1., 2. Mille poolest on inimese aju eriline?

TÄNU sellele, et on olemas keel, saavad inimesed lugeda, kirjutada, rääkida, mõista teiste kõnet, palvetada ja Jehoovale kiitust laulda. Kõik need on vaimustavad annid. Teadlased ei mõista siiamaani täielikult, kuidas aju ja närvisüsteem meil seda kõike teha võimaldavad. Kuna meie aju on nii ainulaadne, on meil võimalik õppida rääkima. Ühe keeleteadlase sõnul on inimlapse võime omandada keel midagi täiesti erilist.

² Inimese võime kõneleda ja keelt õppida on imeline and Jumalalt. (Laul 139:14; Ilm. 4:11.) Ent meie aju on ainulaadne veel ühes mõttes. Erinevalt loomadest on inimesed loodud „Jumala sarnaseks”. Neil on vaba tahe ja neil on võimalik kasutada oma kõneandi Jumala ülistamiseks. (1. Moos. 1:27.)

3. Millise suurepärase kingituse on Jehoova meile andnud?

³ Kõigile, kes soovivad teenida ja austada kõneanni loojat, on Jumal andnud suurepärase kingituse, Piibli. See on kas osaliselt või täielikult olemas rohkem kui 2800 keeles.  Kui süvened pühakirja, saad täita oma mõistuse Jumala mõtetega. (Laul 40:5; 92:5; 139:17.) Nii saad mõtiskleda asjade üle, „mis võivad anda sulle tarkust pääste saamiseks”. (Loe 2. Timoteosele 3:14–17.)

4. Mida tähendab mõtisklemine ja milliseid küsimusi me arutame?

⁴ Mõtisklemine tähendab oma mõtete koondamist ja millegi üle juurdlemist, olgu siis heade või halbade asjade üle. (Laul 77:12; Õpet. 24:1, 2.) Kõige olulisem on mõtiskleda selle üle, mida me oleme õppinud Jumal Jehoova ja tema poja Jeesus Kristuse kohta. (Joh. 17:3.) Ent kuidas on omavahel seotud lugemine ja mõtisklemine? Mille üle me võiksime mõtiskleda ja kuidas me saame kujundada sellest endale meeldiva harjumuse?

5., 6. Mis võib aidata sul loetust paremini aru saada ja seda meelde jätta?

⁵ Meie aju suudab korda saata hämmastavaid asju, millest mõningad ei nõua isegi mõtlemist. Näiteks hingamine, kõndimine, jalgrattaga sõitmine või pimekirjas kirjutamine on automaatsed tegevused, mida saad teha, ilma et selle peale üldse mõtleksid. Mõnes mõttes peab see paika ka lugemise puhul. Seepärast on tähtis keskenduda sellele, mida sa loed. Kui oled lugenud läbi mingi lõigu või alustad uut alateemat, võiksid korraks peatuda ja mõtiskleda loetu üle, olemaks kindel, et said kõigest õigesti aru. Muidugi võivad tähelepanu hajutavad tegurid või keskendumisraskused su mõtted rändama viia ja sel juhul pole lugemine nii mõttekas. Kuidas seda vältida?

⁶ Teadusuuringud näitavad, et kui midagi uurides sõnu või mõtteid välja öelda, on neid hiljem lihtsam meenutada. Meie aju valmistaja teab seda. Seepärast ergutas ta Joosuat lugema seaduseraamatut „poolel häälel”. (Loe Joosua 1:8 ja allmärkus.) Sinagi võid leida, et kui loed Piiblit häälega, avaldab see sulle suuremat mõju ja aitab ka paremini keskenduda.

7. Millal on parim aeg mõtiskleda Jumala sõna üle? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁷ Lugemine ei nõua üldjuhul erilisi pingutusi, kuid mõtisklemiseks on vaja keskenduda. Meie aju kipub aga kergesti lülituma ümber lihtsamate ülesannete täitmiseks, mis ei nõua erilist vaeva. Seega on parim aeg mõtisklemiseks siis, kui oled puhanud ja viibid rahulikus õhkkonnas, kus pole häirivaid tegureid. Laulukirjutaja meelest oli hea mõtiskleda sel ajal, kui ta öösel voodis ärkvel oli. (Laul 63:6.) Jeesus, kel oli täiuslik mõistus, valis mõtisklemiseks ja palvetamiseks vaikseid kohti. (Luuka 6:12.)

8. a) Mille üle me võiksime mõtiskleda? b) Mida tunneb Jehoova, kui räägime temast teistele?

