1., 2. Kust pärineb meie südametunnistus ja miks me peaksime olema tänulikud, et meil see olemas on?

JUMAL JEHOOVA lõi inimesed vaba tahtega, vabadusega ise valikuid langetada. Ta andis esimesele mehele ja naisele ning nende järeltulijatele südametunnistuse — sisemise teejuhi, mis aitab vahet teha õigel ja valel. Kui seda õigesti kasutada, võib see aidata meil teha head ja hoiduda halvast. Seega on südametunnistus tõend Jumala armastusest meie vastu ja sellest ilmneb tema soov, et kogu inimkond teeks head.

² Südametunnistus toimib inimestes ka tänapäeval. (Loe Roomlastele 2:14, 15.) Kuigi paljud ei järgi Piibli käitumisnorme, on ikka neid, kes teevad head ega salli halba. Südametunnistus hoiab paljusid tagasi tegemast teistele kurja. Mõtle, kui palju hullem olukord maailmas valitseks, kui inimestel poleks südametunnistust. Sel juhul oleks kurjust meie ümber palju rohkem. Kui tänulikud me oleme, et Jumal on andnud inimestele südametunnistuse!

3. Kuidas mõjutab ühe kristlase südametunnistus tervet kogudust?

³ Erinevalt paljudest teistest tahavad Jehoova teenijad oma  südametunnistust treenida. Nad soovivad, et nende südametunnistus töötaks kooskõlas Jumala sõnas toodud normidega selle kohta, mis on õige ja vale, hea ja halb. Kui kristlasel on hästi treenitud südametunnistus, aitab see kaasa koguduse ühtsusele. Kristliku südametunnistuse treenimiseks ja kasutamiseks on aga vaja midagi rohkemat, kui vaid teadmisi Piiblist. Piibel seostab hea südametunnistuse usu ja armastusega. Paulus kirjutas: „Nende juhtnööride sihiks on armastus, mis tuleneb puhtast südamest, heast südametunnistusest ja silmakirjatsematust usust.” (1. Tim. 1:5.) Kui me treenime oma südametunnistust ja võtame seda kuulda, siis meie usk ja armastus Jehoova vastu tugevnevad. See, kuidas me oma südametunnistust kasutame, näitab, milline on meie vaimsus, mis on meie südames ning kui suur soov on meil teha heameelt Jehoovale. See sisemine hääl näitab, millised me tegelikult oleme.

4. Kuidas me saame oma südametunnistust treenida?

⁴ Kuidas me siis saame oma südametunnistust treenida? Peamine viis on uurida palvemeeles korrapäraselt Piiblit, mõtiskleda loetu üle ja rakendada õpitut ellu. Muidugi hõlmab see enamat, kui vaid faktide kogumist ja reeglite tundmaõppimist. Piibli uurimine peaks andma meile järk-järgult üha selgema pildi Jehoovast, tema isiksusest, tema omadustest ning sellest, mis talle meeldib ja mis mitte. Nii saame oma südametunnistust häälestada Jehoova seaduste järgi. Piibli uurimine peaks puudutama meie südant ja kasvatama meis soovi üha rohkem temaga sarnaneda.

5. Mida me selles artiklis arutame?

⁵ Ent kuidas aitab treenitud südametunnistus meid siis, kui on tarvis langetada otsuseid? Kuidas me saame näidata, et austame usukaaslaste otsuseid, mida nad oma südametunnistuse põhjal on teinud? Ja kuidas võib meie südametunnistus ajendada meid tegema innukalt häid tegusid? Võtame neid küsimusi silmas pidades vaatluse alla kolm valdkonda, kus me vajame hästi treenitud südametunnistust: 1) terviseküsimused, 2) meelelahutus ja 3) kuulutustöö.

6. Mis on üks valdkond, milles võib tekkida küsimusi ja milles on vaja langetada otsuseid?

⁶ Piibel ergutab meid hoiduma kahjulikest tegevustest ning olema mõõdukad sellistes harjumustes nagu söömine ja joomine. (Õpet. 23:20; 2. Kor. 7:1.) Kui rakendame Piibli põhimõtteid, siis saame oma tervist teatud määral kaitsta, kuigi vananemine ja haigused mõjutavad meid ikka. Mõnel maal on kättesaadav nii tavameditsiin kui ka mitmesugused alternatiivravi võimalused. Harubürood saavad sageli vendadelt ja õdedelt kirju, kus küsitakse, millist ravi eelistada. Paljud küsivad mingi konkreetse raviviisi kohta, et kas see on Jehoova teenijale vastuvõetav.

7. Mis aitab meil langetada otsuseid raviviisi valikul?

⁷ Ei harubürool ega kohalikel kogudusevanematel pole õigust mõne Jehoova tunnistaja eest terviseküsimustes otsuseid langetada, isegi kui ta neilt otse küsib, mida teha. (Gal. 6:5.) Muidugi saavad nad pöörata tähelepanu Jehoova põhimõtetele. Näiteks on kristlasel vaja pidada meeles Piibli käsku „hoiduda ... verest”. (Ap. t. 15:29.) See välistab selgelt sellise raviviisi, mis hõlmab täisvere või selle nelja  põhikomponendi manustamist. Sellised teadmised ja südametunnistus aitavad kristlasel langetada isiklikku otsust ka seoses väiksemate verefraktsioonidega. * Ent millised teised Piibli nõuanded on meile abiks raviviisi valikul?

