1., 2. Kuidas on Jehoova õpetanud meid teda armastama?

PARIM viis, kuidas isa saab oma lapsi õpetada, on tema isiklik eeskuju. Apostel Johannes kirjutas: „Me armastame, sest tema [Jumal] on meid esmalt armastanud.” (1. Joh. 4:19.) Jehoova isalik armastus on täiuslik ja see ajendab meid teda armastama.

² Mis mõttes on Jumal „meid esmalt armastanud”? Apostel Paulus ütles: „Jumal pakub meile oma armastust sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime veel patustajad.” (Rooml. 5:8.) Sellise suure ohvriga, andes meie eest lunastuseks omaenda poja, on Jehoova näidanud, mis on tõeline armastus. See avaldub isetus andmises, ennastohverdavates tegudes. Tänu sellisele Jumala suuremeelsele teole on meil võimalik talle läheneda, kogeda tema armastust ja osutada talle vastuarmastust. (1. Joh. 4:10.)

3., 4. Kuidas peaks väljenduma meie armastus Jumala vastu?

³ Armastus on Jehoova peamine omadus. Seega võime mõista, miks ütles Jeesus ühele mehele, et kõige olulisem käsk on: „Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ning kogu oma mõistuse ja jõuga.” (Mark. 12:30.) Neist Jeesuse sõnadest ilmneb, et peaksime armastama  Jumalat kogu südamest. Jehoovat kurvastab see, kui meie süda on jagatud, kui armastame kedagi või midagi temast rohkem. Samas tuleks meil armastada Jumalat ka kogu hingest ning kogu oma mõistuse ja jõuga. See tähendab, et siiras armastus Jumala vastu on midagi palju enamat kui vaid tunne, sellega on seotud ka meie mõistus ja teod. Just sellist armastust Jehoova meilt ootabki. (Loe Miika 6:8.)

⁴ Kuidas me saame näidata, et me tõesti armastame oma taevast isa? Armastus Jumala vastu peaks olema meie elus kõige tähtsam. Nagu Jeesus andis mõista, peaks see hõlmama nii meie tundeid, mõistust kui ka tegusid. Eelmises artiklis arutasime nelja viisi, kuidas Jehoova on väljendanud suurt armastust oma laste vastu. Vaadelgem nüüd, kuidas meie saame ilmutada ja süvendada oma armastust Jehoova vastu.

5. Mida me soovime omalt poolt teha, kui mõtleme, mida kõike Jehoova on meie heaks teinud?

⁵ Kui saad kingituse, siis mida sa teed? Tavaliselt väljendad sa mingil moel oma tänu. Sul on kingi üle hea meel ja sa püüad selle parimal viisil kasutusele võtta. Jaakobus kirjutas: „Iga hea and ja iga täiuslik kingitus on ülalt, taevase valguse isalt, kes pole muutlik nagu vari.” (Jaak. 1:17.) Jehoova annab meile kõike, mida me vajame eluks ja selleks, et olla õnnelikud. Kas ei ajenda see meid talle vastuarmastust osutama?

6. Mida pidid iisraellased tegema, et Jehoova neid õnnistaks?

⁶ Jehoova hoolitses iisraellaste eest sadu aastaid ning õnnistas neid külluslikult nii ainelises kui ka vaimses mõttes. (5. Moos. 4:7, 8.) Selliste õnnistuste saamine sõltus aga sellest, kas nad kuuletusid Moosese seadusele. Näiteks pidid nad tooma Jehoovale korrapäraselt ohvreid, parima „oma maa uuest saagist”. (2. Moos. 23:19.) Nõnda said iisraellased näidata, et nad ei pea Jehoova armastust ja õnnistusi endastmõistetavaks. (Loe 5. Moosese 8:7—11.)

7. Kuidas me saame oma vara kasutades näidata armastust Jehoova vastu?

⁷ Kuidas on lood meiega? Kuigi tänapäeval ei oota Jehoova meilt Moosese seaduses nõutud ohvreid, on igati kohane väljendada oma armastust sellega, et austame teda „oma varandusega”. (Õpet. 3:9.) Mis on mõned viisid, kuidas me saame seda teha? Näiteks saame kasutada oma ainelist vara nii kohaliku kui ka ülemaailmse kuningriigitöö toetamiseks. See on kindlasti üks hea viis väljendada Jehoovale oma armastust, sõltumata sellest, milline on meie majanduslik olukord. (2. Kor. 8:12.) On aga teisigi viise, kuidas näidata Jehoovale oma armastust.

8., 9. Kuidas on Jehoova tõotuse usaldamine seotud meie armastusega tema vastu? Too näide.

⁸ Jeesus õpetas oma järelkäijatele, et pole vaja tunda muret toidu ja riietuse pärast, vaid kõige tähtsamaks tuleks pidada Jumala kuningriiki. Ta ütles, et meie taevane isa teab, mida me vajame. (Matt. 6:31—33.) See, mil määral me seda tõotust usaldame, näitab meie armastuse sügavust Jehoova vastu, sest armastus ja usaldus käivad käsikäes. Me ei saa tõeliselt armastada isikut, keda me ei usalda. (Laul 143:8.) Seega oleks  hea endalt küsida: „Kas minu eesmärgid ja eluviis peegeldavad seda, et ma tõesti armastan Jehoovat? Kas kõigist minu tegudest ilmneb usaldus selle vastu, et Jumal suudab mu vajaduste eest hoolitseda?”

