1., 2. Milliseid arvamusi on inimestel Jumala kohta?

PALJUD inimesed arvavad, et nende teod ei lähe Jumalale eriti korda. Tegelikult usuvad mõned, et Jumal pole huvitatud sellest, mis inimestega toimub. Pärast seda, kui supertaifuun Haiyan oli 2013. aasta novembris Filipiinidel laastamistööd teinud, ütles ühe suure linna meer: „Jumal oli sel ajal ilmselt kusagil mujal.”

² Mõned jällegi arvavad, et Jumal ei näe nende tegusid. (Jes. 26:10, 11; 3. Joh. 11.) Nende kohta sobib apostel Pauluse kirjeldus: „Nad pole Jumalat austanud ... Nad on täis igasugust ülekohut, kurjust, ahnust, rikutust.” (Rooml. 1:28, 29.)

3. a) Millistele küsimustele oleks meil hea mõelda? b) Mida mõeldakse Piiblis väljendiga „Jumala käsi”?

³ Kuidas on lugu meiega? Erinevalt eelmainitud suhtumisest mõistame meie, et Jehoova paneb tähele kõike, mida me teeme. Ent kas me oskame alati näha tema huvi ja toetavat kätt oma elus? Kas oleme nende hulgas, kelle kohta Jeesus ütles, et „nad saavad näha Jumalat”? (Matt. 5:8.) Et mõista,  mida see tähendab, uurigem esmalt Piibli näiteid nendest, kes nägid Jumala vägevat kätt, ja ka nendest, kes ei tahtnud seda näha. Seeläbi õpime, kuidas me saame ususilmadega Jumala kätt oma elus selgesti näha. Neid mõtteid käsitledes on hea pidada meeles, et Piiblis räägitakse tihti Jumala käest, viidates nii tema väele, mida ta kasutab oma teenijate aitamiseks ja vastaste alistamiseks. (Loe 5. Moosese 26:8.)

4. Miks ei näinud Iisraeli vastased Jumala kätt?

⁴ Minevikus oli paljudel inimestel võimalus näha ja kuulda, kuidas Jumal Iisraeli rahva heaks tegutses. Jehoova vabastas iisraellased imelisel viisil Egiptusest ja alistas seejärel nende ees ühe kuninga teise järel. (Joosua 9:3, 9, 10.) Hoolimata sellest, mida peaaegu kõik kuningad Jordanist lääne pool kuulsid ja nägid, „sõlmisid nad omavahel liidu, et Joosua ja Iisraeli vastu sõtta astuda”. (Joosua 9:1, 2.) Ka siis, kui nad olid juba hakanud Iisraeli vastu sõdima, oli neil võimalus selgelt näha Jumala vägevat kätt. Jehoova tahtel „päike püsiski paigal ja kuu ei liikunud, kuni rahvas oli oma vaenlastele kätte maksnud”. (Joosua 10:13.) „Jehoova lubas nende [Iisraeli vastaste] südamel kangust täis minna ja neil Iisraeliga sõdida.” (Joosua 11:20.) Vastased aga keeldusid tunnistamast, et Jumal ise sõdib Iisraeli eest, ja nad said lüüa.

5. Mida keeldus kuningas Ahab tunnistamast?

⁵ Hiljem oli ustavusetul kuningal Ahabil võimalus näha selgeid tõendeid Jumala tegutsemise kohta. Eelija ütles talle: „Neil aastail ei tule kastet ega vihma muidu kui minu sõna peale!” (1. Kun. 17:1.) Ilmselgelt oli selle tõotuse taga Jehoova, kuid Ahab keeldus seda tunnistamast. Mõne aja pärast nägi Ahab, kuidas Eelija palve peale neelas tuli taevast prohveti toodud ohvri. Seejärel andis Eelija mõista, et Jehoova lõpetab põua, ning ütles Ahabile: „Mine alla, et vihmasadu sind kinni ei peaks!” (1. Kun. 18:22–45.) Ahab nägi kõike, mis juhtus, aga ikkagi keeldus tunnistamast, et selle taga oli Jumala võimas vägi. See ja ka eelnevad näited õpetavad meile midagi väga tähtsat: meil tuleb panna tähele tõendeid, kuidas Jehoova võimas käsi tegutseb.

6., 7. Mida mõistsid gibeonlased ja Raahab?

⁶ Vastupidiselt neile eelmainitud kuningatele nägid teised Jumala kätt, kuigi olid samasuguses olukorras nagu nemad. Näiteks erinesid gibeonlased nendest rahvastest, kes Joosua päevil Iisraeli vastu võitlesid. Nad tegid iisraellastega rahu. Miks? Nad ütlesid: „Sinu sulased on tulnud ... sinu Jumala Jehoova nime pärast, sest me oleme kuulnud tema vägevusest, kõigest, mida ta tegi.” (Joosua 9:3, 9, 10.) Gibeonlased tunnistasid targalt, et Iisraeli rahva taga seisis tõeline Jumal.