8. Kuidas aitab kirjakoht Filiplastele 4:5 meid terviseküsimustes?

⁸ Õpetussõnad 14:15 ütleb: „Lihtsameelne usub igat sõna, aga arukas kaalub igat oma sammu.” Mõnele haigusele ei pruugi olla mingit üldtunnustatud ravi. Seepärast on vaja olla ettevaatlik raviviiside suhtes, mida kõvasti kiidetakse, kuid mille väidetav tõhusus põhineb vaid kuuldustel. Paulus hoiatas: „Teie mõistlikkus olgu kõigile ilmne.” (Filipl. 4:5.) Kui oleme mõistlikud, siis ei kuluta me terviseprobleemidele nii palju aega, et vaimsed asjad jäävad tagaplaanile. Lubades tervisemuredel saada oma elus kõige tähtsamaks, on meil oht muutuda enesekeskseks. (Filipl. 2:4.) Jehoova teenimine on elus kõige tähtsam ja seega tuleb tervisemurede suhtes jääda mõistlikuks. (Loe Filiplastele 1:10.)

9. a) Kuidas mõjutab kirjakoht Roomlastele 14:13, 19 meie otsuseid terviseküsimustes? b) Mismoodi võib meie ühtsus ohtu sattuda?

⁹ Mõistlik kristlane ei suru teistele peale enda eelistusi. Ühes Euroopa riigis propageeris üks abielupaar innukalt teatud toidulisandit ja dieeti. Mõnda usukaaslast suutsid nad veenda seda dieeti järgima, teisi aga mitte. Aja jooksul ilmnes, et tulemused polnud sellised, mida oodati, ja see põhjustas palju pahameelt. Sellel paaril oli õigus otsustada, mida nad ise tarvitavad, kuid kas oli mõistlik selle terviseküsimuse tõttu seada ohtu koguduse ühtsus? Esimesel sajandil oli Rooma kristlaste seas eriarvamusi teatud toitude söömise ja mõningate päevade tähistamise suhtes. Mis nõu Paulus neile andis? Ta ütles: „Mõni peab üht päeva tähtsamaks kui teist, kuid teise meelest on kõik päevad ühesugused. Igaüks olgu kindel, et tema otsus on õige.” Tähtis oli hoiduda saamast teistele komistuskiviks. (Loe Roomlastele 14:5, 13, 15, 19, 20.)

10. Miks tuleks meil austada teiste otsuseid isiklikes asjades? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹⁰ Kui me ei mõista mõne usukaaslase otsust, mille ta oma südametunnistuse põhjal mingis isiklikus asjas on langetanud, ei tohiks me teda kärmelt hukka mõista või tunda, et peaksime veenma teda meelt muutma. Võib-olla on kellegi südametunnistus veel piisavalt treenimata või siis teatud küsimustes liiga tundlik. (1. Kor. 8:11, 12.) Ent asi võib olla ka selles, et meil on tarvis uurida hoopis oma südametunnistust ja seda Jehoova põhimõtete alusel treenida.  Sellistes valdkondades nagu terviseküsimused peaks igaüks ise otsuse langetama ja olema valmis selle eest vastutama.

11., 12. Millist Piibli nõuannet tuleks meelelahutuse valikul meeles hoida?

¹¹ Jehoova on loonud inimesed nii, et nad saavad tunda rõõmu meelelahutusest ja see on neile isegi kasulik. Saalomon kirjutas, et on „aeg naerda” ja „aeg tantsida”. (Kog. 3:4.) Ent mitte iga ajaviide pole kasulik, lõõgastav või kosutav. Samuti pole hea liiga palju või liiga tihti meelt lahutada. Kuidas aitab südametunnistus meil valida kosutavat meelelahutust?

¹² Pühakiri hoiatab meid „patuse loomuse tegude” eest. Nendeks on „hoorus, kõlvatus, jultunud käitumine, ebajumalakummardamine, spiritism, vaen, riid, kiivus, vihahood, tülid, lahkhelid, sektid, kadedus, purjutamine, metsik pidutsemine ja muu sellesarnane”. Paulus kirjutas, et „need, kel on tavaks nõnda toimida, ei päri Jumala kuningriiki”. (Gal. 5:19—21.) Sellega seoses oleks tark endalt küsida: „Kas minu südametunnistus ajendab mind hoiduma sellistest spordialadest, mis ärgitavad agressiivsust, võiduhimu, natsionalismi või vägivalda? Kas mu sisemine hääl hoiatab mind, kui mul tekib kiusatus vaadata filmi, mis sisaldab pornograafilisi stseene või mis ärgitab ebamoraalsust, joomarlust või spiritismi?”

