1., 2. Miks armastas Jeesus Martat, kuid mis tõi esile Marta ebatäiuse?

MIS tuleb sulle kõigepealt meelde, kui mõtled piiblitegelasele Martale? Jeesus armastas isetult paljusid jumalakartlikke naisi, nagu oma armsat ema Maarjat ning ka Marta õde Maarjat, kuid vaid Marta kohta on öeldud nimeliselt, et Jeesus armastas teda. (Joh. 11:5; 19:25–27.) Miks mainitakse Martat nii eriliselt?

² Jeesus armastas Martat tema külalislahkuse ja töökuse pärast, kuid eelkõige tema vaimsuse pärast. Marta tõesti uskus Jeesuse õpetusi ja seda, et Jeesus on tõotatud messias. (Joh. 11:21–27.) Samal ajal oli ta muidugi ebatäiuslik nagu me kõik. Kord kui Marta võõrustas Jeesust, sai ta oma õe Maarja peale pahaseks ja ütles Jeesusele, et too tema õde korrale kutsuks. Marta lausus: „Isand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde on jätnud kõik toimetused minu teha? Ütle talle, et ta mulle appi tuleks.” (Loe Luuka 10:38–42.) Mida me võime sellest loost õppida?

3., 4. Mis mõttes valis Maarja „hea osa” ja millise õppetunni sai Marta? (Vaata pilti artikli alguses.)

³ Püüa seda õhtut ette kujutada. Jeesus on tänulik Marta ja Maarja külalislahkuse eest ning soovib neile omalt poolt vaimseid tõdesid õpetada. Maarja haarab kohe kinni võimalusest suurelt õpetajalt õppida, ta istub „Isanda jalgade juures” ja kuulab, mida ta räägib. Marta võiks teha sedasama ja kahtlemata saaks ta Jeesuselt selle eest kiita.

⁴ Ent Marta on hõivatud erilise söömaaja korraldamise ja muude kodutöödega, et Jeesusele külaskäik võimalikult meeldivaks teha. Kõik need toimetused kasvavad tal aga üle pea ning ta ärritub Maarja peale. Jeesus paneb tähele, et Marta pingutab üle ning ütleb talle lahkelt: „Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad end paljuga.” Seejärel annab ta mõista, et piisaks täiesti vaid ühest roast. Siis pöörab Jeesus tähelepanu Maarjale ja kiidab teda: „Maarja on endale hea osa valinud ja seda ei võeta temalt ära.” Maarja unustab ilmselt varsti, mida ta sel erilisel õhtul sööb, kuid ta ei unusta kunagi seda, mida Jeesus õpetab, ja seda, et Jeesus teda tunnustab tema jagamatu tähelepanu eest. Rohkem kui 60 aastat hiljem kirjutas apostel Johannes, et Jeesus armastas Martat ja tema õde. (Joh. 11:5.) Nendest sõnadest ilmneb, et Marta võttis kuulda Jeesuse armastavat manitsust ja et ta teenis Jehoovat ustavalt kogu ülejäänud elu.

5. Missugune on maailm tänapäeval võrreldes piibliaegadega ning mis küsimus seega kerkib?

⁵ Missugune on maailm tänapäeval võrreldes piibliaegadega? „Mitte kunagi varem ajaloos pole inimkond saanud hoobelda nii uhkete kommunikatsioonivahendite, ülikiirete trükipresside, ohtralt illustreeritud ajakirjade ning raadio, filmitööstuse ja televisiooniga. ... Meediakanalid pommitavad meid iga päev uue infoga. ... Mõne aja eest meeldis meile mõelda, et me elame valgustusajastul. Kuid üha enam on see muutumas tähelepanu hajutavaks ajastuks.” Need sõnad öeldi grupile üliõpilastele Ameerika Ühendriikides rohkem kui 60 aastat tagasi. „Selle maailma lõpu lähenedes tähelepanu hajutav infotulv ilmselt muudkui kasvab,” kirjutas 1958. aasta 15. septembri Vahitorn. Nii on see tõesti läinud! Seega kerkib tähtis küsimus: mida teha, et meie tähelepanu ei hajuks ja et saaksime Maarja sarnaselt keskenduda vaimsetele asjadele?

