1. Milles 3. Moosese raamat meid aitab?

JEHOOVA ootab, et kõik tema teenijad oleksid pühad. Kuigi pühadusest on juttu kogu Piiblis, räägitakse sellest eriti tihti 3. Moosese raamatus. Selle raamatu uurimine aitab meil mõista, kuidas me saame olla pühad.

2. Mis on mõned 3. Moosese raamatu erijooned?

² Kolmas Moosese raamat on osa „kogu pühakirjast”, mis on kasulik õpetamiseks (2. Tim. 3:16). Igas selle raamatu peatükis esineb Jehoova nimi keskmiselt kümme korda. Selles raamatus olevate mõtete mõistmine võib anda meile jõudu hoiduda kõigest, mis võiks tuua teotust sellele pühale nimele (3. Moos. 22:32). Raamatus sagedasti kasutatud fraas „mina olen Jehoova” peaks meile meelde tuletama vajadust Jumalale kuuletuda. Selles ja järgmises artiklis uurime mõningaid väga väärtuslikke mõtteid 3. Moosese raamatust, mis on Jumala kingitus ja aitab meil osaleda tema pühas teenistuses.

3., 4. Mida kujutas ettetähenduslikult Aaroni ja tema poegade pesemine? (Vaata pilti artikli alguses.)

³ Loe 3. Moosese 8:5, 6. Jehoova valis Aaroni Iisraeli ülempreestriks ja tema pojad teenima rahvast preestritena.  Aaron kujutas ettetähenduslikult Jeesus Kristust ja tema pojad Jeesuse võitud järelkäijaid. Kas Aaroni pesemine viitas siis ettetähenduslikult Jeesuse puhastamisele? Ei, sest Jeesus oli patuta ja veatu ega vajanud mingit puhastamist (Heebr. 7:26; 9:14). Siiski sümboliseeris Aaroni puhas seisund pärast pesemist Jeesuse puhtust ja õiglust. Kuid millele viitas Aaroni poegade pesemine?

⁴ Aaroni poegade pesemine kujutas ettetähenduslikult taevase preesterkonna puhastamist. Kas Aaroni poegade pesemine on seotud võitute ristimisega? Ei, sest ristimine ei pese patte ära, vaid sümboliseerib inimese tingimusteta pühendumist Jumal Jehoovale. Võitute pesemine on toimunud „sõna kaudu”. Seega tuleb neil Kristuse õpetusi kogu südamest oma elus rakendada (Efesl. 5:25—27). Nii on nad pühitsetud ja puhastatud. Ent mida öelda „teiste lammaste” kohta? (Joh. 10:16.)

5. Miks võib öelda, et teised lambad on puhastatud Jumala Sõna kaudu?

⁵ Aaroni pojad ei kujutanud ettetähenduslikult Jeesuse teistest lammastest koosnevat „suurt rahvahulka” (Ilm. 7:9). Ometi on ka need ristitud kristlased pühad ja puhastatud Jumala Sõna kaudu. Kuna maise lootusega kristlased mõistavad Piibli abil Jeesuse ohvrivere tähendust ja tähtsust, tegutsevad nad kooskõlas oma usuga ning osalevad „pühas teenistuses päevad ja ööd” (Ilm. 7:13—15). Võitute ja teiste lammaste puhastamine on kestev protsess. Tulemuseks on see, et nende teod on puhtad (1. Peetr. 2:12). Kuidas küll Jehoova rõõmustab, nähes võitute ja teiste lammaste puhtust ja ühtsust, kui nad kuulavad ja järgivad ustavalt oma karjast Jeesust!

6. Miks me peaksime end pidevalt läbi uurima?

⁶ Iisraeli preesterkonna füüsilise puhtuse nõudel on sügav tähendus Jehoova rahvale tänapäeval. Meie piibliõpilased panevad tihti tähele meie jumalateenimispaikade puhtust ning Jehoova teenijate puhast ja korralikku välimust. Ent preesterkonna puhtus aitab meil ka mõista, et igaüks, kes soovib minna Jehoova kummardamise mäele, peab olema „puhas südamelt”. (Loe Laul 24:3, 4; Jes. 2:2, 3.) Meie püha teenistus eeldab seda, et mitte ainult meie keha, vaid ka meie mõtted ja süda oleksid puhtad. Selleks on tarvis end pidevalt läbi uurida, pärast mida on mõnel ehk vaja teha märkimisväärseid muudatusi, et olla püha (2. Kor. 13:5). Näiteks ristitud kristlane, kes vaatab pornograafiat, peaks mõtlema, kas ta ikka käitub pühalt. Seejärel peaks ta otsima abi, et sellele põlastusväärsele harjumusele lõpp teha (Jaak. 5:14).

