1., 2. Milliseid küsimusi võib meil vahel tekkida ja millised näited Piiblist võivad meile meenuda?

KAS sa oled olnud tõsiselt haige ja mõelnud: „Kas ma saan veel kunagi terveks?” Või kas oled mõelnud selliselt oma sõbra või sugulase haiguse korral? Tõsiste terviseprobleemide puhul on sellised mõtted täiesti normaalsed. Prohvetite Eelija ja Eliisa päevil olid kaks kuningat mures oma tervise pärast. Ahabi ja Iisebeli poeg Ahasja oli kukkudes raskelt viga saanud ja mõtles, et kas ta paraneb sellest. Hiljem oli Süüria kuningas Ben-Hadad väga haige ja lasi Jehoovalt küsida, kas ta saab jälle terveks. (2. Kun. 1:2; 8:7, 8.)

² Muidugi me loodame alati, et meie või meie lähedaste tervis saab korda. Siiski mõtlevad paljud ka sellele, mida Jumal haigete aitamiseks teeb. Eelmainitud kuningate ajal andis Jumal vahel ime läbi mõnele inimesele tervise. Oma prohvetite kaudu äratas Jehoova isegi surnuid ellu. (1. Kun. 17:17–24; 2. Kun. 4:17–20, 32–35.) Kas on alust oodata, et ta teeb seda ka nüüdisajal?

3.–5. Milline vägi on Jumalal ja Jeesusel ning milliseid küsimusi see võib tekitada?

³ Pole kahtlustki, et Jumalal on vägi mõjutada inimeste  tervist. Seda kinnitab ka Piibel. Vahel karistas Jehoova mõnd inimest haigusega, näiteks vaaraod Aabrahami päevil ja hiljem Moosese õde Mirjamit. (1. Moos. 12:17; 4. Moos. 12:9, 10; 2. Saam. 24:15.) Jumal hoiatas iisraellasi, et ustavusetuse korral toob ta nende peale haigused ja nuhtlused. (5. Moos. 28:58–61.) Samas aga suudab ta haigusi kõrvaldada või ära hoida. (2. Moos. 23:25; 5. Moos. 7:15.) Kui Iiob oli nii haige, et igatses lausa surra, tegi Jumal ta terveks. (Iiob 2:7; 3:11–13; 42:10, 16.)

⁴ Jumalal tõesti on vägi haigeid tervendada. Sama saab öelda tema poja Jeesuse kohta. Piiblist võib lugeda, kuidas Jeesus tervendas pidalitõbiseid, langetõbiseid, pimedaid ja halvatuid. (Loe Matteuse 4:23, 24; Joh. 9:1–7.) Kui lohutav on mõelda, et Jeesuse tervendamised on eelkumaks sellele, mida ta teeb uues maailmas! Siis ei ütle enam keegi: „Ma olen haige.” (Jes. 33:24.)

⁵ Ent kas meil on alust oodata, et Jumal või Jeesus tervendaksid inimesi ime läbi ka tänapäeval? Kuidas oleks õige suhtuda ränka haigusse ja mida meil oleks tark sellises olukorras ette võtta?

6. Mida me teame vaimuandide kohta, mis mõnel algkristlasel olid?

⁶ Piiblist saame teada, et esimesel sajandil andis Jumal mõnele võitud kristlasele väe teha imesid. (Ap. t. 3:2–7; 9:36–42.) Erinevate vaimuandide hulgas oli ka and haigeid tervendada. (1. Kor. 12:4–11.) Kuid see ja teised annid, nagu võõraste keelte rääkimine ja prohvetlikult rääkimine, pidid varsti lõppema. (1. Kor. 13:8.) Tänapäeval pole selliseid ande kellelegi antud. Seega pole meil alust oodata, et Jumal teeks nüüdisajal kedagi ime läbi terveks.

7. Milline julgustav kinnitus peitub tekstis Laul 41:3?

⁷ Siiski me võime haiguse ajal otsida Jumalalt lohutust, tarkust ja tuge, nagu seda tegid jumalateenijad minevikus. Kuningas Taavet kirjutas: „Õnnelik on igaüks, kes viletsast hoolib, õnnetuspäeval Jehoova päästab ta. Jehoova valvab teda ja hoiab elus.” (Laul 41:1, 2.) Taavet muidugi ei mõelnud, et inimene, kes viletsast hoolib, ei sure kunagi. Nende sõnade mõte on hoopis see, et Jumal aitab seda, kes viletsast hoolib. Kuidas ta seda teeb? Taavet selgitas: „Jehoova toetab teda haigevoodis. Sa hoolitsed tema eest, kui ta haigeks jääb.” (Laul 41:3.) Jehoova paneb tõesti tähele oma ustavaid teenijaid. Ta võib anda neile julgust ja tarkust. Samuti on ta loonud inimkeha võimega ise terveneda ja nii võib inimene oma haigusest paraneda.