6. Kuidas on Jehoova rahvas tehnikasaavutusi hästi ära kasutanud?

⁶ Jumala organisatsiooni maine osa on õige jumalateenimise edendamiseks maailma tehnikasaavutusi alati hästi ära kasutanud. Võtame näiteks „Loomise fotodraama” („Photo-Drama of Creation”), värvilistest slaididest ja filmilõikudest linateose, mis oli sünkroniseeritud heliga. Enne esimest maailmasõda ja selle ajal nägid miljonid inimesed kogu maailmas seda fotodraamat, mis lõppes Jeesus Kristuse tuhandeaastase rahuvalitsuse kujutamisega. Hiljem kajastati kuningriigisõnumit raadio teel ja seda kuulsid veel miljonid. Tänapäeval kasutatakse arvuteid ja internetti, et levitada head sõnumit ka kõige kaugematel saartel ja maa kõrvalisemates nurkades.

7. a) Miks on ohtlik praeguses maailmas pakutavat liiga palju kasutada? b) Millele me peaksime keskenduma? (Vaata allmärkust.)

 ⁷ Piibel aga hoiatab, et selle maailma poolt pakutava ülemäärane kasutamine on ohtlik. (Loe 1. Korintlastele 7:29–31.) Kristlane võib kergesti hakata kulutama liiga palju aega asjadele, mis pole otseselt väärad, nagu hobid, meelelahutuslik lugemine, telerivaatamine, vaatamisväärsustega tutvumine, kaubanduskeskustes ajaveetmine ning uusimate tehnikavidinate ja luksusasjade otsimine. Meie aega võivad raisata ka suhtlusvõrgustikud, sõnumite või meilide saatmine ning harjumuslik viimaste uudiste ja sporditulemuste jälgimine ning neist võib saada lausa sõltuvus. * (Kog. 3:1, 6.) Kui me ei piira aega, mis kulub ebaolulistele asjadele, võivad need viia meid kõrvale kõige tähtsamast tegevusest – Jehoova teenimisest. (Loe Efeslastele 5:15–17.)

8. Miks on väga tähtis järgida nõuannet mitte armastada seda, mis on omane maailmale?

⁸ Saatan on hoolitsenud selle eest, et see maailm tunduks meile ahvatlev ja juhiks meie tähelepanu Jehoova teenimiselt kõrvale. Nii oli see esimesel sajandil ja veel enam peab see paika tänapäeval. (2. Tim. 4:10.) Seega tuleks meil panna tähele nõuannet „ärge armastage ... seda, mis on maailmale omane”. Kui püüame seda nõuannet pidevalt järgida, siis ei lase me oma tähelepanul hajuda ja meie armastus Jumala vastu kasvab. See omakorda teeb meile Jumala tahte täitmise lihtsamaks ja meil on igavesti tema soosing. (1. Joh. 2:15–17.)

9. Millele me peaksime Jeesuse sõnade kohaselt keskenduma ja mis eeskuju ta meile andis?

⁹ Jeesuse lahke nõuanne Martale oli täielikult kooskõlas tema õpetuste ja eeskujuga. Ta julgustas jüngreid kinnitama oma pilgu ühele asjale, et kuningriigitööd tehes miski nende tähelepanu ei hajutaks. (Loe Matteuse 6:22, 33.) Jeesus ei koormanud end materiaalse varaga, tal polnud oma maja ega maad. (Luuka 9:58; 19:33–35.)