13. Kuidas aitavad meid seoses meelelahutusega nõuanded, mis on kirjas 1. Timoteosele 4:8 ja Õpetussõnad 13:20?

¹³ Piiblis on ka põhimõtteid, mis aitavad meil vormida oma südametunnistust, et oskaksime langetada otsuseid seoses meelelahutusega. Üks põhimõte on see, et „keha treenimisest on veidi kasu”. (1. Tim. 4:8.) Paljud on kogenud, et parajal määral kehalist aktiivsust on kasulik tervisele ning see värskendab nii keha kui ka vaimu. Ent kui meile meeldib teha sporti kellegagi koos, siis kas on ükskõik, kellega? Õpetussõnad 13:20 ütleb: „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes rumalatega seltsib, sellel läheb halvasti.” Seega tuleks meil meelelahutuse osas teha tarku valikuid, võttes appi Piibli alusel treenitud südametunnistuse.

14. Kuidas rakendas üks perekond kirjakohas Roomlastele 14:2—4 leiduvaid põhimõtteid?

¹⁴ Christian ja Daniela on kahe teismelise tüdruku vanemad. Christian räägib: „Meil oli pere piibliõhtul arutelu meelelahutuse teemal. Kõik olid nõus sellega, et mõni ajaviide on sobilik, mõni jälle mitte. Kellega aga oleks hea koos aega veeta? Üks meie tütardest kurtis, et koolis vahetunni ajal käituvad mõned tunnistajatest noored viisil, mis tema arvates pole kohane, ja ta on tundnud survet käituda nende moodi. Rääkisime sellest, et igaüks meist peaks laskma end juhtida oma südametunnistusel ning valima, mida ta teeb ja kellega.” (Loe Roomlastele 14:2—4.)

15. Kuidas on kirjakoht Matteuse 6:33 meile abiks meelelahutuse planeerimisel?

¹⁵ Samuti peaksime mõtlema sellele, millal meelt lahutada. Kas sa plaanid meelelahutuse selliseks ajaks, mil pole teokraatlikke tegevusi, nagu koosolekuid, kuulutustööd ja iseseisvat piibliuurimist? Või kas püüad teokraatlikke tegevusi kuidagi mahutada vaba aja veetmise vahele? Mis on sinule kõige olulisem? Jeesus ütles: „Pidage siis kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki  ja tema õigust ning kõike seda muud antakse teile.” (Matt. 6:33.) Kas sinu südametunnistus ajendab sind kooskõlas Jeesuse nõuandega seadma tähtsamad asjad esikohale?

16. Kuidas on südametunnistus seotud meie kuulutustööga?

¹⁶ Hea südametunnistus teeb midagi enamat, kui vaid hoiatab meid vääralt käitumast. See ajendab meid tegema häid tegusid. Esmajärjekorras on nende heade tegude hulgas kuulutustöö, seda nii majast majja kui ka eraviisil. Pauluse südametunnistus ajendas teda kuulutama. Ta kirjutas: „Mu kohus on seda teha. Tõesti, häda mulle, kui ma head sõnumit ei kuuluta!” (1. Kor. 9:16.) Kui me teda jäljendame, siis kinnitab südametunnistus meile, et teeme õiget asja. Ja kui me kuulutame head sõnumit, siis me otsekui koputame nende südametunnistusele, kellega me räägime. Paulus ütles: „Me ... teeme tõde tuntuks, ning oleme sellega Jumala ees heaks eeskujuks igale inimesele [sõna-sõnalt „iga inimese südametunnistusele”].” (2. Kor. 4:2, allmärkus.)

17. Kuidas tegutses üks noor õde oma südametunnistuse ajel?

¹⁷ Kui Jacqueline oli 16-aastane, õpetati talle koolis bioloogiatunnis evolutsiooniteooriat. Jacqueline ütleb: „Minu südametunnistus ei lubanud mul osaleda arutelus sama aktiivselt nagu tavaliselt. Ma ei saanud toetada evolutsiooniteooriat. Seepärast selgitasin õpetajale oma seisukohta. Minu üllatuseks oli ta väga sõbralik ja pakkus mulle võimalust rääkida kogu klassile loomisest.” Jacqueline tundis suurt rahulolu, et oli kuulanud Piibli abil treenitud südametunnistust ja tegutsenud selle ajel. Kas ka sinu südametunnistus ajendab sind tegema seda, mis on õige?

18. Miks me peaksime soovima endale head ja usaldusväärset südametunnistust?

¹⁸ On tõesti kiiduväärt, kui meie eesmärk on seada oma elu üha rohkem kooskõlla Jehoova normide ja toimimisviisidega. Südametunnistus on selles meile väärtuslik abimees. Kui toitume korrapäraselt Jumala sõnast, mõtiskleme selle üle ja püüame õpitut oma elus rakendada, siis treenime oma südametunnistust. Nii on südametunnistus meile väärtuslik teejuht kristlikus elus.