8. Mida Taavet Jehoovalt palus, nagu näitab Laul 41:4?

⁸ Taavet kirjutas seoses ühe oma elujuhtumiga: „Ma ütlesin: „Oo, Jehoova, ole mulle armuline! Tee mind terveks, sest olen su vastu pattu teinud.” (Laul 41:4.) Ta võis pidada silmas aega, kui Absalom püüdis teda troonilt tõugata ning ta ise oli haige ja polnud seepärast võimeline olukorda lahendama. Kuigi Jumal oli Taavetile andestanud, polnud Taavet unustanud oma eksimust Batsebaga ja selle tagajärgi. (2. Saam. 12:7–14.) Ometi oli ta kindel, et Jumal  toetab teda haigevoodis. Ent kas Taavet palus, et Jumal ta ime läbi tervendaks ja ta elupäevi pikendaks?

9. a) Mida tegi Jehoova kuningas Hiskija heaks? b) Mida Taavet Jehoovalt soovis?

⁹ Aastaid hiljem otsustas Jumal teha terveks kuningas Hiskija, kes oli jäänud haigeks ja oli lausa suremas. Sel juhtumil Jumal erandkorras sekkus. Ta tegi Hiskija terveks ja too elas veel 15 aastat. (2. Kun. 20:1–6.) Taavet aga ei oodanud enda puhul mingit imet. Kontekst näitab, et Taavet palus Jehooval aidata ennast samal moel, nagu Jehoova oli aidanud seda, kes hoolis viletsast. Muu hulgas ootas ta ka tuge haigevoodis. Kuna Taavetil olid Jehoovaga head suhted, võis ta paluda temalt lohutust ja tuge ning seda, et ta keha jõuvarud võimaldaksid tal terveneda. (Laul 103:3.) Meie võime toimida samamoodi.

10. Mida me teame Trofimose ja Epafroditose kohta?

¹⁰ Taavet ei saanud ime läbi terveks ega juurde rohkesti eluaastaid ja sama lugu oli ka apostel Pauluse kaastöölise Trofimosega. Me teame, et kord tervendas Paulus ühe mehe. (Loe Apostlite teod 14:8–10.) Samuti tervendas ta Publiuse isa, kel oli palavik ja düsenteeria. Paulus „palvetas, pani käed tema peale ja tegi ta terveks”. (Ap. t. 28:8.) Ent ta ei tervendanud Trofimost, kes oli talle kaaslaseks misjonireisil. (Ap. t. 20:3–5, 22; 21:29.) Kui Trofimos jäi haigeks ega saanud jätkata reisi koos Paulusega, ei teinud apostel teda terveks, vaid jättis ta Mileetosesse paranema. (2. Tim. 4:20.) Samamoodi pole teada, et Paulus oleks ime läbi tervendanud oma hea sõbra Epafroditose, kes oli jäänud „väga haigeks ja oli lausa suremas”. (Filipl. 2:25–27, 30.)

11., 12. Mida me teame Luuka kohta ja kuidas võis ta Paulusele abiks olla?

¹¹ Koos Paulusega reisis ka „armas arst Luukas”, kes kirjutas Apostlite tegude raamatu. (Kol. 4:14; Ap. t. 16:10–12; 20:5, 6.) On mõistlik järeldada, et Luukas andis Paulusele ja teistele tema reisikaaslastele terviseküsimustes abi. Miks Luukas seda tegi? Sest ka Paulus jäi oma misjonireiside ajal mõnikord haigeks. (Gal. 4:13.) Ja nagu Jeesus ütles: „Arsti ei vaja mitte terved, vaid haiged.” (Luuka 5:31.)

¹² Piibel ei räägi sellest, kus ja millal sai Luukas meditsiinihariduse. On arvatud, et Paulus mainis Kolossa kristlastele Luuka elukutset sellepärast, et nad tundsid Luukast. Seega on võimalik, et Luukas oli õppinud meditsiinikoolis Kolossa lähedal Laodikeias. Igal juhul ei olnud Luukas mingi isehakanud ravitseja, ta oli arst. Seda kinnitavad meditsiiniterminid, mida Luukas oma evangeeliumis ja Apostlite tegude raamatus kasutab, ja ka viis, kuidas ta kirjeldab Jeesuse tervendamisi.

13. Milline on tasakaalukas suhtumine tervisenõuannetesse?

¹³ Praegusel ajal pole kristlastel võimet inimesi imeliselt tervendada. Kuid mõned heade kavatsustega vennad ja õed annavad teistele terviseküsimustes soovitusi, ilma et neilt oleks üldse nõu küsitud. Muidugi võib vahel anda mingeid üldisi, kasulikke näpunäiteid. Näiteks Paulus andis Timoteosele nõu seoses tema kõhuprobleemidega, mis tulenesid võib-olla saastunud  vee tarvitamisest. (Loe 1. Timoteosele 5:23.) * Olukord on aga üsna teistsugune, kui keegi püüab tungivalt veenda usukaaslast kasutama mõnd ravimtaime, teatud raviviisi või dieeti, millest ei pruugi olla mingit kasu või mis võib osutuda lausa kahjulikuks. Vahel võib veenmisega kaasneda ka umbes selline selgitus: „Minu sugulasel oli samasugune häda ja tema tarvitas seda ravimit. See tegi ta terveks.” Kui siirad säärased nõuanded ka poleks, oleks hea pidada meeles, et isegi laialt kasutatavatel ravimitel või raviviisidel on oma riskid. (Loe Õpetussõnad 27:12.)