⁹ Kristlasel nimega Mike oli selline armastus ja usaldus. Noorena tekkis tal tugev soov teenida Jumalat välismaal. Ta abiellus ja sai kahe lapse isaks, kuid see soov ei nõrgenenud. Saanud õhutust paljudest vastavateemalistest artiklitest ja kuulanud kogemusi teenistusest suurema vajadusega piirkondades, otsustas Mike koos perega oma elu lihtsustada. Nad müüsid oma maja ja kolisid korterisse. Seejärel kärpis Mike oma koristusfirma tegevust ja õppis, kuidas juhtida äri interneti kaudu. Tänu sellele sai pere kolida välismaale. Olles teeninud seal õnnelikult kaks aastat, sõnas Mike: „Oleme kogenud, kui õiged on Jeesuse sõnad, mis on kirjas Matteuse 6:33!”

10. Miks meil on hea Taaveti sarnaselt mõtiskleda Jehoova õpetuse üle?

¹⁰ Umbes 3000 aasta eest kirjutas kuningas Taavet taevalaotuse kohta: „Taevas annab teada Jumala aust, taevalaotus jutustab tema kätetööst.” Seejärel, imetledes Jumala seaduses sisalduvat tarkust, ütles ta: „Jehoova seadus on täiuslik, see annab uut jõudu, Jehoova meeldetuletused on usaldusväärsed, need teevad kogenematu targaks.” Ta jätkas oma tänumeelset mõtiskelu sõnadega: „Olgu mu suu sõnad ja südame mõtted meelepärased sulle, Jehoova, mu kalju ja mu lunastaja.” Nendest mõtteavaldustest on näha, et Taavetil olid oma Jumalaga südamlikud ja lähedased suhted. (Laul 19:1, 7, 14.)

11. Kuidas me peaksime kasutama Jehoova antud teadmisi, et väljendada oma armastust tema vastu? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹¹ Tänapäeval on meil juba päris palju teadmisi Jehoova loomistööst ja tema eesmärkidest. Maailm propageerib kõrgharidust ja akadeemilist edasiõpet, kuid kogemused on näidanud, et tagajärjeks võib sageli olla see, et inimene kaotab usu ja tema armastus Jumala vastu hääbub. Piibel aga ei õhuta meid mitte ainult armastama teadmisi, vaid ka omandama tarkust ja arusaamist. See tähendab, et tuleb õppida kasutama teadmisi, mida Jumal on meile andnud, et sellest oleks kasu nii meile endile kui ka teistele. (Õpet. 4:5—7.) Jumal „tahab, et kõiksugused inimesed pääseksid ja õpiksid tõde hästi tundma”. (1. Tim. 2:4.) Meie armastus Jehoova vastu ilmneb selles, et kuulutame kogu südamest head sõnumit Jumala kuningriigist ja aitame inimestel mõista Jumala suurejoonelist eesmärki seoses inimkonnaga. (Loe Laul 66:16, 17.)

12. Kuidas väljendas üks noor oma tänu Jehoova vaimse juhatuse eest?

¹² Ka noored saavad väljendada oma armastust Jehoova vastu ja olla tänulikud tema vaimse juhatuse eest. Shannon jutustab, et kui ta oli 11-aastane, käis ta koos oma vanemate ja 10-aastase õega kokkutulekul, mille teemaks oli „Jumalale andumus”. Ühe programmiosa ajaks paluti noortel istuda eraldi sektorisse. Shannon närveeris pisut, kuid tegi seda siiski. Kui kõigile noortele anti imekena raamat „Noored  küsivad. Praktilisi vastuseid”, oli ta ülirõõmus. Kuidas mõjutas see Shannoni tundeid Jumal Jehoova vastu? Ta jutustab: „Just siis ma mõistsin, et Jehoova on tõeline ja et ta armastab mind isiklikult väga-väga.” Ta lisab: „Kui õnnelikud me oleme, et meie suur Jumal Jehoova teeb meile heldelt selliseid kauneid ja imelisi kingitusi!”

13., 14. Mida näitab meie suhtumine Jehoova nõuannetesse meie armastuse kohta tema vastu?

¹³ „Keda Jehoova armastab, seda ta noomib, nagu isa poega, kellest ta rõõmu tunneb,” sõnab Piibel. (Õpet. 3:12.) Kuidas tuleks meil sellesse tõsiasja suhtuda? Apostel Paulus kirjutas realistlikult: „Ükski karistus ei too esialgu rõõmu, vaid on valus.” Sellega ei kahandanud Paulus manitsemise tähtsust ja väärtust. Ta jätkas: „Kuid need, keda karistuse kaudu on kasvatatud, lõikavad hiljem rahu- ja õigusevilja.” (Heebr. 12:11.) Kui me armastame Jehoovat, tuleb meil olla valvas, et me ei suhtuks tema nõuannetesse ükskõikselt või ei hakkaks neid põlgama. Mõnele võib see olla tõeline proovikivi. Armastus Jumala vastu on aga suureks abiks.

