1.–3. a) Millest võib järeldada, et Jumala keelteoskus ja suhtlemisvõime ületavad kaugelt inimeste oma? b) Mida me selles artiklis arutame?

IGAVIKULINE Jumal on loonud intelligentsed olendid, et nad võiksid elust rõõmu tunda. (Laul 36:9; 1. Tim. 1:11.) Apostel Johannes nimetas Jumala esimest poega Sõnaks ja „Jumala loomistöö alguseks”. (Joh. 1:1; Ilm. 3:14.) Jumal Jehoova suhtles oma esmasündinud pojaga ning rääkis talle enda mõtetest ja tunnetest. (Joh. 1:14, 17; Kol. 1:15.) Apostel Paulus mainis oma kirjas inglite keelt, mis on inimkeelest palju kõrgem taevane suhtlemisviis. (1. Kor. 13:1.)

² Jehoova tunneb väga hästi kõiki oma intelligentseid looduid, keda on nii taevas kui ka maa peal miljardeid. Iga hetk võib tema poole palves pöörduda lugematul hulgal inimesi mistahes keeles. Ta kuulab neid kõiki ning suhtleb samal ajal ka oma taevaste loodutega ja annab neile juhendeid. Ta suudab seda kõike, sest tema mõtted ning keelteoskus ja suhtlemisvõime on võrreldamatult kõrgemad inimeste omast. (Loe Jesaja 55:8, 9.) Kui aga Jehoova suhtleb inimestega, väljendab ta oma mõtteid lihtsalt, et nad saaksid temast aru.

³ Arutagem nüüd, mida on meie ülimalt tark Jumal läbi kogu ajaloo ette võtnud, et anda inimestele oma mõtted selgelt  teada. Samuti vaatame, kuidas ta on kohandanud inimestega suhtlemist vastavalt olukorrale ja vajadustele.

4. a) Mis keelt kasutas Jehoova näiteks Moosese, Saamueli ja Taavetiga suhtlemiseks? b) Mida Piibel sisaldab?

⁴ Jehoova suhtles Aadamaga Eedeni aias inimkeeles, milleks oli ilmselt muistne heebrea keel. Hiljem andis ta oma mõtted teada heebrea keelt kõnelevatele piiblikirjutajatele, nagu Mooses, Saamuel ja Taavet, kes panid need kirja oma sõnade ja väljendusviisiga. Lisaks otsestele Jumalalt saadud teadaannetele kirjutasid nad sellest, kuidas Jumal tegeles oma rahvaga, ning enda usust ja armastusest, aga ka oma ebaõnnestumistest ja vigadest. Kogu see info on meile praegu väga väärtuslik. (Rooml. 15:4.)

5. Kas Jehoova ootas, et tema rahvas kasutaks ainult heebrea keelt? Selgita.

⁵ Kui olukord muutus, ei piirdunud Jumal inimestega suhtlemisel vaid heebrea keelega. Pärast Babüloonia vangipõlve sai paljude jumalateenijate igapäevaseks keeleks aramea keel. Võib-olla seepärast lasigi Jumal oma vaimu abil Taanielil ja Jeremijal ning preester Esral nende kirjutised osaliselt kirja panna aramea keeles. (Vaata piiblitekstide Esra 4:8; 7:12; Jeremija 10:11; Taaniel 2:4 allmärkusi.)

6. Miks tõlgiti heebrea pühakiri kreeka keelde?

⁶ Hiljem vallutas Aleksander Suur märkimisväärse osa tolle aja riikidest ja seetõttu sai rahvusvaheliseks keeleks kreeka ühiskeel ehk koinee. Seda keelt hakkasid kõnelema ka paljud juudid ja see viis selleni, et heebrea pühakiri tõlgiti kreeka keelde. Arvatavalt oli tõlkijaid 72 ja seepärast sai see tõlge tuntuks kui Septuaginta. See oli esimene piiblitõlge ja samas üks tähtsamaid. * Tõlkijate rohkuse tõttu oli see tõlge stiililiselt päris kirev, mõni osa sõnasõnaline, teine jälle üsna vaba. Sellegipoolest pidasid kreeka keelt kõnelevad juudid ja hiljem ka kristlased Septuagintat Jumala sõnaks.

