1., 2. Mida on ringkonnaülevaatajad paljudes kogudustes tähele pannud?

ÜKS ringkonnaülevaataja oli lõpetamas koosolekut kogudusevanematega. Ta vaatas südamesoojusega neid karjaseid, kes tegid koguduses kõvasti tööd ja kellest mõni oleks võinud vanuse poolest olla tema isa. Ent ta oli ka veidi murelik ja seepärast küsis ta nendelt: „Vennad, mida te olete teinud teistele väljaõppe andmiseks, et neile võiks koguduses rohkem vastutust anda?” Kogudusevanematel oli hästi meeles, et eelmise külastuse ajal oli ringkonnaülevaataja ergutanud neid väljaõppe andmisele rohkem tähelepanu pöörama. Lõpuks ütles üks vanematest: „Ausalt öeldes pole me selleks kuigi palju teinud.” Teised vanemad noogutasid nõusolevalt pead.

² Kui sina oled kogudusevanem ja oleksid sellisel koosolekul, vastaksid sa ehk samamoodi. Ringkonnaülevaatajad üle kogu maailma on pannud tähele, et paljudes kogudustes on vaja anda nii noorematele kui ka vanematele vendadele  rohkem väljaõpet, et nad võiksid aidata karja eest hoolitseda. Miks leiavad aga paljud vanemad, et see polegi nii lihtne?

3. a) Kuidas rõhutab pühakiri väljaõppe andmise tähtsust ja miks peaks see meile kõigile huvi pakkuma? (Vaata allmärkust.) b) Miks võivad mõned vanemad tunda, et teistele väljaõppe andmine pole lihtne?

³ Kogudusevanemana sa kahtlemata mõistad, et teistele väljaõppe andmine on tähtis. * Sa tead, et on vaja rohkem vendi, kes aitaksid hoida kogudusi tugevatena. Ja kui on rohkem selliseid vendi, siis on võimalik moodustada ka uusi kogudusi. (Loe Jesaja 60:22.) Samuti tead sa, et Jumala Sõna innustab sind „õpetama teisi”. (Loe 2. Timoteosele 2:2.) Sellegipoolest võid sa tunda nagu alguses mainitud kogudusevanemad, et seda pole lihtne teha. Sul tuleb hoolitseda oma pere eest, käia tööl, täita ülesandeid koguduses, ajada muid pakilisi asju, ja nii näibki, et teiste väljaõpetamiseks ei jää lihtsalt aega. Arutlegem seepärast, kui oluliseks tuleks pidada teistele väljaõppe andmist.

4. Mis võib olla üks põhjus, miks väljaõppe andmist mõnikord edasi lükatakse?

⁴ Mis võib olla üks põhjus, miks mõnel vanemal on raske eraldada aega väljaõppe andmiseks? Võib-olla mõni neist mõtleb: „Väljaõpe on küll tähtis, ent see pole nii pakiline kui teised koguduse asjad, mis lihtsalt ei kannata oodata. Kui ma lükkan kellegi väljaõpetamist veidi edasi, toimib kogudus ikka endistviisi.” On tõsi, et mitmed asjad nõuavad kohest tähelepanu, kuid väljaõppe andmisega viivitamine võib kahjustada koguduse heaolu.

5., 6. Mida õpetab näide autojuhist ja auto hooldusest väljaõppe andmise kohta koguduses?

⁵ Mõtle ühele näitele. Autojuht võib teada, et auto mootori korraspüsimiseks on vaja regulaarselt õli vahetada. Ometi võib ta mõelda, et see pole nii oluline kui kütuse tankimine. Sest kui ta autot ei tangi, siis jääb see millalgi lihtsalt seisma. Ta võib arutleda, et kui ta ei jõua õli vahetada, töötab mootor ikka edasi, vähemalt veel mõnda aega. Kuid milles peitub siin oht? Kui autojuht lükkab mootori eest hoolitsemist aina edasi, siis võib tulla päev, kui mootorist kostab imelik hääl, auto jääb seisma ja ei lähegi enam käima. Sel juhul on vaja kulutada palju aega ja raha, et auto jälle töökorda saada. Mida see näide õpetab?

