teenistuses pole eriti mõttekas. Kuid üks kogenud misjonär ütles neile: „Isegi kui saad kellelegi vaid voldiku anda, on hea hoida meeles, et tõenäoliselt on see esimene kord, kui see inimene midagi Jehoovast kuuleb. Niisiis on sul kohe algusest peale kuulutustöös oma tähtis osa täita!” See julgustav mõte andis Brianile ja Michelle’ile jõudu mitte alla anda. Üks teine vend lausus neile: „Et masendus peale ei tuleks, ei tasu võrrelda oma hiina keele oskust sellega, mida oskasid päev varem, vaid sellega, kui palju sa võrreldes eelmise aasta kokkutulekuga sel aastal kokkutulekust aru saad.” Jah, Brian ja Michelle tegid edusamme ja on nüüd tõhusad pioneerid.

Mis võiks innustada sind võõrkeelt õppima? Kui võimalik, külasta riiki, kuhu sooviksid teenima kolida. Mine seal koosolekutele, suhtle kohalike vendade ja õdedega ning käi koos nendega kuulutamas. Brian märgib: „Kui näed paljude soodsat vastukaja kuningriigisõnumile ning koged vendade ja õdede armastust, võib see anda sulle tõuke võtta vastu väljakutse teenida välismaal.”

Mitmed, kes on kolinud Taiwanile, et teenida pioneerina suurema vajadusega piirkonnas, elatavad end inglise keele õpetamisega. Kristin ja Michelle müüvad aga mereande. Kristin selgitab: „Ma ei olnud varem sellist tööd teinud, kuid sedalaadi töö aitab mul siin riigis elada.” Mõne aja möödudes tekkisid Kristinil püsikliendid. See osaajaline töö aitab tal end ja oma naist ülal pidada ning võimaldab neil keskenduda oma peamisele tegevusele — pioneerteenistusele ning inimeste püüdmisele.

William ja Jennifer, abielupaar USA-st, saabus Taiwanile umbes seitse aastat tagasi. „Keele õppimine, pioneerteenistus, koguduse eest hoolitsemine ning oma rahaasjade korraldamine on vahel olnud päris kurnav,” sõnab William. Mis on aidanud neil hakkama saada ja õnnelikud olla? Nad püüavad seada endale mõistlikke eesmärke. Näiteks, kuna neil polnud hiina keelt õppides liiga kõrgeid ootusi, ei heitunud nad, kui uue keele omandamine läks aeglaselt.

William meenutab ühe reisiva ülevaataja sõnu, kes talle kord ütles: „Naudi teekonda, mitte ainult sihtkohta.” Teisisõnu, kui oleme seadnud endale vaimse eesmärgi, tuleks nautida ka samme, mis eesmärgini viivad. Selle nõuande rakendamine aitas Williami sõnul tal ja ta naisel olla paindlikud, võtta kuulda kohalike vastutavate vendade juhtnööre ning kohaneda sealsete toimimisviisidega. Tänu sellele on nende kuulutustöö Taiwanil kandnud head vilja. William lisab: „See nõuanne on aidanud meil ka meeles hoida, et tuleks võtta aega nautida meie imekauni saare loodust.”

Williami ja Jenniferi sarnaselt naudib oma teekonda ka Megan, vallaline pioneer USA-st, kes näeb vaeva, et hiina keelt paremini rääkima õppida. Igal nädalalõpul ühineb ta rühma kuulutajatega, kellel on põnev territoorium — Kaohsiungi sadam, mis on Taiwani suurim. Megan on saanud jagada head sõnumit laevast laeva ning kuulutada meremeestele Bangladeshist, Filipiinidelt, Indiast, Indoneesiast, Taist ja Vanuatult.  „Meremehed viibivad sadamas lühikest aega, seepärast hakkame nendega kohe Piiblit uurima. Et jõuda nende kõigiga tegeleda, uurime sageli korraga nelja või viie inimesega.” Kuidas tal hiina keele õppimine sujub? Ta ütleb: „Tahaksin muidugi keelt veel kiiremini suhu saada, kuid mul on meeles ühe venna sõnad: „Anna endast parim ning Jehoova hoolitseb kõige muu eest.””

Enne kui Suurbritanniast pärit Cathy välismaale kolis, uuris ta, kus oleks vallalisel õel turvaline teenida. Ta rääkis oma muredest Jehoovale ning saatis kirja mitmele harubüroole, pärides, millised võimalikud ohud vallalisi õdesid nende maal varitsevad. Pärast seda luges ta hoolikalt harubüroodest saadud vastuseid ning jõudis järeldusele, et tema olukorras oleks kõige parem kolida Taiwanile.

2004. aastal, olles 31-aastane, koliski Cathy Taiwanile, kus ta elab lihtsat elu. Ta jutustab: „Uurisin vendade ja õdede käest, kust oleks kõige soodsam osta puu- ja köögivilju. Nende head soovitused on aidanud mul raha säästa.” Mis aitab tal elada lihtsat elu? Cathy lausub: „Palun sageli Jehoovat, et ta aitaks mul olla rahul lihtsa toidu ja tagasihoidlike riietega. Tunnen, et Jehoova on mu palvetele vastanud ja õpetanud mulle, kuidas olla rahul, isegi kui mul pole kõike, mida tahaksin. Mulle meeldib lihtne eluviis, sest see aitab mul keskenduda vaimsetele asjadele.”

Cathy elu on küll lihtne, kuid samas põnev. Ta selgitab, miks võib nii öelda: „Saan kuulutada paigas, kus paljud soovivad kuulda head sõnumit. See on tõeline rõõm!” Kui ta Taiwanile saabus, oli selles linnas, kuhu ta pioneerina teenima asus, kõigest kaks hiinakeelset kogudust, nüüd on neid aga seitse. Cathy ütleb: „Minu elu on olnud iga päev tõeliselt põnev, sest olen oma silmaga näinud hämmastavat kasvu ja saanud anda oma osa lõikustöös.”

Kuidas on asjad laabunud Choong Keonil ja Juliel, kellest oli juttu artikli alguses? Choong Keon tundis algul, et oma vähese hiina keele oskusega ei saa ta kogudusele kuigipalju toeks olla. Kohalikud vennad nii ei arvanud. „Kui meie kogudus kaheks jagati, anti mulle teenistusabilisena palju lisaülesandeid,” räägib Choong Keon. „Tundsin, et ma tõesti teenin paigas, kus on suur vajadus. See oli imeline tunne!” Ta lisab naerulsui: „Nad vajasid isegi mind!” Praegu teenib ta kogudusevanemana. Tema naine Julie lausub: „Tunneme, et oleme saatnud korda midagi väärtuslikku, oleme eluga rahul ja õnnelikumad kui eales varem. Tulime siia appi, kuid tegelikult on see põnev kogemus hoopis meid aidanud. Oleme Jehoovale nii tänulikud võimaluse eest siin teenida!”

Paljudes maades vajatakse ikka veel vaimses lõikustöös rohkem abikäsi. Kas sa oled lõpetamas kooli ja mõtled, mida eluga peale hakata? Kas oled vallaline ja sooviksid Jehoova organisatsioonile kasulikum olla? Kas tahaksid perepeana anda oma perele rikkaliku vaimse pärandi? Või kas oled pensionil ja sul on väärtuslik kogemustepagas, mida teistega jagada? Võid olla kindel, et sind ootavad ees rikkalikud õnnistused, kui laiendad teenistust, et kolida paika, kus on suur vajadus kuningriigikuulutajate järele.