⁷ Raahab nägi samuti Jumala kätt. Kuna ta oli saanud teada, kuidas Jehoova oli oma rahva päästnud, ütles ta iisraellastest luurajatele: „Ma tean, et Jehoova annab selle maa teile.” Ta uskus, et Jehoova suudab päästa tema ja ta pere, ehkki oma usu ülesnäitamisega seadis ta end ohtlikku olukorda. (Joosua 2:9–13; 4:23, 24.)

8. Kuidas said mõned iisraellased kinnitust Jumala väe kohta?

 ⁸ Erinevalt kuningas Ahabist mõistsid mõned iisraellased, kes olid tunnistajaks Eelija ohvritoomisele, et mängus oli Jumala enda käsi. Kui nad nägid, et Jehoova saatis tule, mis ohvri ära põletas, hüüdsid nad: „Jehoova on tõeline Jumal!” (1. Kun. 18:39.) Neile oli see ilmselge tõend Jumala väe kohta.

9. Mil viisil me võime tänapäeval näha Jehoovat ja tema kätt?

⁹ Need positiivsed ja negatiivsed näited aitavad meil mõista, mida tähendab näha Jumalat või tema kätt. Kui õpime Jumalat tundma, võime ka meie näha tema kätt, sest me näeme tema omadusi ja tegusid oma „südame silmadega”. (Efesl. 1:18.) Kahtlemata soovime olla sellised nagu need muistsed ja tänapäevased jumalateenijad, kes on selgelt näinud, kuidas Jehoova toetab oma rahvast. Kuid kas meil on tõendeid, et Jumal ka nüüdisajal inimestega tegeleb?

10. Milliseid tõendeid on meil selle kohta, et Jehoova aitab inimesi tänapäeval? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹⁰ Meil on rohkesti põhjuseid uskuda, et Jehoova aitab inimesi jätkuvalt. Ikka ja jälle kuuleme, kuidas keegi on palunud Jumalalt abi ja siis seda ka saanud. (Laul 53:2.) Kui Allan oli Filipiinidel ühel väiksel saarel majast majja kuulutamas, kohtas ta naist, kes hakkas ootamatult nutma. Allan räägib: „See naine oli just samal hommikul esitanud palve, et Jehoova tunnistajad ta üles leiaksid. Teismelisena oli ta tunnistajatega Piiblit uurinud, kuid kaotas nendega kontakti, kui abiellus ja sellele saarele kolis. Jumal vastas tema palvele nii kiiresti ja see liigutas teda väga.” Vähem kui aasta möödudes pühendus ta Jehoovale.

11., 12. a) Mil viisil Jehoova oma teenijaid aitab? b) Räägi kellestki, keda Jumal on aidanud.

¹¹ Paljud Jehoova teenijad kogesid tema abi siis, kui nad võitlesid mingi sellise halva harjumusega nagu suitsetamine, uimastite kuritarvitamine või pornograafia vaatamine. Mõned räägivad, et nad püüdsid korduvalt sellistest pahedest enne Jehoova tundmaõppimist omaenda jõuga lahti saada, kuid see ei õnnestunud. Ent kui nad pöördusid abi saamiseks Jehoova poole, andis ta neile „jõu, mis ületab tavapärase”, ja nii said nad viimaks oma nõrkusest jagu. (2. Kor. 4:7; Laul 37:23, 24.)

¹² Jehoova on aidanud paljudel oma teenijatel probleemidega toime tulla. Näiteks Amy pidi seisma silmitsi mitme raskusega, kui ta määrati kuningriigisaali ja misjonikodu ehitusele ühele Vaikse ookeani saarele. Ta selgitab: „Me elasime väikses hotellis ja kõndisime iga päev mööda üleujutatud tänavaid oma tööplatsile.” Samuti pidi ta kohanema kohalike tavadega ning tihtilugu polnud seal elektrit või vett. Amy lisab: „Asja tegi veelgi hullemaks see, et ütlesin halvasti ühele õele, kes koos meiega töötas. Pärast seda koju jõudes tundsin end öeldu tõttu väga pahasti. Pimedas hotellitoas valasin oma südame Jehoova ette ja palusin temalt abi.” Kui elekter tagasi tuli, hakkas Amy lugema Vahitorni, kus oli artikkel Gileadi kooli lõpuaktusest ja kus käsitleti neidsamu raskusi, millega temagi heitles – uus kultuur, koduigatsus, uued inimesed enda ümber. Ta ütleb: „Tundsin, otsekui oleks Jehoova ise minuga sel õhtul rääkinud. See andis mulle  jõudu sealset teenistust jätkata.” (Laul 44:25, 26; Jes. 41:10, 13.)

13. Milliseid tõendeid on meil selle kohta, et Jehoova toetab oma rahvast „püüdlustes head sõnumit kaitsta ja selle kuulutamist seadustada”?

¹³ Tõsiasi, et Jehoova tunnistajad on olnud edukad „püüdlustes head sõnumit kaitsta ja selle kuulutamist seadustada”, on veel üks tõend Jehoova võimsa käe tegutsemisest. (Filipl. 1:7.) Mõnes riigis on püütud Jumala rahva tööd täielikult lõpetada. Ent kui vaadata tagasi ja mõelda sellele, et Jehoova tunnistajad on ülemkohtutes võitnud vähemalt 268 kohtuasja, kusjuures 24 neist alates aastast 2000 Euroopa inimõiguste kohtus, siis võib selgelt näha, et keegi ei saa Jumala kätt takistada. (Jes. 54:17; loe Jesaja 59:1.)