⁶ Kogudusevanemad täidavad paljusid tähtsaid ülesandeid, mis ei kannata edasilükkamist. Vastasel juhul tooks see kogudusele kahju. Nagu autojuht peaks olema kindel, et tema auto paagis on kütust, nii tuleb ka vanematel teha „alati kindlaks, mis on esmatähtis”. (Filipl. 1:10.) Ent mõned vanemad on pakilisemate asjadega sedavõrd hõivatud, et nii-öelda mootori eest hoolitsemine ehk teiste väljaõpetamine võib jääda hooletusse. Kui lükata väljaõpet aina edasi, jääb varem või hiljem vajaka pädevaid vendi, kes täidaksid koguduses vajalikke ülesandeid.

7. Mida öelda kogudusevanemate kohta, kes annavad väljaõpet?

⁷ Seega ei tohiks pidada väljaõpet millekski vähemoluliseks. Kogudusevanemad,  kes vaatavad praegusest hetkest kaugemale ja panustavad oma aega vähemkogenud vendade õpetamiseks, on targad karjased ja õnnistuseks kogudusele. (Loe 1. Peetruse 4:10.) Millist kasu see siis kogudusele toob?

8. a) Mis ajendab kogudusevanemaid teistele väljaõpet andma? b) Milline pakiline ülesanne on kogudusevanematel, kes on kolinud suurema vajadusega piirkonda? (Vaata kasti „ Tähtis ülesanne”.)

⁸ Isegi kõige kogenumatel kogudusevanematel tuleb alandlikult tunnistada, et eakamana pole neil võimalik teha koguduse heaks enam nii palju kui varem. (Miika 6:8.) Samuti peavad nad arvestama sellega, et „ettearvamatud sündmused” võivad tuua nende ellu äkilisi muutusi, mis mõjutavad nende võimalusi koguduses ülesandeid täita. (Kog. 9:11, 12; Jaak. 4:13, 14.) Seepärast on tulevikku vaatavad kogudusevanemad Jehoova lammaste heaolu nimel valmis andma noortele vendadele õigeaegset juhatust oma kogemuste põhjal, mida nad on aastate jooksul ustavalt teenides omandanud. (Loe Laul 71:17, 18.)

9. Millise tulevase sündmuse tõttu on väljaõppe andmine eriti vajalik?

⁹ Miks veel on kogudusevanemad, kes annavad teistele väljaõpet, kogudusele õnnistuseks? Nii nad tugevdavad kogudust. Mismoodi? Tänu nende jõupingutustele on rohkem vendi, kes on valmis kogudust toetama, et see oleks tugev ja ühtne, ja seda mitte ainult praegu, vaid eriti just keerulistes oludes suure viletsuse ajal. (Hes. 38:10—12; Miika 5:5, 6.) Seepärast, kallid kogudusevanemad, paneme teile südamele, et väljaõppe andmisel oleks juba praegu kindel koht teie ajakavas.

10. Mida on ehk kogudusevanemal vaja teha, et leida aega väljaõppe andmiseks?

¹⁰ Me muidugi mõistame, et tähtsate ülesannete täitmine koguduses võib juba võtta peaaegu kogu su aja. Seepärast on sul ehk vaja eraldada osa sellest samast koguduse töödele kuluvast ajast väljaõppe andmiseks. (Kog. 3:1.) See on tark investeering.

11. a) Mida võib tähele panna eri maades elavate vanemate antud soovituste puhul? b) Miks on teksti Õpetussõnad 15:22 järgi kasulik arutada teiste vanemate antud soovitusi?