14., 15. a) Millist võimalust näevad mõned inimesed teiste haigustes? b) Kuidas on tervisenõuannete kaalumisel abiks kirjakoht Õpetussõnad 14:15?

¹⁴ Jehoova teenijad soovivad olla terved, et tunda elust rõõmu ja teenida Jumalat täiel jõul. Siiski me oleme pärinud ebatäiuse, millest annavad tunnistust meie haigused. Haiguste ravimiseks on erinevaid võimalusi ja igaühel on õigus otsustada, milline ravi on talle vastuvõetav. Kahjuks näevad mõned praeguses kasuahnes maailmas teiste haigustes võimalust raha teenida. Tihti propageeritakse mõningaid nii-öelda raviviise või ravimeid valeväidete ja alusetute lubaduste abil. Mõned inimesed või firmad üritavad kliente veenda, kui vajalik on osta just nende kalleid tooteid, kuid tegelikult on nende eesmärk vaid selle pealt kasu lõigata. Inimesele, kes otsib meeleheitlikult oma haigusele leevendust või soovib oma elupäevi pikendada, võivad sellised ravivõimalused näida ahvatlevana. Ent ärgem unustagem Jumala sõna nõuannet: „Lihtsameelne usub igat sõna, aga arukas kaalub igat oma sammu.” (Õpet. 14:15.)

¹⁵ Arukas inimene on eriti ettevaatlik soovituste suhtes, mis tulevad neilt, kelle pädevus on kaheldav. Abiks võib olla selline arutlus: „Ta ütleb, et see vitamiin, ravim või dieet on paljusid aidanud, aga kas selle kohta on usaldusväärseid tõendeid? Inimesed on erinevad. Kas mul on alust uskuda, et see aitab mind? Kas ma peaksin asja rohkem uurima või konsulteerima kellegagi, kes on selles valdkonnas piisavalt pädev?” (5. Moos. 17:6.)

16. Millised küsimused aitavad meil ravimeetodi valimisel ilmutada kainet mõistust?

¹⁶ Jumala sõna manitseb meid „olema praegusel ajastul kaine mõistusega”. (Tiit. 2:12.) Kainet või tervet mõistust on eriti vaja siis, kui selgitus diagnoosimise või raviviisi kohta tundub imelik või salapärane. Tasub mõelda, kas selgitus tõesti rahuldab mind. Kas see meetod on kooskõlas üldtuntud tõsiasjadega ja kas on rohkesti teisi pädevaid inimesi, kes peavad seda usaldusväärseks? (Õpet. 22:29.) Või kas püüab selgitaja rõhuda peamiselt tunnetele? Võib-olla väidetakse, et pakutav ravim on pärit kaugelt maalt ja seda pole veel jõutud tänapäevaste meetoditega testida. Mida selline väide tõestab või kas see tundub üldse mõistlik? Mõne diagnoosimismeetodi või raviviisiga kaasneb müstika, näiteks võidakse öelda, et ravimil on salajane koostisaine või et tegu on mingi tundmatu energiaga. See peaks tegema meid  väga ettevaatlikuks, sest Jumal hoiatab igasuguse maagia eest. (5. Moos. 18:10–12; Jes. 1:13.)

17. Mis on iga kristlase normaalne soov?

¹⁷ Juhtiv kogu saatis esimesel sajandil kogudustele ühe tähtsa kirja. Pärast loetelu asjadest, millest kristlased peavad hoiduma, oli lõppsõna: „Kui te hoolsasti kõigest sellest hoidute, läheb teil hästi. Olge terved!” (Ap. t. 15:29.) Kuigi seda viimast fraasi võib võtta lihtsalt kui hüvastijättu, väljendub selles ka normaalne soov olla terve, et teenida Jumalat.

18., 19. Mida me võime oodata uues maailmas?

¹⁸ Niikaua, kuni kestab praegune maailm ja meie ebatäius, tuleb meil seista silmitsi haigustega. Me ei saa oodata, et terveneksime praegu haigustest ime läbi. Ent tekst Ilmutus 22:1, 2 räägib ajast, mil haigused kaovad täielikult. Apostel Johannes nägi nägemuses eluveejõge ja elupuid, mille lehed tervendasid rahvaid. See ei viita mingitele ravimtaimedele ei praegu ega ka tulevikus, vaid kõigele sellele, mida Jehoova ja Jeesus teevad, et anda sõnakuulelikele inimestele igavene elu. Seda me tõesti ootame! (Jes. 35:5, 6.)

¹⁹ Seda imelist tulevikku oodates me teame, et Jehoova hoolib meist igaühest, ja seda ka siis, kui oleme haiged. Võime olla kindlad, et Jumal toetab meid haiguse ajal, nagu ta toetas Taavetit. Ja nagu Taavet, võime ka meie öelda Jehoovale: „Sina toetad mind mu laitmatuse pärast, hoiad mind enda juures igavesti.” (Laul 41:12.)