⁸ Muidugi on tähtis mõtiskleda Piiblist loetu üle, kuid on veel muudki. Näiteks kui näed loomistöö imesid, siis võta veidi aega mõtisklemiseks. Kahtlemata ajendab see sind kiitma Jehoovat tema headuse eest ning jagama ka teistega oma mõtteid ja tundeid. (Laul 104:24; Ap. t. 14:17.) Kas Jehoova peab selliseid tundeväljendusi kalliks? Tema enda sõna annab vastuse. Piiblis on  lõpuaja kohta selline kinnitav mõte: „Siis rääkisid omavahel need, kes kartsid Jehoovat, igaüks oma kaaslasega, ning Jehoova pani tähele ja kuulas. Tema ees kirjutati mälestusraamatut nende heaks, kes kardavad Jehoovat ja mõtisklevad tema nime üle.” (Mal. 3:16.)

9. a) Mille üle soovitas Paulus Timoteosel mõtiskleda? b) Kuidas saame meie rakendada Pauluse nõuannet, kui valmistume kuulutustööks?

⁹ Apostel Paulus soovitas Timoteosel mõtiskleda selle üle, kuidas tema kõne, käitumine ja õpetusviis teisi mõjutab. (Loe 1. Timoteosele 4:12–16.) Meilgi on palju vaimseid teemasid, mille peale mõelda. Näiteks on meil tarvis mõtiskleda siis, kui valmistume juhatama piibliuurimist. Hea oleks õpilast silmas pidades mõelda välja mõni seisukohta selgitav küsimus või näide, mis aitaks tal edeneda. Sel viisil kasutatud aeg võib olla väga värskendav, sest selline mõtisklemine tugevdab meie enda usku ning aitab meil piibliõpilast tõhusamalt ja entusiastlikumalt õpetada. Sama lugu on ka siis, kui valmistume kuulutustööks. (Loe Esra 7:10.) Apostlite tegude raamatu lugemine võib sütitada meis entusiasmi rääkida head sõnumit. (2. Tim. 1:6.) Mõtisklemine piiblitekstide ja väljaannete üle, mida plaanime sel päeval kasutada, aitab meil oma ülesannet paremini täita. Mõtle ka oma territooriumil elavatele inimestele ja sellele, mis võiks neile huvi pakkuda. Kogu selline ettevalmistus aitab meil Piibli abil tõhusalt tunnistust anda, nii et meie sõnadest ilmneb „püha vaimu vägi”. (1. Kor. 2:4.)

10. Milliseid võimalusi meil vaimsete asjade üle mõtisklemiseks veel on?

 ¹⁰ Kas sa teed vahel avalike kõnede ja kokkutulekute ajal märkmeid? Nende märkmete läbivaatamine on suurepärane võimalus mõtisklemiseks selle üle, mida Jumala sõna ja tema organisatsioon sulle on õpetanud. Samuti pakuvad igakuised ajakirjad Vahitorn ja Ärgake! ning viimasel kokkutulekul saadud väljaanded meile värsket ainest, mida lugeda ja seedida. Kui loed aastaraamatut, on hea pärast ühe loo lugemist sellele mõelda, enne kui edasi minna. Nii puudutab loetu sinu südant. Kasulik on märkida ära ka võtmemõtted või teha ääremärkusi, mis võivad olla sulle abiks korduskülastuste, karjasekülastuste või koosoleku programmiosade ettevalmistamisel. Kõige tähtsam on aga see, et kui lugemise käigus aeg-ajalt peatud ja mõtiskled, aitab see sul loetud mõtteid kinnistada ja ajendab sind tänama Jehoovat tema hea õpetuse eest.

11. Mille üle on meil kõige tähtsam mõtiskleda ja miks? (Vaata ka allmärkust.)

¹¹ Kõige tähtsam on muidugi mõtiskleda Jumala sõna üle. Sa võid sattuda olukorda, kus sul pole võimalik Piiblit lugeda. * Samas ei saa keegi röövida sinult võimalust mõtiskleda selle üle, mida oled varem oma meelde kinnistanud, näiteks lemmikkirjakohad ja kuningriigilaulude sõnad. (Ap. t. 16:25.) Jumala vaim aitab sul tuletada meelde neid häid asju, mida oled õppinud. (Joh. 14:26.)

12. Milline on üks võimalus planeerida piiblilugemist?

¹² Mõnel päeval nädalas võid eraldada aja selleks, et lugeda nädalasisese koosoleku piiblilugemisosa ja mõtiskleda selle üle. Mõnel teisel päeval võid aga mõtiskleda Jeesuse õpetuse ja tegude üle. Arvatavasti nõustud, et Piibli tuntuim osa on evangeeliumid, mis annavad ülevaate Jeesuse elust ja teenistusest. (Rooml. 10:17; Heebr. 12:2; 1. Peetr. 2:21.) Jehoova tunnistajatel on ka väljaanne, kus räägitakse Jeesuse elust maa peal kronoloogilises järjestuses. See on suurepärane abivahend, eriti kui lugeda hoolikalt ja mõttega läbi ka evangeeliumite paralleeljutustused, millele peatükkide juures viidatakse. (Joh. 14:6.)