14. Miks võib öelda, et kuulutustöö ja ülemaailmne vennaskond on tõendiks Jumala käe tegutsemisest?

¹⁴ Hea sõnumi kuulutamine kogu maailmas saab korda minna vaid Jumala abiga. (Matt. 24:14; Ap. t. 1:8.) Lisaks sellele on meil ühtne, paljurahvuseline vennaskond. Teist sellesarnast maailmas pole. Seepärast me saame aru, miks mõned, kes pole Jehoova tunnistajad, tõdevad: „Jumal on tõesti teie seas!” (1. Kor. 14:25.) Meil on külluslikult tõendeid, et Jumal tegutseb oma rahva heaks. (Loe Jesaja 66:14.) Kuidas on lugu sinuga? Kas sina näed selgelt Jehoova kätt oma elus?

15. Miks võib juhtuda, et me ei näe vahel nii selgelt Jehoova kätt?

¹⁵ Mis võib olla põhjuseks, kui me ei näe nii selgelt Jumala kätt oma elus? Näiteks võivad meid enda alla matta eluraskused. Sel juhul võime unustada, kuidas Jehoova on meid varem aidanud. Kui kuninganna Iisebel ähvardas prohvet Eelija tappa, siis unustas isegi Eelija mingiks ajaks selle, kuidas Jumal oli tema heaks tegutsenud. Piibel ütleb  Eelija kohta: „Ta palus, et võiks surra.” (1. Kun. 19:1–4.) Mis tema probleemi lahendas? Tal oli tarvis loota Jehoovale. (1. Kun. 19:14–18.)

16. Mida meil on tarvis teha, et võiksime Jumalat näha?

¹⁶ Iiob oli nii mures enda olukorra pärast, et ei suutnud näha asju Jumala vaatepunktist. (Iiob 42:3–6.) Iiobi sarnaselt on ka meil vaja pingutada, et näha Jumalat. Mida selleks teha? Meil on tarvis pühakirja abil oma olukorra üle mõtiskleda. Kui mõistame, kuidas Jehoova meid toetab, saame temaga lähedasemaks. Me võime siis öelda nagu Iiob: „Mu kõrvad olid sinust kuulnud, kuid nüüd mu oma silmad näevad sind.”

17., 18. a) Millest me võime mõista, et Jehoova aitab meid? b) Jutusta mõni kogemus, mis näitab, kuidas Jehoova meid aitab.

¹⁷ Mis aitab meil näha Jehoova kätt? Mõelgem mõnele näitele. Võib-olla tunned, et see, kuidas sa Piibli tõde kuulsid, oli selge märk Jumala juhatusest. Või oled koguduse koosolekul kuulnud mõnda mõtet ja mõelnud, et see on just see, mida sa vajasid. Ehk oled näinud, kuidas Jumal vastab sinu palvele. Võib-olla otsustasid laiendada oma teenistust ja hämmastusid, kuidas Jehoova aitas sul selleks asju korraldada. Või oled pidanud vaimsete asjade nimel loobuma töökohast ja näinud, kui paikapidav on Jumala tõotus: „Ma ei hülga sind iial.” (Heebr. 13:5.) Kui meil on Jehoovaga tugevad suhted, siis näeme, kui paljudel viisidel on ta meid aidanud.

¹⁸ Sarah Keeniast räägib: „Palvetasin oma piibliõpilase pärast, kes minu meelest ei pidanud piibliuurimist tähtsaks. Küsisin Jehoovalt, kas peaksin selle uurimise lõpetama. Kohe kui olin öelnud aamen, helises telefon. See oli mu piibliõpilane, kes soovis tulla koos minuga koosolekule! Mind täitis aukartus Jehoova ees!” Kui oled tähelepanelik, võid ka sina näha, kuidas Jumal sinu heaks tegutseb. Aasias elav õde Rhonna ütleb, et meil on vaja õppida nägema, kuidas Jehoova meid aitab. Ta lisab: „Nõnda toimides võid vaimustuda, kui palju ta meie eest hoolitseb!”

19. Mida on meil veel tarvis teha, et olla nende seas, kes saavad näha Jumalat?

¹⁹ Jeesus ütles: „Õnnelikud on need, kellel on puhas süda, sest nad saavad näha Jumalat.” (Matt. 5:8.) Mida me saame teha, et meil oleks puhas süda? Meil peaksid olema puhtad mõtted ja meil tuleks hoiduda igasugusest väärkäitumisest. (Loe 2. Korintlastele 4:2.) Kui tugevdame oma usku ja teeme õigeid tegusid, siis oleme nende seas, kes saavad näha Jumalat. Järgmises artiklis uurime, kuidas aitab usk meil näha veelgi selgemalt Jehoova juhatust oma elus.