7. Millise eeskuju jättis Jeesus kooskõlas tekstiga 3. Moosese 8:22—24?

⁷ Kui Iisraeli preesterkond oli ametisse seatud, määriti ülempreester Aaroni ja tema poegade paremale kõrvalestale, parema käe pöidlale ja parema jala suurele varbale jäära verd. (Loe 3. Moosese 8:22—24.) Selline vere kasutusviis andis mõista, et preestrid pidid kuulekalt tegema oma parima, kui täitsid oma ametikohustusi. Sarnaselt sellele jättis ülempreester Jeesus võitutele ja teistele lammastele täiusliku eeskuju. Jeesuse kõrvad olid avatud  Jehoova juhenditele, oma kätega tegi ta tööd Jehoova tahte täitmiseks ja tema jalad ei kaldunud kunagi pühalt teelt kõrvale (Joh. 4:31—34).

8. Mida peavad tegema kõik Jehoova teenijad?

⁸ Võitud kristlased ja Jeesuse teised lambad peavad jäljendama oma ülempreestri laitmatust. Kõigil Jehoova teenijatel tuleb kuulekalt alluda juhenditele, mis on Jumala Sõnas, et mitte kurvastada püha vaimu (Efesl. 4:30). Neil on vaja teha „sirgeks rajad oma jalgadele” (Heebr. 12:13).

9. Milliseid mõtteid tõid esile kolm venda, kes on töötanud koos juhtiva kogu liikmetega, ja kuidas aitavad nende mõtted sul olla püha?

⁹ Pane tähele, millised südantsoojendavad mõtted on kolmel maise lootusega kristlasel, kes on aastakümneid töötanud koos juhtiva kogu liikmetega. Üks neist ütleb: „Võitud vendadega koos töötamine on olnud tõesti ainulaadne teenistuseesõigus. Ent tihedas koostöös on aeg-ajalt ilmnenud see, et kuigi nad on võitud, on nad siiski ebatäiuslikud inimesed. Sellegipoolest on aastate jooksul olnud üks minu eesmärk kuuletuda neile, kes on meie seas eestvedajad.” Teine vend räägib: „Sellised kirjakohad nagu 2. Korintlastele 10:5, kus on juttu kuulekusest Kristusele, on aidanud mul juhtivate vendadega koostööd teha ja neile alluda. Selline kuulekus tuleb südamest.” Kolmas vend tõdeb: „Selleks et armastada seda, mida Jehoova armastab, ja vihata, mida tema vihkab, samuti et otsida alati tema juhatust ja teha seda, mis teda rõõmustab, on tarvis kuuletuda Jehoova organisatsioonile ja neile, keda ta oma eesmärkide täideviimiseks maa peal kasutab.” See vend toob eeskujuks Nathan Knorri, kellest sai juhtiva kogu liige ja kes oli varmalt valmis võtma omaks 1925. aasta Vahitorni artikli „Rahva sünd” mõtteid, mida mõned pidasid küsitavaks. Selline kuulekus avaldas sellele vennale sügavat muljet. Nende kolme venna mõtete üle mõtisklemine võib aidata ka sinul olla püha ja kuulekas.

10. Miks on tähtis kuuletuda Jumala seadusele vere kohta?

¹⁰ Loe 3. Moosese 17:10. Jehoova ei lubanud iisraellastel süüa mitte mingisugust verd. Looma või inimese verest hoidumine on nõue ka kõigile kristlastele (Ap. t. 15:28, 29). Kui me seda nõuet ei järgi, võib Jumal pöörduda meie vastu ja heita meid kogudusest välja, ning juba ainuüksi mõte sellest tekitab meis judinaid. Me armastame Jumalat ja tahame talle kuuletuda. Isegi kui seisame silmitsi eluohtliku olukorraga, on meie kindel otsus mitte lasta end kõigutada nende väidetel ja nõudmistel, kes ei tunne Jehoovat ega hooli talle kuuletumisest. Meid võidakse verest hoidumise tõttu lausa naeruvääristada, kuid meie tahame alluda Jumalale (Juuda 17, 18). Mis aitab meil jääda kindlaks ja mitte süüa verd ega nõustuda vereülekandega? (5. Moos. 12:23.)

11. Miks võib öelda, et iga-aastase lepituspäeva toimingud polnud lihtsalt rituaal?

¹¹ Kui uurime, kuidas kasutas muistse Iisraeli ülempreester looma verd iga-aastasel lepituspäeval, aitab see meil mõista Jumala suhtumist veresse. Verd hoiti erilisteks toiminguteks.  Sellega toimetati lepitust nende eest, kes soovisid Jehoovalt oma patud andeks saada. Pulli ja siku verd piserdati lepingulaeka kaanele ja selle ette (3. Moos. 16:14, 15, 19). See andis Jehoovale aluse iisraellaste patud andeks anda. Veel oli Jehoova sätestanud, et kui keegi tappis toiduks looma, siis tuli selle veri maha valada ja katta mullaga, „sest iga elusolendi eluks on tema veri” (3. Moos. 17:11—14, UM). Kas see kõik oli tähtsusetu rituaal? Ei. Lepituspäeval vere kasutamine, nagu ka käsk veri maha valada, oli kooskõlas Jehoova varasema keeluga Noale ja tema järeltulijatele, mille kohaselt ei tohtinud verd süüa (1. Moos. 9:3—6). Mis tähendus on sellel kristlastele?