10. Millise eeskuju jättis Jeesus meile oma teenistuse alguses?

¹⁰ Jeesuse maise teenistuse ajal toimus paljugi sellist, mis oleks võinud ta  tähelepanu hajutada, kuid ta ei lasknud sellel kordagi juhtuda. Kui ta oma teenistuse alguses Kapernaumas rahvast õpetas ja imetegusid tegi, anusid inimesed teda, et ta ei lahkuks sellest linnast. Kuidas Jeesus nende keelitusele vastas? Ta ütles: „Ma pean ka teistele linnadele kuulutama head sõnumit Jumala kuningriigist, sest selleks on mind läkitatud.” (Luuka 4:42–44.) Ta käiski Palestiina risti-põiki läbi, tehes kuulutus- ja õpetustööd. Kuigi Jeesus oli täiuslik, olid tal tavalise inimese vajadused ja mõnikord tundis ta pärast pikka tööpäeva suurt väsimust. (Luuka 8:23; Joh. 4:6.)

11. Mida ütles Jeesus mehele, kel oli oma vennaga päranditüli, ja millise hoiatuse ta oma kuulajatele andis?

¹¹ Kord hiljem, kui Jeesus õpetas oma järelkäijatele, kuidas tulla toime vastupanuga, katkestas teda üks mees, öeldes: „Õpetaja, ütle mu vennale, et ta jagaks minuga pärandi.” Jeesus aga ei lasknud end vaidlusse tõmmata, vaid vastas: „Inimene, kes on mind määranud teile kohtunikuks või vahemeheks?” Ta jätkas õpetamist, hoiatades oma kuulajaid selle eest, et nad ei laseks aineliste asjade taotlemisel end jumalateenimisest kõrvale juhtida. (Luuka 12:13–15.)

12., 13. a) Mis äratas veidi enne Jeesuse surma mõningate kreeklaste huvi tema vastu? b) Kuidas lahendas Jeesus olukorra, mis võinuks tema tähelepanu hajutada?

¹² Jeesuse maise elu viimane nädal oli väga stressirohke. (Matt. 26:38; Joh. 12:27.) Tal oli veel palju tööd teha ning teda ootas ees alandav kohtumõistmine ja julm surm. Vaadelgem näiteks, mis juhtus pühapäeval, 9. niisanil aastal 33 m.a.j. Nagu ennustatud, sisenes Jeesus Jeruusalemma eeslisälu seljas ning rahvas tervitas teda: „Õnnistatud olgu, kes tuleb Jehoova nimel kui kuningas!” (Luuka 19:38.) Järgmisel päeval läks Jeesus templisse ja ajas sealt julgelt välja ahned ärimehed, kes kasutasid jumalakoda selleks, et teiste juutide arvel rikastuda. (Luuka 19:45, 46.)

¹³ Jeruusalemmas oleva rahva seas oli ka mõningaid kreeklastest proselüüte, kellele Jeesuse teod avaldasid vägevat muljet. Nad palusid, et apostel Filippus neile temaga kokkusaamise korraldaks. Jeesus aga keeldus sellest, sest ta ei tahtnud lasta oma tähelepanu kõrvale juhtida tähtsamatelt asjadelt, mis teda ees ootasid. Ta ei üritanud saavutada populaarsust, et vältida ohvrisurma Jumala vaenlaste käe läbi. Seega, pärast selgitamist, et ta peab varsti surema, ütles ta Andreasele ja Filippusele: „Kes armastab oma elu, hävitab selle, aga kes vihkab oma elu selles maailmas, hoiab seda igaveseks eluks.” Selle asemel et rahuldada kreeklaste uudishimu, ütles ta oma jüngritele, et neil tuleks olla ennastohverdavad, ning tõotas: „Kes tahab mind teenida, seda austab mu isa.” Võib arvata, et Filippus edastas selle positiivse sõnumi kreeklastele. (Joh. 12:20–26.)