7. Mis keelt Jeesus oma jüngreid õpetades arvatavasti kasutas?

⁷ Jumala esmasündinud poeg kõneles maa peal olles ilmselt heebrea keeles. (Joh. 19:20; 20:16; Ap. t. 26:14.) Esimese sajandi heebrea keeles oli tõenäoliselt aramea keele mõjutusi, nii et Jeesus võis kasutada ka mõningaid aramea väljendeid. Ent samuti tundis ta muistset heebrea keelt, mida olid rääkinud Mooses ja prohvetid, kelle kirjutisi iga nädal sünagoogis ette loeti. (Luuka 4:17–19; 24:44, 45; Ap. t. 15:21.) Lisaks räägiti Iisraelis kreeka ja ladina keelt. Pühakiri ei ütle, kas ka Jeesus neis keeltes kõneles.

8., 9. Miks oli kreeka keel kristluse levides Jumala rahva peamine keel ja mida näitab see Jehoova kohta?

⁸ Jeesuse esimesed järelkäijad kõnelesid heebrea keelt, kuid pärast tema surma lisandus uusi jüngreid, kes rääkisid teisi keeli. (Loe Apostlite teod 6:1.) Kristluse levides sai kristlaste peamiseks suhtluskeeleks kreeka keel. Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese  evangeeliumid Jeesuse õpetustest ja tegudest olid kreeka keeles laialdaselt levinud. Seega rääkisid paljud jüngrid kreeka, mitte heebrea keelt. * Pauluse kirjad ja teised Jumala vaimu mõjul kirjapandud piibliraamatud olid samuti kreekakeelsed.

⁹ On tähelepanuväärne, et kui Piibli kreekakeelse osa kirjutajad tsiteerisid heebreakeelset osa, kasutasid nad allikana tavaliselt Septuagintat. Need tsitaadid, mis tihtipeale erinevad veidi algsest heebrea sõnastusest, on saanud inspireeritud pühakirja osaks. Seega sai ebatäiuslike tõlkijate kirjapandu osaks Jumala sõnast. See näitab, et Jumal ei pea üht kultuuri või keelt teisest paremaks. (Loe Apostlite teod 10:34.)

10. Mida me õpime Jehoova kohta sellest, kuidas ta on inimestega suhelnud?

¹⁰ Lühike ülevaade sellest, kuidas Jehoova inimestega on suhelnud, õpetab meile, et ta arvestab suhtlemisel olukorra ja vajadustega. Ta ei oota, et peaksime tema ja ta eesmärkide tundmaõppimiseks omandama teatud keele. (Loe Sakarja 8:23; Ilmutus 7:9, 10.) Jehoova juhatas Piibli kirjutamist oma vaimu kaudu, kuid ta lasi selle kirjutajatel teha seda oma sõnadega ja igale kirjutajale omases stiilis.

11. Miks pole keelte rohkus takistanud Jumalal inimestega suhelda?

¹¹ Kas Jumala suhtlust inimestega on takistanud see, et on olemas nii palju eri keeli ja väikseid erinevusi piiblitõlgetes? Ei ole. Näiteks me teame ehk vaid mõnda sõna selles keeles, mida Jeesus kasutas. (Matt. 27:46; Mark. 5:41; 7:34; 14:36.) Ent Jehoova hoolitses selle eest, et Jeesuse edastatud sõnum tõlgitaks kreeka keelde ja hiljem ka teistesse keeltesse. Aja jooksul kirjutasid juudid ja kristlased algseid käsikirju üha uuesti ümber, säilitades niimoodi pühi kirjutisi. Need ümberkirjutised tõlgiti omakorda paljudesse teistesse keeltesse. Johannes Chrysostomos, kes elas neljandal-viiendal sajandil m.a.j, ütles, et Jeesuse õpetused on tõlgitud keeltesse, mida kõnelevad Süürias, Egiptuses, Indias, Pärsias, Etioopias ja paljudes teistes paikades elavad inimesed.

