Kas sa mäletad?
Kas sa lugesid hoolikalt viimaseid Vahitorni numbreid? Proovi, kas oskad vastata järgmistele küsimustele.
Kas kristlased peaksid palvetama Jeesuse poole?
Vastus on ei. Jeesus ise õpetas pöörduma palves Jehoova poole ning andis oma isa paludes meile eeskuju. (Matt. 6:6—9; Joh. 11:41; 16:23.) Kooskõlas sellega pöördusid ka tema esimesed järelkäijad Jumala, mitte Jeesuse poole. (Ap. t. 4:24, 30; Kol. 1:3.) (1/1, lk 14)
Kuidas valmistada end igal aastal ette Jeesuse surma mälestamiseks?
Meil tuleks järgida mälestusõhtuaegset piiblilugemiskava. Samuti võiksime püüda sel perioodil teha rohkem kuulutustööd. Veel võiksime palves mõelda oma tulevikuväljavaatele. (15/1, lk 14—16)
Mis sai kahest egiptlasest, kes rääkisid Joosepile vangis olles oma mõistatuslikest unenägudest?
Joosep ütles vaarao joogikallajale, et see asub taas oma endisesse ametisse. Ent pagari unenägu pidi tähendama seda, et vaarao tapab tema ja riputab ta seejärel postile. Mõlema unenäo seletused osutusid tõeks. (1. Moos. 40:1—22.) (1/2, lk 12—14)
Millise üllatuskingi said meie vennad Jaapanis?
Jaapani keeles anti välja „Uue maailma tõlke” Matteuse evangeeliumi uustrükk. Seda levitatakse kuulutustööl ja paljud inimesed, kes pole Piibliga tuttavad, loevad seda meeleldi. (15/2, lk 3)
Millised asjaolud 1. sajandil kuulutustööd hõlbustasid?
Rooma rahu ehk pax Romana tõttu oli olukord suhteliselt stabiilne. Algkristlased said kasutada head teedevõrku. Kreeka keel oli laialdaselt kasutusel ja see kergendas kuulutustööd, kuigi juudid elasid hajali üle kogu impeeriumi. Samuti said kristlased toetuda hea sõnumi kaitsmisel Rooma õigusele. (15/2, lk 20—23)
Miks ei tähista tõelised kristlased lihavõttepühi?
Jeesus käskis enda järelkäijatel mälestada tema surma, mitte ülesäratamist. (Luuka 22:19, 20.) (1/3, lk 8)
Miks on viimastel aastatel meie väljaannetes harvemini räägitud eelpiltidest ja vastupiltidest?
Piibel näitab, et mõned piiblitegelased on kellegi suurema eelpildiks. Üks selline näide on kirjas Galaatlastele 4:21—31. Ent üldiselt on parem mitte omistada millelegi või kellelegi pühakirjas sümboolset tähendust. Selle asemel võime hoopis mõelda, mida me saame piiblilugudest õppida. (Rooml. 15:4.) (15/3, lk 17—18)
Miks pakub Egiptuses prügimäelt leitud muistne papüürusefragment suurt huvi?
Eelmisel sajandil leiti fragment Johannese evangeeliumist. Arvatakse, et käsikiri, kust see fragment pärineb, on kirjutatud mõned aastakümned pärast Johannese surma. Selle sisu näitab, et pühakirja tekst ei ole sellest ajast tänini oluliselt muutunud ja see kinnitab Piibli usaldusväärsust. (1/4, lk 10—11)
Miks võib öelda, et mittekahetseva patustaja kogudusest eemaldamine on Jumala armastuse väljendus?
Piiblil põhinev kogudusest eemaldamine on tõsine samm, ent seda tehakse heal eesmärgil. (1. Kor. 5:11—13.) Seeläbi austatakse Jumala nime, hoitakse kogudust puhtana ja lisaks võib see tuua patustanu mõistusele. (15/4, lk 29—30)