12. Kuidas näitab Paulus oma kirjas heebrealastele, mis seos on verel ja andestamisel?

¹² Apostel Paulus kirjutas heebrea kristlastele vere puhastavast väest niimoodi: „Seaduse järgi puhastatakse peaaegu kõik verega, ja ilma verd valamata ei toimu andeksandmist” (Heebr. 9:22). Paulus tõi esile, et kuigi loomohvritel oli teatud väärtus, tuletas see iisraellastele vaid meelde, et nad on patused ja vajavad midagi rohkemat, et oma pattudest täielikult vabaneda. Moosese seadus oli tõepoolest üksnes „tulevaste heade asjade vari, mitte aga nende tõeline olemus” (Heebr. 10:1—4). Kuidas siis sai võimalikuks pattude andekssaamine?

13. Milline tähendus on meile sellel, et Jeesus esitas oma ohvrivere väärtuse Jehoovale?

¹³ Loe Efeslastele 1:7. Jeesus Kristus oli meeleldi valmis meie eest surema ning tema ohvrisurmal on sügav tähendus kõigile, kes armastavad teda ja tema isa (Gal. 2:20). Kuid just see, mida Jeesus tegi pärast surma ja ülesäratamist, vabastab meid ja võimaldab meil patud andeks saada. Jeesus teostas selle, mis toimus ettetähenduslikult Moosese seaduses sätestatud lepituspäeval. Sel päeval võttis ülempreester  ohvriloomade verd ja läks telkpühamu või hiljem Saalomoni templi kõige pühamasse paika ning esitas selle Jumalale (3. Moos. 16:11—15). Nii sisenes ka Jeesus taevasse ja esitas oma inimvere väärtuse Jehoovale (Heebr. 9:6, 7, 11—14, 24—28). Kui tänulikud me küll oleme, et meie patud on andeks antud ja meil on puhas südametunnistus, kuna oleme ilmutanud usku Jeesuse veresse!

14., 15. Miks on tähtis mõista Jehoova seadust vere kohta ja sellele kuuletuda?

¹⁴ Kas sa mõistad nüüd paremini, miks Jehoova ei luba meil tarvitada toiduks mitte mingisugust verd? (3. Moos. 17:10.) Kas saad aru, miks peab Jumal verd pühaks? Tema silmis tähendab veri elu (1. Moos. 9:4). Kas oled nõus, et meil tuleks võtta omaks Jumala vaade verele ja kuuletuda tema käsule sellest hoiduda? Ainus viis saavutada rahu Jumalaga on see, kui meil on usk Jeesuse lunastusohvrisse ja kui me tunnustame seda, et verel on meie Looja silmis eriline tähendus (Kol. 1:19, 20).

¹⁵ Igaüks meist võib sattuda ootamatult silmitsi vereküsimusega. Sellises kriitilises olukorras on vaja teha otsuseid seoses verefraktsioonide ja meditsiiniliste protseduuridega. Seepärast on väga oluline teha uurimistööd ja valmistada end ette võimalikuks hädaolukorraks. Selline ettevalmistus ja samuti palve aitavad meil võtta kindla seisukoha ja hoiduda rikkumast Jumala seadusi. Me ei taha mingil juhul kurvastada Jehoova südant ja olla nõus millegagi, mida ta oma Sõnas keelab. Paljud meedikud ja teised vereülekande pooldajad kutsuvad inimesi üles verd andma, lootuses päästa elusid. Kuid Jehoova püha rahvas tunnustab seda, et Loojal on õigus öelda, mida verega teha ja mida mitte. Temale on igasugune veri püha. Me peaksime olema kindlalt otsustanud kuuletuda tema seadusele vere kohta. Oma püha käitumisega saame Jumalale tõendada, et peame väga väärtuslikuks Jeesuse vere elupäästvat väge. See on ainus veri, mis teeb võimalikuks pattude andekssaamise ja igavese elu (Joh. 3:16).

16. Miks peab Jehoova rahvas olema püha?

¹⁶ Kui Jumal päästis iisraellased Egiptuse orjusest, ütles ta neile: „Mina olen Jehoova, kes teid tõi ära Egiptusemaalt, et olla teile Jumalaks. Olge siis pühad, sest mina olen püha!” (3. Moos. 11:43—47). Jehoova ootas, et Iisraeli rahvas oleks püha, sest ta ise on püha. Jehoova tunnistajatena peame ka meie olema pühad. 3. Moosese raamat ei jäta selles küsimuses vähimatki kahtlust.

17. Miks on 3. Moosese raamatu uurimine olnud sulle kasulik?

¹⁷ Arutelu 3. Moosese raamatu mõtete üle on olnud kahtlemata väga kasulik. Arvatavasti on selle artikli uurimine pannud sind seda piibliraamatut veel rohkem hindama ja aidanud paremini aru saada, miks meil tuleb olla püha. Ent milliseid teisi väärtuslikke mõtteid selles Jumala vaimu abil kirja pandud raamatus leidub? Mida me veel võime sealt õppida seoses Jehoova püha teenistusega? Neid küsimusi arutame järgmises artiklis.