1.—3. Mis tugevdas Pauluse usaldust Jehoova vastu? (Vaata pilti artikli alguses.)

ESIMESE sajandi Rooma kristlased elasid pidevas ohus. Aastal 64 oli Roomas möllanud suur tulekahju ning kuna Kristuse järelkäijaid süüdistati linna süütamises ja teiste inimeste vihkamises, kiusati neid ägedalt taga. Kui sina oleksid olnud kristlane sel ajal, oleks iga päev varitsenud oht, et sind vahistatakse ja hakatakse piinama. Mõned meie tolleaegsed vennad ja õed lasti metsloomadel tükkideks rebida või naelutati postile ja süüdati pimeduse saabudes elusalt tõrvikutena põlema.

² Tõenäoliselt just sellisel hirmsal ajal vangistati apostel Paulus Roomas teist korda. Kas teised kristlased tulid talle appi? Paulus võis olla selle pärast mures, sest ta kirjutas Timoteosele: „Kui ma end esimest korda kaitsesin, ei toetanud mind keegi, vaid kõik jätsid mu maha. Ärgu arvatagu seda neile süüks.” Siiski ta tunnistas, et ta polnud jäänud täiesti ilma abita. Ta kirjutas: „Meie isand seisis mu kõrval ja andis mulle jõudu.” Tõepoolest, isand Jeesus andis Paulusele jõudu, mida ta vajas. Kui suur abi talle sellest oli?  Pane tähele, mis oli tulemus: „Meie isand päästis mu lõvi suust.” * (2. Tim. 4:16, 17.)

³ Kahtlemata andis selle juhtumi meenutamine Paulusele kindlust usaldada Jehoovat selles, et ta annab talle jõudu vastu pidada nii käesolevates kui ka tulevastes raskustes. Paulus ütles veendunult: „Ta [isand] päästab mind kõigest kurjast.” (2. Tim. 4:18.) Paulus oli tõesti mõistnud seda, et kui inimesed ei suuda teda aidata, suudavad seda teha Jehoova ja tema poeg.

4., 5. a) Kellelt võid sa alati vajalikku abi saada? b) Kuidas sa saad tugevdada oma suhteid Jehoovaga?

⁴ Kas sa oled vahel raskustes olles tundnud, et oled täiesti üksi? Näiteks kui oled kaotanud töö, kui sul on probleeme koolis, tervisehädasid või mõni muu mure. Võib-olla oled sa palunud abi, kuid teised on valmistanud sulle pettumuse ega ole suutnud sind aidata. On tõsi, et mõningaid probleeme ei saagi lahendada vaid inimeste abiga. Kas Piibli nõuanne „usalda Jehoovat” on sel juhul kasutu? (Õpet. 3:5, 6.) Kindlasti mitte! Jehoova tõesti aitab oma teenijaid, nagu näitavad paljud piiblijutustused.

⁵ Selle asemel et kibestuda, kui inimesed ei saa sind aidata, võiksid sellisesse olukorda suhtuda nii nagu Paulus — kui võimalusse toetuda täielikult Jehoovale ning kogeda tema hoolt ja abi. See tugevdab sinu usaldust tema vastu ja lähendab sind temaga.

6. Miks pole alati kerge raskuste korral uskuda, et Jehoova meid aitab?

⁶ Oletame, et sul on mingi raske probleem. Sa oled teinud selle lahendamiseks kõik, mis võimalik, ja palunud Jehoovalt abi. Kas sa võid nüüd tunda rahu ja olla kindel, et tema hoolitseb ülejäänu eest? Võid küll! (Loe Laul 62:8; 1. Peetruse 5:7.) Jehoovaga tugevate suhete arendamiseks on väga tähtis õppida teda usaldama. Ometi pole alati kerge uskuda, et Jehoova aitab sind. Miks? Üheks põhjuseks võib olla see, et Jehoova ei vasta meie palvetele alati otsekohe. (Laul 13:1, 2; 74:10; 89:46; 90:13; Hab. 1:2.)