¹¹ Hiljuti küsiti rühmalt kogudusevanematelt, kes on edukalt aidanud vendadel vaimselt kasvada, mida nad on väljaõppe andmiseks teinud. * Kuigi vendade eluolud on väga erinevad, on nende antud nõuanded üsna sarnased. Mida see näitab? Seda, et Piiblil põhinevat väljaõpet on võimalik anda „kõikjal, igas koguduses”, justnagu seda tehti ka apostel Pauluse päevil. (1. Kor. 4:17.) Seepärast arutame selles ja järgmises artiklis soovitusi, mida need vanemad andsid. (Õpet. 15:22.) Lihtsuse mõttes nimetame neis artiklites väljaõppe andjaid õpetajateks ja väljaõppe saajaid õpilasteks.

12. Mida on õpetajal tarvis enne väljaõppe andmist teha ja miks?

¹² Õpetajal on väljaõppe andmiseks vaja luua õiged tingimused. Nagu aednikul on tarvis maad enne seemnete külvamist kobestada, nii on ka õpetajal tarvis valmistada ette õpilase südant, enne kui ta hakkab talle uusi  oskusi õpetama. Kuidas seda teha? Selleks võiks järgida ühe vanaaja prohveti eeskuju.

13.—15. a) Millise ülesande prohvet Saamuel sai? b) Kuidas Saamuel oma ülesannet täitis? (Vaata pilti artikli alguses.) c) Miks peaks see piiblijutustus Saamuelist kogudusevanematele erilist huvi pakkuma?

¹³ Ühel päeval rohkem kui 3000 aastat tagasi, ütles Jehoova eakale prohvetile Saamuelile: „Homme umbes samal ajal saadan ma sinu juurde ühe mehe Benjaminimaalt. Võia ta juhiks mu rahvale Iisraelile.” (1. Saam. 9:15, 16.) Saamuel mõistis, et tema roll rahva juhina hakkab lõpule jõudma ja et Jehoova on määranud teda võidma rahvale valitsejat. Ta võis mõelda, et kuidas küll valmistada kedagi ette selliseks ülesandeks. Siis tuli talle hea mõte ja ta töötas selle elluviimiseks välja plaani.

¹⁴ Kui Saamuel järgmisel päeval Sauli nägi, ütles Jehoova prohvetile, et see ongi see mees. Seepeale hakkas Saamuel oma plaani kohaselt tegutsema. Ta kutsus Sauli söögiruumi sööma. Seal andis ta temale ja ta sulasele parimad kohad, seadis nende ette valitud lihatükid ja ütles: „Võta see ja söö. Seda hoiti just sinu jaoks.” Pärast söömist läksid Saamuel ja Saul juteldes alla linna prohveti majja. Saamuel soovis kasutada hästi ära seda meeldivat õhkkonda, mille ühine söömaaeg ja mõnus jalutuskäik olid loonud. Seepärast kutsus ta Sauli üles oma maja katusele. Seal, jahutava õhtutuule käes Saamuel „jätkas jutuajamist Sauliga” kuni magamaminekuni. Järgmisel päeval võidis Saamuel Sauli kuningaks, andis talle suud ning jagas lisajuhendeid. Pärast seda, olles Sauli eelolevateks sündmusteks ette valmistanud, saatis ta tema ära. (1. Saam. 9:17—27; 10:1.)

¹⁵ Kellegi võidmine rahva juhiks pole muidugi sama, mis anda vennale väljaõpet, et ta võiks saada koguduseabiliseks või -vanemaks. Siiski võivad kogudusevanemad tänapäeval Saamueli tegutsemisest nii mõndagi väärtuslikku õppida. Käsitlegem nüüd kaht õpetlikku mõtet.

16. a) Millised tunded Saamueli valdasid, kui Iisrael nõudis endale kuningat? b) Millise hoiakuga täitis Saamuel oma ülesande võida Saul kuningaks?

