1., 2. a) Kuidas me võime saada igavese elu? b) Mis aitab meil keskenduda oma teekonnale?

KUI me saime Kristuse jüngriks, siis me otsekui alustasime üht teekonda. See tee viib meid igavesse ellu, kas siis taevas või maa peal. Jeesus ütles: „Kes lõpuni vastu peab, see päästetakse.” (Matt. 24:13.) Tõesti, et meie teekond oleks edukas, on meil tarvis jääda ustavaks kuni lõpuni, oma praeguse elu või selle kurja maailma lõpuni. Ent sellel teel tuleb olla hoolikas, et me ei laseks oma tähelepanu hajutada ega eksiks teelt. (1. Joh. 2:15—17.) Kuidas me siis saame keskenduda oma teekonnale?

² Meie eeskuju Jeesus on meile teejuhiks. Tema elutee on kirjas Piiblis. Seda uurides saame teada, milline Jeesus on. Nii kasvab meie armastus tema vastu ja soov näidata üles usku temasse. (Loe 1. Peetruse 1:8, 9.) Nagu Peetrus ütles, jättis Jeesus meile eeskuju, et me käiksime hoolsalt tema jälgedes. (1. Peetr. 2:21.) Kui me seda teeme, siis saavutame  oma usu sihi — pääste. * Eelmises artiklis arutasime, kuidas jäljendada Jeesuse alandlikkust ja hellust. Nüüd uurime, kuidas käia tema jälgedes, toimides julgelt ja arukalt.

3. Mida kujutab endast julgus ja mis aitab meil olla julged?

³ Julgust on kirjeldatud kui omadust, mis meid tugevdab ja aitab raskustes vastu pidada. Samuti aitab julgus meil seista selle eest, mis on õige, taluda katsumusi väärikalt ja jääda Jumalale ustavaks. Julgus käib käsikäes kartuse, lootuse ja armastusega. Kuidas nii? Jumalakartus annab meile julguse olla üle inimesekartusest. (1. Saam. 11:7; Õpet. 29:25.) Lootus aitab meil näha praegustest raskustest kaugemale ja minna tulevikule vastu kindlustundega. (Laul 27:14.) Ennastohverdav armastus ajendab meid olema julged isegi siis, kui kaalul on meie elu. (Joh. 15:13.) Meile annab julguse see, kui usaldame Jumalat ja käime tema poja jälgedes. (Laul 28:7.)

4. Mil viisil ilmnes Jeesuse julgus templis „õpetajate keskel”? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁴ Kui Jeesus oli vaid 12-aastane, seisis ta julgelt õiguse eest. Tuleta meelde, mis juhtus siis, kui noor Jeesus oli templis, „kus ta istus õpetajate keskel”. (Loe Luuka 2:41—47.) Nood õpetajad tundsid hästi mitte ainult Moosese seadust, vaid ka inimeste pärimusi, mis seda õõnestasid. Jeesust see aga ei heidutanud ega pannud vaikima, ta hoopis „esitas neile küsimusi”. Kindlasti polnud see lihtsalt uudishimuliku poisikese tavaline pärimine. Võime kujutleda Jeesust esitamas mõtlemapanevaid küsimusi, mis panid neid haritud usujuhte kõrvu teritama. Kui nad aga ise püüdsid Jeesust oma provotseerivate küsimustega lõksu püüda, kukkusid nad läbi. Kõik, kes teda kuulasid, kaasa arvatud needsamad õpetajad, „imestasid tema arusaamisvõime ja vastuste üle”. Need vastused kahtlemata kinnitasid Jumala Sõna õigsust.

5. Kuidas avaldus Jeesuse julgus teenistuses?

⁵ Jeesus ilmutas oma teenistuse jooksul julgust mitmel moel. Ta paljastas vapralt usujuhid, kes eksitasid inimesi valeõpetustega. (Matt. 23:13—36.) Ta seisis kindlalt maailma laostava mõju vastu. (Joh. 16:33.) Ta jätkas kuulutustööd vastupanust hoolimata. (Joh. 5:15—18; 7:14.) Kaks korda puhastas ta kartmatult templi, ajades välja need, kes rüvetasid jumalateenimist. (Matt. 21:12, 13; Joh. 2:14—17.)