12. Millist vastupanu on Piibli levikule osutatud?

¹² Ajaloost on teada palju juhtumeid, kui Piibli levikut ja tõlkimist teistesse keeltesse püüti takistada. Näiteks Rooma  keiser Diocletianus andis aastal 303 m.a.j käsu, et kõik pühakirja koopiad tuleb hävitada. 16. sajandil hakkas William Tyndale tõlkima Piiblit heebrea ja kreeka keelest inglise keelde. Ta ütles ühele õpetlasele: „Kui Jumal mulle elupäevi annab, siis hoolitsen ma selle eest, et ei kulu palju aastaid ajani, mil künnipoisski tunneb pühakirja paremini kui sina.” Tyndale pidi põgenema Inglismaalt Mandri-Euroopasse, et oma tõlge lõpetada ja trükki anda. Hoolimata vaimulike kampaaniast põletada avalikult kõik Piiblid, mis suudetakse leida, jõudis Tyndale’i tõlge paljude inimesteni. Lõpuks Tyndale reedeti ning ta kägistati ja põletati tuleriidal, kuid tema tõlge elas edasi. See võeti aluseks, kui hakati tegema uut piiblitõlget „King James Version”, mis sai hiljem väga populaarseks. (Loe 2. Timoteosele 2:9.)

13. Mida on kinnitanud muistsete käsikirjade uurimine?

¹³ On tõsi, et mõned muistsed piiblikäsikirjad sisaldavad väikseid vigu ja ebatäpsusi. Piibliõpetlastel on aga olnud võimalik võrrelda ja põhjalikult uurida tuhandeid fragmente, käsikirju ja vanu tõlkeid. Selline uurimine on kinnitanud, et ebatäpsusi on üsna vähestes salmides, ja need väiksed erinevused ei mõjuta üldist sõnumit. Muistsete käsikirjade uurimistulemused veenavad siiraid piibliuurijaid selles, et algselt Jehoova vaimu mõjul kirjapandu on säilinud meie ajani. * (Jes. 40:8.)

14. Kui laialdaselt on Piibel praegu kättesaadav?

¹⁴ Hoolimata tulisest vastuseisust on Jehoova juhtinud asju nii, et tema sõnast on saanud kõige rohkem tõlgitud raamat inimkonna ajaloos. Isegi praegu, kui paljud ei usu Jumalat, on Piibel kõige laialdasema levikuga raamat, mis on osaliselt või täielikult kättesaadav rohkem kui 2800 keeles. Ükski teine raamat ei jõua sellele ligilähedalegi. Mõned piiblitõlked pole nii selged või usaldusväärsed kui teised. Siiski on peaaegu kõigist tõlgetest võimalik teada saada Piibli sõnum tulevikulootuse ja pääste kohta.

15. a) Kuidas on tänapäeval keelebarjääre ületatud? b) Miks kirjutatakse meie väljaanded kõigepealt inglise keeles?

¹⁵ Kui möödunud sajandi algupoole määrati väike grupp hoolsaid piibliuurijaid ametisse kui „ustav ja arukas ori”, toimus nende suhtlemine „majateenijatega” enamasti inglise keeles. (Matt. 24:45.) See ori on teinud palju  jõupingutusi, et jagada vaimset toitu üha rohkemates keeltes; praeguseks on neid keeli juba enam kui 700. Nagu esimesel sajandil oli levinud kreeka ühiskeel koinee, nii on praegusel ajal laialdaselt kasutusel inglise keel, seda näiteks majandus- ja haridusvaldkonnas. Seepärast kirjutatakse meie väljaanded kõigepealt inglise keeles ja tõlgitakse seejärel teistesse keeltesse.