¹⁶ Õpeta meelsasti, mitte vastu tahtmist. Kui Saamuel esimest korda kuulis, et iisraellased tahavad endale inimkuningat, oli ta pettunud ja tundis, et rahvas on ta hüljanud. (1. Saam. 8:4—8.) Tegelikult oli nende nõudmine talle nii vastumeelt, et Jehoova pidi talle kolm korda kinnitama, et ta neid kuulda võtaks. (1. Saam. 8:7, 9, 22.) Siiski ei lasknud Saamuel oma südames juurduda kibedusel või vimmal tulevase rahvajuhi vastu. Kui Jehoova käskis tal Sauli kuningaks võida, siis prohvet kuuletus, ning seda mitte vastumeelselt ja pelgalt kohusetundest, vaid meelsasti, armastusest Jehoova vastu.

17. Kuidas jäljendavad kogudusevanemad tänapäeval Saamueli hoiakut ja miks võivad nad tunda rahulolu?

¹⁷ Saamueli sarnaselt annavad ka tänapäeval kogenud kogudusevanemad oma õpilastele väljaõpet armastaval viisil. (1. Peetr. 5:2.) Nad õpetavad teisi meelsasti ega karda, et võib-olla tuleb neil mõni oma tähtis ülesanne õpilasele loovutada. Need südamlikud õpetajad ei suhtu teenistusvalmis vendadesse  mitte kui konkurentidesse, vaid kui kaastöölistesse, kes on kogudusele otsekui väärtuslikud kingitused. (2. Kor. 1:24; Heebr. 13:16.) Sellised isetud õpetajad tunnevad tõelist rahulolu, kui näevad, et nende õpilased kasutavad oma võimeid koguduse heaks. (Ap. t. 20:35.)

18., 19. Kuidas saab kogudusevanem õpilase südant ette valmistada ja miks on see oluline?

¹⁸ Ole sõber, mitte vaid õpetaja. Kui Saamuel kohtus Sauliga, oleks võinud ta lihtsalt õlianuma välja võtta, Saulile kiiresti õli pähe valada ja uue kuninga oma teed saata — võituna, kuid ilma igasuguse ettevalmistuseta. Selle asemel võttis aga Saamuel aega, et Sauli südant järk-järgult ette valmistada. Alles pärast meeldivat söömaaega, mõnusat jalutuskäiku, pikka jutuajamist ja head puhkust tundis prohvet, et nüüd on õige aeg Sauli võida.

¹⁹ Samamoodi peaksid õpetajad nüüdisajal alustama väljaõpet sellest, et võtavad aega meeldiva õhkkonna loomiseks ja arendavad oma õpilasega sõprussuhteid. Mida täpselt kogudusevanem selleks ette võtab, võib sõltuda paikkonnast, kohalikest oludest ja tavadest. Siiski, kui sa võtad oma kiire elutempo juures õpilase jaoks aega, siis sa otsekui ütled talle: „Sa oled mulle tähtis.” (Loe Roomlastele 12:10.) See sõnades väljendamata sõnum on kõigile õpilastele selgesti mõistetav ja nad on selle eest tänulikud.

20., 21. a) Kuidas sa kirjeldaksid head õpetajat? b) Mida me arutame järgmises artiklis?

²⁰ Kogudusevanemad, pidage meeles, et hea õpetaja on see, kes mitte ainult ei armasta õpetada, vaid armastab ka inimest, keda ta õpetab. (Võrdle Johannese 5:20.) See tähtis aspekt õpetaja hoiakus on õpilasele kergesti märgatav ja mõjutab seda, kuidas ta väljaõpet vastu võtab. Seepärast, kallid vanemad, olge väljaõpet andes rohkem kui lihtsalt õpetajad — olge sõbrad! (Õpet. 17:17; Joh. 15:15.)

²¹ Pärast õpilase südame ettevalmistamist tahab kogudusevanem õpetada talle ka vajalikke oskusi. Milliseid meetodeid selleks kasutada? Seda arutame järgmises artiklis.