6. Kuidas ilmutas Jeesus julgust oma maapealse elu viimastel päevadel?

⁶ On uskutugevdav uurida, kui julgelt tegutses Jeesus katsumuste korral. Mõtle näiteks, millist julgust ilmutas ta oma maapealse elu viimastel päevadel. Ta teadis, millise sündmusteahela on tema äraandja käima lükanud. Sellegipoolest ütles Jeesus paasasöömaajal Juudale: „Mida sa teed, seda tee kiiresti.” (Joh. 13:21—27.) Ketsemani aias andis Jeesus sõduritele, kes olid tulnud teda kinni võtma, kartmatult teada, kes ta on. Ehkki tema elu oli ohus, kaitses ta oma jüngreid. (Joh. 18:1—8.) Kui teda küsitleti sanhedrini ees, kinnitas ta vapralt,  et tema on Kristus ja Jumala poeg, kuigi ta teadis, et ülempreester otsib ettekäänet tema hukkamiseks. (Mark. 14:60—65.) Jeesus säilitas vankumatult oma laitmatuse kuni surmani piinapostil. Viimse hingetõmbega hüüdis ta: „Lõpetatud!” (Joh. 19:28—30.)

7. Noored, kuidas te suhtute Jehoova nime kandmisse ning mismoodi te saate ilmutada julgust?

⁷ Kuidas me saame jäljendada Jeesuse julgust? Koolis. Noored, te toimite julgelt, kui annate kindlameelselt teada, et olete Jehoova tunnistajad, isegi kui saate seetõttu klassikaaslaste või teiste pilkealuseks. Nii tehes näitate, et kannate uhkusega Jehoova nime. (Loe Laul 86:12.) Teile võidakse avaldada survet, et tunnustaksite evolutsiooni kui fakti. Ent teil on igati põhjust uskuda seda, mida Piibel räägib loomisest. Te võite näiteks kasutada brošüüri „Elu päritolu. Viis vältimatut küsimust”, et vastata veenvalt „igaühele, kes pärib teilt teie lootuse kohta”. (1. Peetr. 3:15.) Nii võite tunda rahulolu, et olete julgelt kaitsnud Jumala Sõna.

8. Mis põhjustel me kuulutame julgelt?

⁸ Kuulutustööl. Tõeliste kristlastena me räägime „julgelt tänu Jehoova jõule”. (Ap. t. 14:3.) Mis põhjustel me kuulutame julgelt? Me teame, et see, mida me kuulutame, on tõde, kuna see põhineb Piiblil. (Joh. 17:17.) Me mõistame, et „oleme Jumala kaastöölised” ja et meid toetab tema püha vaim. (1. Kor. 3:9; Ap. t. 4:31.) Saame ka aru, et innukalt kuulutades toimime oma pühendumistõotuse kohaselt ja ilmutame armastust ligimeste vastu. (Matt. 22:37—39.) Kui oleme täis julgust, siis me ei vaiki. Vastupidi, me soovime paljastada usulisi väärõpetusi, mis takistavad inimestel näha tõde. (2. Kor. 4:4.) Me kuulutame head sõnumit ikka edasi, hoolimata ükskõiksusest, pilgetest või vastupanust. (1. Tess. 2:1, 2.)

9. Kuidas me saame ilmutada julgust, kui seisame silmitsi katsumustega?

⁹ Katsumustega silmitsi seistes. Usaldus Jumala vastu annab meile tugeva usu ja julguse seista silmitsi katsumustega. Lähedase inimese surma korral me küll leiname, kuid ei kaota lootust. Me loodame Jumalale, kes „julgustab meid igas olukorras”. (2. Kor. 1:3, 4; 1. Tess. 4:13.) Kui meil on mingi tõsine haigus või trauma, peame ehk kannatama valu, kuid me pole nõus rikkuma Jumala seadusi. Me keeldume sellisest ravist, mis läheb vastuollu Piibli põhimõtetega. (Ap. t. 15:28, 29.) Kui oleme masendunud, võib meie süda „meid milleski hukka mõista”. Ent kuna me usaldame Jumalat, kes on „ligi neile, kelle süda on murtud”, ei anna me alla. * (1. Joh. 3:19, 20; Laul 34:18.)