7. Miks ei vasta Jehoova alati meie palvetele otsekohe?

⁷ Miks ei vasta Jehoova alati meie palvetele otsekohe? Tuleta meelde, et ta ise on võrrelnud enda ja meie suhteid isa ja lapse suhetega. (Laul 103:13.) Lapsevanem ei täida jalamaid igat lapse soovi. Mõni lapse soov võib olla lihtsalt mööduv kapriis. Teiste puhul on tarvis oodata õiget aega. Ja mõne soovi täitmine ei pruugi olla lapse enda või teiste parimates huvides. Peale selle võib lapse iga soovi kohene täitmine muuta tema ja vanemate vahelised suhted isanda ja orja suhete sarnaseks, kusjuures laps oleks sel juhul isanda rollis. Samamoodi võib Jehoova just meie endi huvides teatud aja oodata, enne kui meie palvetele vastab. See on tema kui meie targa looja, armastava isanda ja taevase isa õigus. Kui Jehoova täidaks viivitamatult kõik meie palved, läheksid meie ja Jumala vahelistes  suhetes rollid segamini. (Võrdle Jesaja 29:16; 45:9.)

8. Mida on Jehoova lubanud seoses katsumustega?

⁸ Veel üks tõsiasi on see, et Jehoova teab hästi meie piire. (Laul 103:14.) Seepärast ei oota ta meilt, et saaksime kõigega omal jõul hakkama, vaid ta pakub isalikult oma abi. Vahel me võime küll tunda, et ei jaksa enam edasi minna. Jehoova aga kinnitab meile, et ta ei lase iialgi oma teenijatel taluda selliseid katsumusi, mida nad ei suudaks kanda. Piibel ütleb, et ta „valmistab katsumuse korral väljapääsu”. (Loe 1. Korintlastele 10:13.) Seega võime olla kindlad, et Jehoova teab, kui palju me suudame kanda.

9. Mida meil tuleks teha, kui meie palvele ei tule kohe vastust?

⁹ Kui meie abipalvele ei tule kohe vastust, siis olgem kannatlikud ja usaldagem teda, kes teab täpselt, millal on parim aeg meie heaks tegutseda. Pea meeles, et ka Jehoova ilmutab sellises olukorras kannatlikkust, sest ta sooviks ju meid alati kohe aidata. „Jehoova ootab kannatlikult, et teile armu anda, ja ta tõuseb, et teile halastada. Sest Jehoova on õiguse Jumal. Õnnelikud on kõik, kes teda ootavad.” (Jes. 30:18.)

10.—12. a) Miks võib olla olukord eriti raske neil, kes hoolitsevad haige pereliikme eest? b) Kuidas mõjutab raskel ajal Jehoova usaldamine meie suhteid temaga? Too näide.

¹⁰ Raskes olukorras võid sa tunda end nagu Paulus — justkui lõvi lõugade vahel või kohe sinna sattumas. Sellisel ajal on ülitähtis usaldada Jehoovat, kuigi see ei pruugi kerge olla. Oletame näiteks, et sa hooldad oma kallist pereliiget, kel on raske pikaajaline haigus. Ilmselt oled palunud Jehoovalt tarkust ja jõudu. * Kui oled teinud kõik, mis võimalik, kas ei tunne sa siis rahu teadmisest, et ta hoiab sul silma peal ja annab sulle, mida sa vajad, et ustavalt vastu pidada? (Laul 32:8.)

¹¹ Sulle võib aga ikkagi tunduda, et Jehoova ei aita sind. Võib-olla on arstidel ravi suhtes vastuolulisi arvamusi. Või siis loodad sa sugulastelt tuge saada, kuid tundub, et nad teevad su olukorra isegi raskemaks. Ent palu ikka Jehoovalt jõudu. Püüa saada temaga üha lähedasemaks. (Loe 1. Saamueli 30:3, 6.) Hiljem, kui mõistad, kuidas Jehoova on sind aidanud, tugevdab see sinu suhteid temaga.

¹² Nii oli see ka Linda * puhul. Ta hoolitses mitu aastat oma eakate vanemate eest kuni nende surmani. Linda jutustab: „Selles olukorras ei teadnud sageli ei mina, mu abikaasa ega mu vend, mida ette võtta. Tundsime end vahel päris abitutena. Ent tagasi vaadates näeme selgemini, kuidas Jehoova meid aitas. Ta tugevdas meid ja andis meile just seda, mida vajasime, isegi kui meile tundus, et pole ühtki lahendust.”