14. Mis näitab Jeesuse tasakaalukust, kuigi kuulutustöö oli tema elus esikohal?

¹⁴ Kuigi Jeesus ei lasknud end kõrvale juhtida oma peamisest eesmärgist – hea sõnumi kuulutamisest –, polnud ta mõtted alati üksnes selle töö juures. Ta võttis vastu vähemalt ühe kutse pulmapeole ja aitas omalt poolt kaasa selle sündmuse õnnestumisele, kui muutis ime läbi vee veiniks. (Joh. 2:2, 6–10.) Samuti käis ta õhtusöökidel lähedaste sõprade ja võimalike tulevaste jüngrite  juures. (Luuka 5:29; Joh. 12:2.) Mis aga veelgi tähtsam, Jeesus võttis sageli aega, et palvetada, omaette mõtiskleda ja ka puhata. (Matt. 14:23; Mark. 1:35; 6:31, 32.)

15. Mis nõu Paulus andis ja millise hea eeskuju ta ise jättis?

¹⁵ „Heitkem meiegi endalt ära kõik, mis meid koormab,” kirjutas apostel Paulus, kes võrdles pühendunud kristlase eluteed pikamaajooksuga. (Loe Heebrealastele 12:1.) Pauluse elu oli kooskõlas sellega, mida ta kuulutas. Ta oli loobunud paljutõotavast karjäärist judaismi usujuhina, mis oleks võinud tuua talle rikkust ja kuulsust. Ta keskendus esmatähtsatele asjadele ja tegi kõvasti kuulutustööd, reisides edasi-tagasi Süüria, Väike-Aasia, Makedoonia ja Juudamaa vahel. „Ma unustan ära, mis on taga, ja sirutun selle poole, mis on ees, ja nõnda ma rühin eesmärgi poole, et saada Jumalalt auhind,” kirjutas Paulus oma lootuse kohta saada igavene elu taevas. (Filipl. 1:10; 3:8, 13, 14.) Kasutades hästi ära oma vallaspõlve, sai Paulus teenida Isandat pühendumusega, „ilma et miski tähelepanu hajutaks”. (1. Kor. 7:32–35.)

16., 17. Kuidas saavad nii vallalised kui ka abielus kristlased järgida Pauluse eeskuju? Jutusta kogemus.

¹⁶ Nagu Paulus, nii on ka mõned kristlased tänapäeval otsustanud jääda vallaliseks, et nad saaksid täielikult pühenduda jumalateenimisele. (Matt. 19:11, 12.) Abielus jumalateenijatel on üldjuhul rohkem perekondlikke kohustusi. Ent nii vallalised kui ka abielus kristlased saavad heita endalt tarbetu koorma, mis võiks jumalateenimisel nende tähelepanu hajutada. See võib tähendada, et tuleb piirata aeganõudvaid harjumusi ja püüda teha rohkem Jehoova teenistuses.

¹⁷ Mõelgem Markile ja Claire’ile, kes kasvasid üles Walesis. Kumbki neist alustas pärast kooli lõpetamist pioneerteenistust ja nad jätkasid pioneeritööd ka pärast abiellumist. Ent nad soovisid teha enamat. Mark jutustab: „Me suutsime oma elu veelgi lihtsustada, nii et müüsime oma kolme magamistoaga maja ja loobusime osaajatööst. Tänu sellele saime hakata osalema rahvusvahelistel ehitustel.” Viimased 20 aastat on nad rännanud läbi Aafrika, aidates seal ehitada kuningriigisaale. Kord oli neil taskus vaid 15 dollarit, kuid Jehoova hoolitses nende eest. Claire räägib: „Meile pakub suurt rahuldust, et saame iga päev osaleda Jehoova teenistuses. Meil on väga palju sõpru ja meil pole millestki puudus. Seda vähest, mille oleme ära andnud, ei saa võrreldagi õnnega, mida pakub Jehoova täisajaline teenimine.” Paljud täisajalised jumalateenijad on kogenud sedasama. *

18. Mis küsimusi oleks hea endale esitada?

¹⁸ Kuidas on lood sinuga? Mida saaksid teha, kui märkad, et su entusiasm Jehoova teenistuses on kahanenud? Kas on miski su tähelepanu kõige tähtsamalt kõrvale viinud? Ehk oleks abi sellest, kui püüad oma piiblilugemise ja -uurimise sisukamaks muuta. Kuidas seda teha? Seda käsitleb järgmine artikkel.