10. Mida kujutab endast arukus ning kuidas arukas jumalateenija räägib ja tegutseb?

¹⁰ Arukal inimesel on hea vahetegemisoskus, nii et ta suudab eristada õiget valest ning valida targa tegutsemissuuna. (Heebr. 5:14.) Arukas kristlane teeb otsuseid, mis tugevdavad  tema suhteid Jumalaga. Ta räägib ja tegutseb viisil, mis on Jumalale meelepärane. Ta valib sõnu, mis teisi kosutavad, mitte ei tee neile haiget. (Õpet. 11:12, 13.) Ta „ei vihastu kergesti”. (Õpet. 14:29.) Ta „käib sirgel teel”, hoides oma elus õiget kurssi. (Õpet. 15:21.) Kuidas vahetegemisoskust arendada? Meil on tarvis uurida Jumala Sõna ja rakendada õpitut ellu. (Õpet. 2:1—5, 10, 11.) Eriti kasulik on uurida Jeesuse eeskuju, sest ta oli arukaim ja parima vahetegemisoskusega inimene, kes kunagi maa peal on elanud.

11. Kuidas ilmnes Jeesuse kõnes arukus?

¹¹ Jeesuse arukus ilmnes kõiges, mida ta ütles ja tegi. Tema kõnelemisviis. Ta ilmutas head vahetegemisoskust, kui kuulutas head sõnumit, valides „meeldivaid sõnu”, nii et kuulajad imestasid. (Luuka 4:22; Matt. 7:28.) Ta lasi tihti Jumala Sõnal enda eest rääkida, kui luges või tsiteeris just õiget kirjakohta või siis viitas sellele. (Matt. 4:4, 7, 10; 12:1—5; Luuka 4:16—21.) Jeesus selgitas pühakirja viisil, mis puudutas kuulajate südant. Kui ta rääkis pärast ülestõusmist Emmause teel kahe jüngriga, „seletas ta neile ära kõik, mis pühakirjas tema kohta on kirjutatud”. Hiljem ütlesid need jüngrid: „Eks meie süda ju põlenud, kui ta ... meile pühakirja selgitas?” (Luuka 24:27, 32.)

12., 13. Millised näited ilmestavad seda, et Jeesus ei vihastunud kergesti ja et ta oli mõistlik?

¹² Tema meelelaad ja hoiak. Arukus aitas Jeesusel kontrollida oma emotsioone ja mitte kergesti vihastuda. (Õpet. 16:32.) Ta oli „tasase meelega”. (Matt. 11:29.) Ta oli oma jüngritega alati kannatlik, hoolimata nende puudustest. (Mark. 14:34—38; Luuka 22:24—27.) Ta jäi rahulikuks isegi siis, kui teda koheldi ebaõiglaselt. (1. Peetr. 2:23.)

¹³ Vahetegemisoskus aitas Jeesusel olla ka mõistlik. Ta nägi Moosese seaduse kirjatähest kaugemale — mõistis selle seaduse vaimu ja tegutses selle järgi. Mõtle näiteks jutustusele kirjakohas Markuse 5:25—34 (loe). Naine, keda vaevas verejooks, tegi endale läbi rahvahulga teed, puudutas Jeesuse kuube ja sai terveks. Seaduse järgi oli ta ebapuhas ega oleks tohtinud kedagi puudutada. (3. Moos. 15:25—27.) Ent Jeesus, kes mõistis, et Moosese seaduses on kaalukam halastus ja ustavus, ei noominud naist selle teo pärast. (Matt. 23:23.) Selle asemel ütles ta lahkelt: „Tütar, sinu usk on sind terveks teinud. Mine rahuga ja ole terve oma piinarikkast haigusest.” Kui liigutav, et Jeesuse arukus ajendas teda ilmutama sellist lahkust!