13. Kuidas aitas usaldus Jehoova vastu ühel õel saada üle teda tabanud katsumustest?

¹³ Täielik usaldus Jehoova vastu aitab meid ka äärmiselt traagilises olukorras. Ajal, mil Rhonda mittetunnistajast  abikaasa andis sisse lahutuse, diagnoositi Rhonda vennal ravimatu haigus luupus. Paar kuud hiljem suri Rhonda vennanaine. Kui Rhonda tundis, et hakkab nendest traumeerivatest sündmustest üle saama, alustas ta pioneerteenistust. Varsti pärast seda suri ta ema. Mis aitas Rhondal toime tulla? Ta selgitab: „Rääkisin Jehoovaga iga päev, isegi väikeste otsuste puhul. See lähendas mind temaga ja õpetas toetuma talle, mitte endale või teistele inimestele. Ja ta tõesti aitas mind ja hoolitses kõigi mu vajaduste eest. Tundsin, et kõnnin Jehoovaga käsikäes.”

14. Kuidas võib usaldus Jehoova vastu aidata kristlast, kelle pereliige on eemaldatud?

¹⁴ Mõelgem veel ühele olukorrale. Oletame, et sinu lähedane sugulane on kogudusest eemaldatud. Piibli põhjal sa tead, kuidas eemaldatut tuleks kohelda. (1. Kor. 5:11; 2. Joh. 10.) Ent võib tunduda, et neist juhistest on vahel üsna raske või lausa võimatu kinni pidada. * Kas usaldad oma taevast isa ja usud, et ta annab sulle vajalikku otsusekindlust järgida ustavalt Piibli juhendit seoses eemaldamisega? Kas näed selles võimalust tugevdada oma suhteid Jehoovaga?

15. Miks ei kuuletunud Aadam Eedeni aias Jehoovale?

¹⁵ Mõtle korraks esimese inimese Aadama peale. Kas ta tõesti uskus, et ta võib Jehoovale mitte kuuletuda ja siiski edasi elada? Ei, sest pühakiri ütleb, et „ega Aadamat petetud”. (1. Tim. 2:14.) Miks toimis ta siis  sõnakuulmatult? Aadam sõi Eeva pakutud puuvilja ilmselt seetõttu, et ta armastas oma naist rohkem kui Jehoovat. Seega kuulas ta oma naise, mitte Jumala häält. (1. Moos. 3:6, 17.)

16. Keda me peaksime armastama kõige rohkem ja miks?

¹⁶ Kas see tähendab, et meil ei peaks olema tugevat armastust oma sugulaste vastu? Kindlasti ei tähenda! Kõige rohkem aga peaksime armastama Jehoovat. (Loe Matteuse 22:37, 38.) See on tegelikult ka meie lähedaste parimates huvides, ükskõik, kas nad siis teenivad praegu Jehoovat või mitte. Niisiis, tugevda oma armastust ja usaldust Jehoova vastu. Ja kui oled väga mures eemaldatud pereliikme pärast, siis vala oma süda palves Jehoova ette. * (Rooml. 12:12; Filipl. 4:6, 7.) Kasuta seda valusat aega selleks, et tugevdada oma suhteid Jehoovaga. See omakorda aitab sul Jehoovat usaldada, teades, et temale kuuletumine toob parimad tulemused.

17. Miks võib öelda, et innukalt kuulutustööd tehes näitame oma usaldust Jehoova vastu?

¹⁷ Mis eesmärgil päästeti Paulus „lõvi suust”? Ta ütleb: „Et minu kaudu saaks kuulutustöö tehtud ja kõik rahvad kuuleksid seda sõnumit.” (2. Tim. 4:17.) Kui meie oleme Pauluse sarnaselt hõivatud kuulutustööga, näitab see meie usaldust selle vastu, et Jehoova hoolitseb kõigi meie vajaduste eest. (Matt. 6:33.) Meile kui kuningriigikuulutajaile on usaldatud hea sõnum ja Jehoova peab meid oma kaastöölisteks. (1. Tess. 2:4; 1. Kor. 3:9.) Kui oleme Jumala töös nii tegusad kui võimalik, on meil kergem oodata vastuseid oma palvetele.

18. Mis aitab meil kasvatada usaldust Jehoova vastu ja tugevdada suhteid temaga?

¹⁸ Kasutagem siis praegust aega selleks, et tugevdada oma suhteid Jumalaga. Kui meil on mingi raske olukord, siis suhtugem sellesse kui võimalusse saada Jehoovaga lähedasemaks. Kui süveneme Jumala Sõnasse, palvetame püsivalt ja oleme hõivatud vaimse tegevusega, siis võime usaldada Jehoovat, et ta aitab meil tulla toime iga raskusega, mis meil praegu või tulevikus võib ette tulla.