16., 17. a) Mille järele tundis Jumala rahvas vajadust 20. sajandi keskpaiku? b) Kuidas see vajadus rahuldati? c) Millist soovi väljendas vend Nathan Knorr?

¹⁶ Vaimse toidu allikmaterjal on Piibel. 20. sajandi keskpaiku oli enim kasutatav ingliskeelne piiblitõlge 1611. aastal välja antud „King James Version”. Kuid selles tõlkes kasutatav keel oli vananenud ja sellest oli raske aru saada. Ja kui vanades piiblikäsikirjades esines Jumala nimi tuhandeid kordi, siis selles tõlkes oli see vaid mõnes kohas. Samuti oli selles mõningaid tõlkevigu ja juurdelisatud salme, mida pole leitud usaldusväärsetest käsikirjadest. Ka teistes ingliskeelsetes tõlgetes oli puudusi.

¹⁷ Seega oli vaja Piiblit, mis annaks originaalteksti mõtte tänapäevases keeles täpselt edasi. Moodustati „Uue maailma tõlke” piiblitõlkekomitee ning aastatel 1950 kuni 1960 ilmus nende tehtud tõlge kuues köites. Esimese köite väljaandmisel 2. augustil aastal 1950 ütles vend Nathan Knorr kokkutuleku kuulajaskonnale: „Üha rohkem ja rohkem on olnud tunda vajadust nüüdisaegses keeles piiblitõlke järele, mis oleks kooskõlas jumaliku tõega ja annaks ustavalt edasi originaalkirjutiste mõtte, et me saaksime tões edasi kasvada; see tõlge peaks olema tänapäeva lugejatele sama arusaadav, nagu Kristuse jüngrite algsed kirjutised olid mõistetavad tolle aja lihtsatele, tavalistele ja alandlikele lugejatele.” Ta väljendas lootust, et see uus tõlge pakub vaimset abi miljonitele inimestele.

18. Millised otsused on kiirendanud Piibli tõlkimist?

¹⁸ See lootus hakkas tähelepanuväärsel moel täituma aastal 1963, kui „Piibli kreekakeelne osa. Uue maailma tõlge” anti välja veel kuues keeles: hispaania, hollandi, itaalia, portugali, prantsuse ja saksa keeles. 1989. aastal moodustas Jehoova tunnistajate juhtiv kogu meie peakorteris osakonna, mis hoolitseb Piibli tõlkimise eest. Aastal 2005 seati nendes keeltes, milles ilmub ajakiri Vahitorn, prioriteediks Piibli tõlkimine. Selle tulemusel on „Uue maailma tõlge” praegu kas osaliselt või täielikult olemas rohkem kui 130 keeles.

19. Milline ajalooline sündmus toimus aastal 2013 ja mida me arutame järgmises artiklis?

¹⁹ Aja möödudes sai selgeks, et ingliskeelne „Uue maailma tõlge” vajab uuendamist, et see oleks tänapäevases keeles. 2013. aasta 5. oktoobril toimus Pennsylvania Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu 129. aastakoosolek, millest sai kas kohapeal või ülekande teel osa 1 413 676 inimest 31 maalt. Kuulajad olid vaimustuses, kui kuulsid juhtiva kogu teadaannet, et välja on antud uuendatud ingliskeelne „Uue maailma tõlge”. Paljud olid pisarateni liigutatud, kui said endale selle uue Piibli. Kui loeti ette kirjakohti uuendatud tekstist, tajusid kuulajad, et see Jumala sõna ingliskeelne tõlge on parem kui kunagi varem. Järgmises artiklis võtame vaatluse alla selle uuendatud tõlke mõned üksikasjad ja räägime ka selle tõlkimisest teistesse keeltesse.