14. Mis oli Jeesuse elus peamine ja mis aitas tal sellele keskenduda?

¹⁴ Tema eluviis. Jeesuse arukus ilmnes ka selles, et ta valis õige tee ja püsis sellel. Ta pühendus hea sõnumi kuulutamisele, tehes sellest oma elutöö. (Luuka 4:43.) Jeesus tegi otsuseid, mis võimaldasid tal sellele tööle keskenduda ja oma ülesande lõpule viia. Hoides targalt elu lihtsana, sai ta kasutada oma aega ja jõudu teenistuses. (Luuka 9:58.) Ta mõistis vajadust anda väljaõpet teistele, et kuulutustöö võiks pärast tema surma jätkuda. (Luuka 10:1—12; Joh. 14:12.) Jeesus lubas oma järelkäijatele, et ta toetab neid selles  töös „kuni selle ajastu viimsete päevade lõpuni”. (Matt. 28:19, 20.)

15. Mismoodi me saame ilmutada arukust oma kõnes?

¹⁵ Kuidas me saame jäljendada Jeesuse arukust ja vahetegemisoskust? Meie kõnelemisviis. Vestluses usukaaslastega tahame kasutada kosutavaid, mitte mahakiskuvaid sõnu. (Efesl. 4:29.) Kui räägime teistele Jumala kuningriigist, soovime, et meie sõnad oleksid „soolaga maitsestatud”. (Kol. 4:6.) Me püüame mõista oma vestluspartneri vajadusi ja huvisid ning valida õigeid sõnu. Meeldivad sõnad võivad avada uksi ja ka inimeste südameid. Kui me selgitame oma uskumusi, siis püüame lasta Piiblil enda eest rääkida. Kuna Jumala Sõna on meie jaoks autoriteetseim allikas, siis loeme võimaluse korral alati ette mõne piiblisalmi. Me mõistame, et Piibli sõnum on kaugelt võimsam kui mistahes meie enda mõte. (Heebr. 4:12.)

16., 17. a) Mis aitab meil vihastumisest hoiduda ja olla mõistlikud? b) Kuidas me saame keskenduda teenistusele?

¹⁶ Meie meelelaad ja hoiak. Arukus aitab meil kontrollida oma emotsioone ja tänu sellele me ei vihastu kergesti. (Jaak. 1:19.) Kui keegi meid solvab, siis püüame mõista, mis on tema sõnade või käitumise taga. See aitab meil vihastumisest hoiduda ja solvangust mööda vaadata. (Õpet. 19:11.) Samuti aitab vahetegemisoskus meil olla mõistlikud. Seega püüame olla usukaaslaste suhtes oma ootustes realistlikud, pidades meeles, et neil võib olla raskusi, mida me täielikult ei mõista. Me kuulame meeleldi nende mõtteid ja kui kohane, siis nõustume nende arvamusega. (Filipl. 4:5.)

¹⁷ Meie eluviis. Jeesuse järelkäijatena mõistame, et pole olemas suuremat au kui osaleda hea sõnumi kuulutamise töös. Seepärast me soovime teha otsuseid, mis võimaldavad meil keskenduda teenistusele. Me hoiame vaimsed asjad esikohal ja oma elu lihtsana, et saaksime enne selle maailma lõppu pühenduda kõige tähtsamale tööle. (Matt. 6:33; 24:14.)

18. Mis aitab meil jääda igavese elu teele ja mida oled sina otsustanud teha?

¹⁸ Kas pole olnud tore mõtiskleda nende Jeesuse kütkestavate omaduste üle? Mõtle, kui kasulik oleks uurida tema teisi omadusi ja õppida, kuidas me saaksime olla rohkem tema moodi. Käigem siis hoolsalt tema jälgedes. Nii tehes püsime igavese elu teel ja saame lähedasemaks Jehoovaga, keda Jeesus täiuslikult jäljendas.