¹⁴ Malaki päevil ei hinnanud paljud juudid Jumala nõuandeid. Nad teadsid, milliseid ohvreid tuleb seaduse järgi tuua, kuid nad muutusid selle suhtes nii hooletuks, et Jehoova pidi neid karmilt manitsema. (Loe Malaki 1:12, 13.) Kui tõsine see olukord oli? Pane tähele Jehoova sõnu: „Siis saadan ma teie peale needuse ja muudan teie õnnistused needusteks. Jah, ma olen muutnud õnnistused needusteks, sest te pole võtnud mu käsku tõsiselt.” (Mal. 2:1, 2.) Jehoova juhatuse tahtlikul ja harjumuspärasel eiramisel võivad olla rängad tagajärjed.

15. Millisest tänapäeva maailmas levinud suhtumisest tuleks meil hoiduda?

¹⁵ Tänapäeva minakeskses maailmas pole kerge teistele nõu anda või neid  manitseda. Veel raskem on manitsust kuulda võtta. Ka need, kes nõu kuulda võtavad, teevad seda sageli vastumeelselt. Kristlasi aga õpetatakse: „Ärge laske enam sellel ajastul end vormida.” Meil tuleb tähele panna Jumala täiuslikku tahet ja selle järgi tegutseda. (Rooml. 12:2.) Jehoova annab oma organisatsiooni kaudu meile ajakohast nõu paljudes eluvaldkondades: käitumises vastassugupoolega, seltskonnavalikus ja meelelahutuses. Kui võtame selliseid nõuandeid heal meelel kuulda ja rakendame neid ellu, siis näitame oma tänulikkust ning seda, et me tõesti armastame Jehoovat kogu südamest. (Joh. 14:31; Rooml. 6:17.)

16., 17. a) Miks tuleks meil otsuste langetamisel arvestada Jehoova tahtega? b) Kuidas ilmnes iisraellaste puhul see, et neil jäi vajaka armastusest ja usaldusest Jehoova vastu?

¹⁶ Kui väiksed lapsed tajuvad ohtu, jooksevad nad kohe oma vanemate juurde. Kui lapsed kasvavad suuremaks, saavad nad järjest iseseisvamaks ja õpivad ise otsuseid langetama. See käib täiskasvanuks saamise juurde. Need aga, kel on oma vanematega lähedased suhted, on tähtsates küsimustes ikka valmis nende arvamust ära kuulama. Vaimsete asjadega on sama lugu. Jehoova annab meile oma vaimu, et meil oleks nii tahet kui ka jõudu tegutseda. Ent kui me ei arvesta otsuste tegemisel Jumala tahtega, näitab see, et meil jääb vajaka armastusest ja usaldusest tema vastu. (Filipl. 2:13.)

¹⁷ Prohvet Saamueli päevil said iisraellased lahingus vilistitega rängalt lüüa. Jumala rahvas vajas hädasti abi ja kaitset. Mida nad tegid? Nad ütlesid: „Võtkem Siilost Jehoova lepingulaegas, et see oleks meiega ja päästaks meid vaenlaste käest.” Mis oli tulemus? „Iisrael sai rängalt lüüa, langes 30 000 jalameest. Jumala laegas võeti saagiks.” (1. Saam. 4:2—4, 10, 11.) Iisraellased olid laeka kaasa võtnud ilmselt selle mõttega, et siis Jehoova aitab ja kaitseb neid. Tegelikult aga polnud nad otsinud Jehoova juhatust; nad järgisid omaenda ideid ja tagajärjed olid katastroofilised. (Loe Õpetussõnad 14:12.)

18. Kuidas me peaksime suhtuma Jehoovalt abiotsimisse?

¹⁸ Laulukirjutaja väljendas oma südame hoiakut, kirjutades: „Oota Jumalat, sest ma tänan teda veel kui oma võimsat päästjat. Mu Jumal, ma olen ahastuses. Seepärast meenutan ma sind.” (Laul 42:5, 6.) Millised sügavad tunded ja armastus Jehoova vastu! Kas sinul on samasugune armastus ja usaldus meie taevase isa vastu? Isegi kui vastad jaatavalt, võid sa usaldust tema vastu ikka edasi kasvatada. Piibel ütleb: „Usalda Jehoovat kogu südamest ja ära toetu omaenda arusaamisele. Arvesta temaga kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks.” (Õpet. 3:5, 6.)

19. Mil moel sa soovid väljendada oma armastust Jehoova vastu?

¹⁹ Jehoova on meid esmalt armastanud ja niimoodi meile õpetanud, kuidas meie saame teda armastada. Pidagem siis hoolega silmas tema ülimat eeskuju. Väljendagem järjest enam oma armastust tema vastu ning tehkem seda „kogu südamest ja hingest ning kogu oma mõistuse ja jõuga”. (Mark. 12:30.)