13., 14. Miks on nii tähtis järjepidevalt mõtiskleda vaimsete asjade üle ja mida ajendab see meid tegema?

¹³ Mõtisklemine vaimsete asjade üle aitab saavutada kristlikku küpsust. (Heebr. 5:14; 6:1.) Pole võimalik hoida tugevat usku, kui Jehoova ja Jeesuse peale vaid harva mõelda. Sel juhul võivad suhted Jumalaga nõrgeneda ja on oht tõest eemale triivida. (Heebr. 2:1; 3:12.) Jeesus hoiatas, et kui me Jumala sõna ei kuula ega võta seda vastu „kauni ja hea südamega”, ei saa me seda ka oma südames hoida. Nii võime kergesti muutuda sellisteks, kes lasevad „end kaasa kiskuda elumuredel, rikkusel ja naudingutel” ja kelle „vili ei saa küpseks”. (Luuka 8:14, 15.)

 ¹⁴ Seepärast on meil tarvis Jumala sõna üle järjepidevalt mõtiskleda. See ajendab meid peegeldama Jehoova hiilgust, tema omadusi ja isiksust. (2. Kor. 3:18.) Mida enamat me võiksime veel tahta? On suur au õppida Jumalat järjest paremini tundma ja peegeldada tema hiilgust. Me saame igavesti õppida, kuidas jäljendada meie taevast isa. (Kog. 3:11.)

15., 16. a) Millised on tulemused, kui mõtiskleme vaimsete asjade üle? b) Miks võib mõtisklemine vahel raske olla, ent miks peaksime selles siiski püsivad olema?

¹⁵ Kui mõtiskleme järjepidevalt vaimsete asjade üle, säilib meie innukus tõe suhtes. Tänu sellele saame olla kosutuseks oma vendadele ja õdedele ning ka huvilistele, keda kuulutustööl kohtame. Kui mõtleme sügavalt Jumala suurima kingituse, Jeesuse lunastusohvri peale, aitab see meil pidada kalliks lähedasi suhteid oma taevase isaga. (Rooml. 3:24; Jaak. 4:8.) Mark Lõuna-Aafrikast, kes oli kristliku erapooletuse pärast kolm aastat vangis, ütleb: „Mõtisklemist võib võrrelda põneva seiklusega. Mida rohkem me vaimsete asjade üle mõtiskleme, seda rohkem avastame uusi asju meie Jumala Jehoova kohta. Kui tunnen vahel masendust või muret tuleviku pärast, võtan Piibli ja mõtisklen mõne salmi üle. See tõesti rahustab mind.”

¹⁶ On tõsi, et praeguses maailmas on nii palju tähelepanu hajutavat, et vahel on väga raske leida aega vaimsete asjade üle mõtisklemiseks. Üks teine ustav vend Aafrikast, kelle nimi on Patrick, möönab: „Minu pea on otsekui elektrooniline postkast, täis nii vajalikku kui ka ebavajalikku infot, mida tuleb iga päev sorteerida. Seda tehes leian tihti ka muremõtteid, mille tõttu pean pöörduma Jehoova poole, enne kui saan selge peaga vaimsete asjade üle mõtiskleda. Kuigi see võib veidi aega võtta, tunnen nii Jehoovaga suuremat lähedust. See avab mu mõistuse ja aitab tõde paremini mõista.” (Laul 94:19.) Kui uurida „hoolega iga päev pühakirja” ja selle üle mõtiskleda, on sel tõesti suurepärased tulemused. (Ap. t. 17:11.)

17. Millal võtad sina aega mõtisklemiseks?

¹⁷ Mõned tõusevad hommikul vara, et lugeda, mõtiskleda ja palvetada. Teised võtavad selleks aega lõunapausil. Sinule sobib ehk hoopis õhtupoolik või siis aeg enne voodisse minekut. Mõnele jälle meeldib lugeda Piiblit nii hommikul kui ka õhtul. Seega võib öelda, et me loeme Piiblit „päeval ja ööl” ehk korrapäraselt. (Joosua 1:8.) Tähtis on see, et võtaksime iga päev selleks aega vähemoluliste tegevuste arvelt. (Efesl. 5:15, 16.)

18. Mida kinnitab Piibel neile, kes mõtisklevad Jumala sõna üle iga päev ja püüavad õpitut ellu rakendada?

¹⁸ Piibel kinnitab korduvalt, et Jehoova õnnistab neid, kes mõtisklevad tema sõna üle ja püüavad õpitut ellu rakendada. (Loe Laul 1:1–3.) Jeesus ütles: „Õnnelikud on ... need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad.” (Luuka 11:28.) Kõige tähtsam on aga see, et igapäevane vaimsete asjade üle mõtisklemine aitab meil tuua kiitust meie imepärase aju loojale. Tema tasuks meile on rahuldust pakkuv elu juba praegu ja igavene elu tulevases õiglases maailmas. (Jaak. 1:25; Ilm. 1:3.)